Maavärin ja tsunami Jaapanis 11. märtsil 2011 (galerii)

7 minutit lugemist

11. märtsil 2011 kell 14.46:23 kohaliku aja järgi toimus Jaapani saarte lähedal (370 km kaugusel Tokyost kirdes ja 130 km kaugusel Sendaist ida pool) võimas maavärin. Maavärina tugevuseks mõõdeti 9,1 magnituudi. Maavärina hüpotsenter (kolle) asus umbes 24–32 km sügavusel. Tegemist oli tugevaima maavärinaga sellest ajast, mil Jaapanis hakati seismograafidega maavärinaid registreerima.

Tsunami ründab Natorit.

Maavärina põhjustas Honshu saare lähedal asuv Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama kokkupuutekohas tekkinud tektoonilised pinged. Nimelt liigub selles piirkonnas Vaikse ookeani laam keskmise kiirusega 83 mm aastas peale Põhja-Ameerika laamale. Hinnanguliselt tekkis maavärina tagajärjel äkiline liikumine vähemalt viie meetri ulatuses.
Jaapani süvikus liigub Vaikse ookeani laam Põhja-Ameerika laama alla, kaevudes samas Euraasia laama alla.
Maavärin algas suhteliselt aeglaselt üsna tugevate üles-alla tõugetega, mida nimetatakse P-laineteks. Umbes 20–30 sekundi pärast algasid palju ägedamad horisontaalsed tõuked ehk S-lained. Peavärin kestis umbes 5 minutit. Selle tagajärjel tekkisid laamaliikumised kuni 27 m horisontaal- ja 7 m vertikaalsuunas. Maavärina tagajärjel vajus rannik Onahamas umbes 40 cm, Iwakis ja Oshika poolsaarel kuni 120 cm, mis omakorda suurendas tsunami mõju. Maavärin tõukas peasaare Honshu 2,14 m võrra ida poole ja muutis Maa telge 16 cm võrra. Maavärina tagajärjel suurenes maakera pöörlemine 1,8 mikrosekundi võrra.
Nn peavärinale järgnes hulk järeltõukeid, neist rängim 7,9 magnituudiga toimus pool tundi hiljem kell 15.15 kohaliku aja järgi. Sellele eelnesid kaks tugevat tõuget (magnituudiga 6,4) kell 15.06.

« of 5 »

7. aprillil toimus 66 km kaugusel Sendaist (40 km kaugusel Oshika poolsaarest) järeltõuge tugevusega 7,1 magnituudi, 11. aprilli toimus järgmine maavärin tugevusega 7,0 magnituudi, seekord kõigest 6 km kaugusel Iwaki rannikust (Fukushima prefektuur). Kuni 18. aprillini registreeris Jaapani meteoroloogiaamet (JMA) 423 järeltõuget tugevusega 5,0 magnituudi või veelgi rohkem, 72 järeltõuget tugevusega 6,0 ja viis järeltõuget tugevusega 7,0 või rohkem.

Minamisanriku tegi 16 m (kohati kuni 22 m) kõrgune tsunami maatasa. Küll on aga pildil näha, et laine löögile pidasid hästi vastu isegi need raudbetoonehitised, mis asusid ranna lähedal. Mida madalam on rannikuala, seda kaugemale tsunami tungib ja vastupidi, mida järsemad on kaldad, seda kõrgemale tsunami tektitatud üleujutus tõuseb.

