„Mona Lisa” röövimine
21. august 1911 oli esmaspäev ja nagu paljud maailma muuseumid oli ka Pariisi Louvre suletud. Sellepärast ei pandud terve päev tähele „Mona Lisa” kadumist. Tol esmaspäeval viibisid muuseumis ainult mõned töötajad, nende hulgas ka dekoratsioonimaalija Vincenzo Perugia, kes töötas muuseumis restaureerimistöödel. Märkamatult õnnestus mehel hiilida saali, kus rippus „Mona Lisa”, võtta maal raamist välja ja tähelepanu äratamata hoonest lahkuda. Üks töötaja avastas kuulsa maali kadumise alles teisipäeva hommikul.
Möödus tervelt kaks aastat, enne kui röövitud maali jälile saadi. 12. detsembril 1913 tuli ühte Firenze politseijaoskonda antikvaar Geri ja ütles, et „Mona Lisa” jälgi tuleb otsida Põhja-Itaaliast Como provintsist, kus elav dekoraator Vincenzo Peruguia oli talle pakkunud maali. Järgmisel päeval Perugia arreteeriti.
Ülekuulamisel selgitas 31-aastane Perugia, et ta oli tahtnud Itaalia suurima kunstiteose kodumaale tagasi tuua. „Mona Lisa” röövimisega olevat ta soovinud kätte maksta Prantsusmaa ülemvõimu eest Itaalias aastatel 1796–1815. „Mona Lisa” oli keiser Napoleoni sõjasaak ning kaunistas hiljem keisri magamistuba. Enne kui maal Prantsusmaale tagasi viidi, pandi see politsei alalise valve all nädalaks välja ühes Firenze maaligaleriis. Siis viidi „Mona Lisa” tagasi Louvre’i ja praegu võivad kunstihuvilised kuulsat maali imetleda läbi kuulikindla klaasi.
Tunnuspildil: Vasakul fragment maalist, paremal: Louvre’i eksperdid Firenzes. Spetsialistid on veendunud, et tegemist on varastatud „Mona Lisa” originaaliga.
©Peter Hagen
