Mathias Rust maandab lennuki Punasele väljakule (1987)

See uskumatu lugu juhtus 28. mail 1987. Lääne-Saksa noormees, 19-aastane Mathias Rust startis sel päeval Helsingist Malmi lennuväljalt ühe Hamburgi lennundusklubile kuulunud sportlennukiga Cessna 172.

Plaani järgi pidanuks ta lendama Stockholmi, kuid ta võttis kursi kagusse, Moskva suunas. Soome tsiviillennundusteenistuse esindajate teateil imiteeris ta seejuures lennukatastroofi, lülitades välja raadiojaama, laskudes järsult ja kadudes Soome radarite vaateväljast. Kell 14.25 rikkus Rust Nõukogude Liidu õhupiiri Soome lahe kohal, ja kell 14.56 ületas rannajoone Eestis Kohtla-Järve piirkonnas. Edasi kulges lend üle Luuga, Ilmeni järve, Staraja Russa, Kuvšinovo ja Tušino Moskva jõe sillani, kus Rust lõpuks maandus.

Rikkunud piiri, jätkas Rust oma avantüüri, toimides tund-tunnilt üha enam järelemõtlematult. Nõukogude püüdelennuk lendas mitu korda ümber Cessna ning Rust nägi selgelt pilootide nägusid ja riietust, kuid ta ei teinud mõistma Nõukogude lennuki manöövreid, seda enam, et ta oli ju raadiojaama välja lülitanud. Raske uskuda, et lendurid ei näinud sportlennuki kabiinis diletanti mootorratturikiivris, mille abil Rust lootis tagada oma ohutuse tulistamise või sunnitud maandumise korral. Hiljem tunnistas Rust, et lenduritel oli reaalne võimalus tema lennuk alla tulistada.
Lennates Nõukogude Liidu territooriumi kohal, rikkus Rust paljusid rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja Nõukogude Liidu õhukoodeksi sätteid. Tema lennuk läbis mitut rahvusvahelist trassi, Rust muutis lennukõrgust, lendas keelutsoonide kohal ja viibis praktiliselt kogu aeg määramatutes „õhukoridorides”. Jõudnud Moskva lähistele ja lennates Šeremetjevo lennujaama piirkonnas kõigest 600 meetri kõrgusel, oleks õhuhuligaan võinud kokku põrgata reisilennukitega, mis olid just sel hetkel õhus Cessnaga ristuvatel kurssidel. Õhtul kella seitsme paiku tiirutas Rust mitu korda ohtlikult madalal Moskva Kremli, Punase väljaku ja sellega külgneva rahvarohke piirkonna kohal. Vahel oli lennuk 4–10 meetri kõrgusel inimestest. Kell 18.45 maandus Rust Moskvoretski sillal, kus autode ja jalakäijate liikumine oli veel intensiivne. Enne kui miilits kohale saabus, jõudis Rust veel lennuki juurde rutanud uudishimulikele autogramme anda.

Rusti avantüür põhjustas Nõukogude Liidu juhtkonnas suure skandaali. Juba järgmisel päeval, 30. mail, jäid oma kohast ilma nii kaitseminister Sergei Sokolov kui ka õhukaitseväe ülemjuhataja Aleksandr Koldunov. Viimasele heitis Poliitbüroo ette lubamatut hooletust ja seda, et piiri rikkunud lennuki lennu tõkestamiseks ei kasutatud lahinguvahendeid. Gorbatšov määras uueks kaitseministriks peaaegu tundmatu kindrali Dmitri Jazovi, kes oli kaitseministri asetäitja kandidaatide nimekirjas viimasel kohal ega olnud isegi NLKP Keskkomitee liige.
Püüdes kuidagi õigustada oma avantüüri, esitas Rust versiooni, et ta oli selle lennuga sooritanud nn. rahumissiooni, kuid ta ei suutnud esitada mingeid veenvaid argumente selle versiooni kinnitamiseks. Kogu tema käitumine oma kodumaal ja pärast maandumist Moskvas andis pigem tunnistust tema täielikust apoliitilisusest, mitte aga võitleja hoiakust. Ühenduses sellega võib oletada, et tema lennu eesmärk oli upitada oma „mina” või sattuda Guinnessi rekordite raamatusse.
Kes siis oli see nii suurt kõmu tekitanud õhuhuligaan?
Rust elas Wedelis Hamburgi lähedal. Tema isa oli insener firmas AEG, ema kodune, kuid kõige järgi otsustades andis perekonnas tooni just tema. Ema esines kohtus tunnistajana ning suhtles ajakirjanikega.

Lennundusse kiindus Mathias 12-aastaselt, kui ta hakkas tegelema lennukimudelitega. Koolis eelistas ta kõikidest ainetest füüsikat, keemiat ja astronoomiat. Kuid tal ilmnes lühinägelikkus ja unistusega suurest lennundusest tuli hüvasti jätta. Pärast kooli lõpetamist õppis ta kümme kuud pangandust, kuid pettus selles ja asus tööle firmasse „Schneider”, kus oli kuni kuulsa lennuni raalioperaator. Töö kõrvalt käis ta Hamburgi lennuklubis. Ta tahtis saada erapiloodi tunnistust, mis oleks andnud võimaluse taotleda lennuinstruktori pabereid.
Pole midagi imelikku selles, et kohtus püüdis Rust oma arulagedale teole leida soliidset põhjendust. Kuid Rusti ja tema advokaadi katsetest kujutada õhuhuligaani omalaadse rahuvõitlejana ei tulnud midagi välja. Sellel memmepojal ei jätkunud julgust öelda tõtt – lennu eesmärk oli lihtsalt pulli teha. Kui tema kaasmaalane Günther Reichel, kes juhuslikult sattus Cessna maandumise ajal Punasele väljakule, küsis: „Miks sa seda tegid?”, pillas Rust: „Naljapärast.” Ja mida võinukski veel kuulda 19-aastase nolgi suust?
Õhuhuligaan Rust oli kõige pesuehtsam memmepoeg, tupsununnu, kes ennast surmaohtu seades püüdis leida oma mehelikkuse identiteeti. Kuigi Rustile mõisteti neli aastat vanglakaristust, vabastati ta ennetähtaegselt ning saadeti tagasi koju issi-emme hoole alla. 1989. aastal haavas Rust Hamburgis eluohtlikult ühte medõde, kuna too ei lasknud ennast suudelda. Ettekavatsetud tapmiskatse eest mõisteti Rust kaheks ja pooleks aastaks vanglasse. Üldsuse meelepahaks vabastati Rust karistuse kandmisest juba 1993. aasta sügisel.

Peter Hagen