Maavärinale järgnenud tsunami ujutas Jaapanis üle 470 km², kusjuures Minamisanrikus saavutas tsunami kõrguseks 16 m. Fukushima aatomielektrijaamas oli tsunami kõrguseks 15 m, mille tagajärjel jäid 6 reaktorit 5 m kõrguse veemassi alla.
11. märtsil 2001, kõigest mõni minut pärast maavärinat hoiatas Jaapani JMA kuni 6 m kõrguse tsunami eest Miyagi prefektuuris, ennustades naaberprefektuurides Iwate ja Fukushima tsunami keskmiseks kõrguseks 3 m ja ülejäänud selle piirkonna rannikualadel 0,5 kuni 2 m. Tegelikult pandi rängalt mööda!
Sendais ja Sanrikus tõusis vesi 10 m, kohati 16 m, Taros kuni 38 m kõrgusele. Vesi tungis kuni 10 km kaugusele sisemaale ja laastas rannikualasid sadade kilomeetrite ulatuses. Kõige rohkem sai kannatada Sendai ümbrus. Tsunami tabas rängalt kogu Honshu saare kirderannikut, Fukushima aatomielektrijaama ümbruskonda (kuni 18 m), Miyagi ja Iwate prefektuuri Tohoku regioonis.
Kõige rohkem kannatanud prefektuurid: Iwate (5132 hukkunut, 1124 teadmata kadunut, 19 597 täielikult purunenud hoonet, 6571 osaliselt purunenud hoonet); Miyagi (10 549 hukkunut, 1249 teadmata kadunut, 82 999 täielikult purunenud hoonet, 155 129 osaliselt purunenud hoonet); Fukushima (3626 hukkunut, 225 teadmata kadunut, 15 169 täielikult purunenud hoonet, 78 960 osaliselt purunenud hoonet); Ibaraki (65 hukkunut, 1 teadmata kadunut, 2630 täielikult purunenud hoonet, 24 370 osaliselt purunenud hoonet); Chiba (22 hukkunut, 2 teadmata kadunut, 801 täielikult purunenud hoonet, 10 152 osaliselt purunenud hoonet).
Kõige suuremad purustused olid järgmistes linnades (sulgudes tsunami kõrgus meetrites): Shiogama (3,96 m), Hachinohes (5,33 m), Ishinomaki (7,34 m), Makkusubaryu (8 m), Miyako (8,53 m), Oarai sadam (9 m), Ofunato (9,44), Shichigahama (9,75 m); Noda, ja Watari (Sendai lähedal) – 10 m), Kamaishi sadam (10 m), Kuj lahes asuv sadam (13 m), Kuji linn (12 m), Sendai (12 m), Onagawa (17,37 m), Soma (18 m), Kesennuma (20 m), Minamisanriku (22 m, 9000 hukkunut), Omoe (39 m, Mijako linna lähedal).

Otsuchi pärast tsunami taandumist.

Tohutuid purustusi tekitas tsunami Ishinomaki, Rikuzentakata, ja Sendai linnas. Sendais ujutas tsunami üle lennuvälja, ümbruskonnas tungis tsunami kaugele sisemaale, pühkides oma teel laevu, autosid ja maju. Hachinohes paisati kaldale suured laevad. Kesennumas puhkesid arvukad tulekahjud. Sellised linnad nagu Minamisanriku ja Rikuzentakata purustas tsunami täielikult. Ishinomakis hävis 28 000 hoonet, hukkus 5700 inimest, kellest osa jäi teadmata kadunuks.
Tsunami jõudis ka Venemaa rannikuni, tekitamata siiski mingit märkimisväärset materiaalset kahju.
10. juuniks 2014 teatas Jaapani politsei täpsustatud andmetel 15 887 hukkunust (algselt teatati isegi 30 000 hukkunust), nendest 9 538 Miyagi prefektuuris, 4 673 Iwate prefektuuris ja 1 609 Fukushima prefektuuris. 6150 inimest sai vigastada, 2615 inimest kuulutati teadmata kadunuks. Hiljem neid arve korrigeeriti: hukkus 19 418 inimest, 2592 kuulutati teadmata kadunuks. 121 809 maja hävis täielikult, 278 809 ehitist purunes osaliselt, 740 000 hoonet said väiksemaid kahjustusi.
Jaapani teedevõrk sai maavärina tagajärjel tõsiselt kahjustada. 4200 teed ja 116 silda said kahjustada. Sendai lennujaam ujutati kell 15.55, umbes 70 minutit pärast maavärinat, tsunami poolt üle ja suleti. Tokio lennuväljad Narita ja Haneda suleti umbes 24 tunniks ja kõik lennud suunati ümber teistele lennuväljadele. Tokyos peatati kogu rongiliiklus, kuid liiklus avati juba mõne tunni pärast. Tsunami poolt tekitatud kahju hinnati 210 miljardile USA dollarile, kusjuures kindlustused maksid kahjusid välja kõigest 35 miljardi dollari ulatuses.

