Mitu korda ja kui sageli seksida on „õige”?
Iidsetest aegadest peale on inimesed püüdnud mõelda välja mingeid kriteeriume, millega määrata kindlaks suguühete optimaalset sagedust, mingit „normi”, mis aitaks otsustada, kas „seda” tehakse liiga tihti või liiga harva.
Pärsia kuningas Zarathustra arvas, et normaalne on üks vahekord iga üheksa päeva järel. Saalomon ja Muhamed aga kehtestasid omal ajal abielunaistele normiks kolm kuni neli korda kuus, juhul kui neil polnud mingeid erilisi põhjusi, mis oleks nii sagedast suguelu takistanud.
Juutide pühakirjas – talmudis – on täpselt kindlaks määratud suguühete sagedus sõltuvalt mehe elukutsest. Tööstus- ja käsitöölistele peeti sobivaks kaks korda nädalas, õpetlastele kord kuus, karavanisaatjatele samuti kord kuus, meremeestele aga kaks korda aastas. Moosese seadused lubavad kümmet vahekorda kuus. Sama põhimõte kehtib luteri usus – Martin Luther pidas normaalseks kaht suguühet nädalas.
Vana-Kreeka legendide hulgas on lugu Heraklese 13-ndast vägiteost, mis seisnes selles, et ta tegi Mükeene valitseja käsul ühe ööga rasedaks nelikümmend naist. Müüdi teise variandi kohaselt pani Herakles nimetatud vägiteo toime kuningas Tespiuse palvel, kes oli võlutud kangelase tarkusest ja hingepuhtusest ning palus tal viljastada oma 50 tütart. Herakles, kes polnud tollal veel kahekümneaastanegi, nõustus ja üheksa kuu pärast sündis 51 beebit (ühed olid kaksikud). Tõsi küll, on ürikuid, milles avaldatakse täiesti põhjendatult kahtlust selles, kas Herakles oma vägiteoga just üheainsa öö jooksul hakkama sai.
Väga suurt mehejõudu on omistatud Julius Caesarile, kellel olnud paralleelsed intiimsuhted päris mitme naisega. Nende hulgas oli Rooma senaatorite abikaasasid, ent ka Egiptuse kuninganna Kleopatra – viimasega oli Caesaril koguni poeg. Caesari pidevaks armukeseks oli ka Brutuse ema Servilia. Ettevalmistamisel oli koguni seadus, mis lubas valitsejal võtta kõiki naisi, keda ta selle au vääriliseks pidas – et ülikute sugu saaks rohkem…
Keskajast on teada, et Poola kuningas ja Saksimaa suurvürst August II ei saanud hüüdnime Tugev sugugi mitte ainult sellepärast, et ta hobuseraudu sirgeks venitas ja preisi taalreid nagu pappi kokku rullis, vaid ka seetõttu, et ta suutis ühe öö jooksul teha õnnelikuks vähemalt viis naist. Vene ajaloolane Andrejev aga kirjutab ühes oma monograafias kellestki Mauretaania ülikust, kes oli kolme päeva jooksul vahekorras neljakümne naisega oma haaremist.
Kaasajal on vene uurija Vassiltšenko uurinud skulptorit, kes kuni 42. eluaastani pidi saama ööpäeva jooksul 6-7 ejakulatsiooni, vastasel korral ei tekkinud tal mingit loomingulist impulssi. Guinnessi rekordite raamatu andmepangas on aga jäädvustatud keegi jurist, kellel oli 30 aasta jooksul 30 ejakulatsiooni nädalas.
Uuringud on näidanud, et naiste suguelu intensiivsuses esineb tohutu suuri erinevusi. Kui kahele naisele esitati üks ja sama küsimus: „Kui tihti olete seksuaalvahekorras?”, vastas üks neist: „Päris sageli, peaaegu iga kümne päeva järel,” teine aga: „Ei saa öelda, et tihti – vahel jääb mõni päev päris vahele.” Küllap ei leidu ühtegi teist eluvaldkonda, kus mõisted „harva” ja „tihti” oleksid nii suhtelised ning vaieldavad.
Seksuoloogide praktikas on andmeid naiste kohta, kes tundsid ennast normaalselt ainult siis, kui olid olnud sugulises vahekorras 8-10 korda öö jooksul või vähemalt sada korda kuus. Ameerika teadlane Lawson kirjutab külatüdrukust, kes astus järjest vahekorda 25 mehega. Tõelised rekordid selles valdkonnas kuuluvad aga kutselistele prostituutidele. Sellesama Lawsoni andmetel teenindas üks tailanna ühe öö jooksul 103 meest.
On küllaltki palju naisi, kes võivad pärast esimest orgasmi saada kohe teise, sealt edasi on aga võimelised veelgi enamaks. Sellised multiorgastilised naised võivad ühe vahekorra ajal saada kuni kümme orgasmi.
Lõpetuseks võib tuua mõned iseloomulikud näitajad, mille järgi võib naise suguelu normaalseks pidada:
a) füsioloogiline orgasm pärast iga suguühet või vähemalt 75% kordadest;
b) psüühiline lõõgastus ja rahulolu pärast iga suguühet, vähemalt kümne esimese kooseluaasta jooksul;
c) multiorgastiliste vajaduste rahuldamine loomulikus suguühtes, kui pole tegemist nümfomaania vm. patoloogiaga;
d) läbimõeldud ja adekvaatne rasedusest hoidumine – nii et sperma perioodiliselt ja takistamatult naise suguorganeisse võiks pääseda.
Kui naine leiab, et tema intiimelu nendele nõuetele vastab, pole vahekordade sagedusel mingit tähtsust – igaüks reguleerigu neid vastavalt oma vajadustele ja elustiilile.
Mees ja seks
Kui tihti peaks üks normaalne, 25–45-aastane mees seksiga tegelema? Euroopa meditsiin vastab: ta peaks saama ca 100 orgasmi aastas. Sellest väiksem arv ähvardab prostatiidi, enneaegse impotentsuse, depressiooni ja infarktiga. USA teadlased on lati veelgi kõrgemale seadnud, väites, et elujõulise mehe normiks on 22 orgasmi kuus, et kõiki eelmainitud ohte miinimumini viia.
©Peter Hagen