* * *

Minamisanrikus jäid püsti vaid mõned üksikud raudbetoonist hooned. Tsunami kõrgus ulatus seal 22 meetrini.

Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin 240 km kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli hinnanguliselt 30 meetrit. Tsunami nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja.

2011. aasta 11. märtsi tsunami kõrgus erinevates kohtades

Koborinai kalasadam 37,9 m (kitsas lahesopp)
Ofunato sadama ümbruskond – 24 m
Onagawa kalasadam – 15 m
Sendai lennujaam ja selle ümbrus – 12 m
Ofunato sadam – 9,5 m
Hachnohe sadama piirkond – 8–9 m
Kuji sadam – 8–9 m
Kamaishi sadam – 7–9 m
Sendai piirkond – 8 m
Soma – 7,3 m või rohkem
Kamaishi – 6,8 m

Taro kalasadam. Nooled näitavad kui kõrgele on tsunami antud aastatel tõusnud.

Iwate keskpiirkond (Miyako) 6.3 m
Iwate põhjapoolne piirkond (Kuji) – 6.0 m
Miyagi põhjapoolne piirkond (Kesennuma) – 6.0 m
Hachinohe sadam – 5–6 m
Ishinomaki sadam – 5 m
Oarai – 4,2 m
Shiogama (Sendai) sadam – 4 m
Miyako – 4 m või rohkem
Erimo-cho Shoya – 3,5 m
Ishinomaki-shi Ayukawa 3,3 m või rohkem
Ofunato – 3,2 m või rohkem

NB! Kas jaapanlased on sellest kohutavast tsunamist ka midagi õppinud. Kas nad on aru saanud, et tsunami kõrvalesuunamiseks või selle hoo pidurdamiseks tuleb teatud kohtadesse rajata kõrgeid kaitsetamme, et on suur lollus ehitada puitmaju mere äärde mõne kõrgusele merepinnast? Tuleb välja et jaapanalased on senistest vigadest järeldused teinud. Kuna nüüdseks on täpselt teada, kui kõrgele tsunami pärast tugevat merealust maavärinat ühes või teises kohas võiks tõusta, on paljudes kohtades hakatud rajama lisaks tammidele kunstlikke kõrgeid künkaid. Rajatud on ka tõkkeid, mis küll ei peata tsunamit, kuid nõrgendab tema liikumise kiirust. (Muide sama fenomen toimib Malediivi saartel, kus korallrifid võtsid tsunamilt tublisti jõudu vähemaks. Malediivid päästis nende geoloogiline ehitus. Kuna saared on veealuste vulkaanide tipud, siis läheb saarte juures järsku sügavaks ja seetõttu, takistust kohtamata libises tsunamilaine saartest mööda, põhjustades heal juhul 2 m kõrguse üleujutuse, samas kui Somaalia rannikul hukkus mitusada inimest.) Ja suured raudbetoonmajad ehitatakse nüüd tsunami poolt tabatud piirkondades kunstlikele kõrgustele, kuhu tsunami ei ulatu. Ka on hakatud rannikule rajama oluliselt laiemaid maanteid, et tsunami saabumisel kummide kiuksudes autodega kiiresti põgeneda. Ja kas oli väga tark tegu rajada tuumajaam otse rannikule võimaliku maavärina ja tsunami meelevalda? Ilmselt ei olnud tark tegu, sest Fukushima tuumajaama tabas 9 m kõrgune tsunamilaine (teistel andmetel 15 m). Edasine on teada.

Vaata kindlasti videoklippe:
[Eng Subs] Tsunami, 10 Years in the Rebuilding of a Town from Zero (49:29 min);
Tohoku Earthquake and Tsunami 10 Years After (15:41 min);
Great East Japan Earthquake Tsunami Disaster (10 years later);
Stories of Recovery, 10 Years After the Tsunami (24:57 min);
A look inside Fukushima, 9 years after the tsunami hit;
Ten years later: Revisiting areas devastated by the Great East Japan;
The Monstrous Tsunami absorbs Kamaishi City – 10 Years After;
Japan Tsunami 10 Years Later – Rikuzentaskata City – toward the Future;
Japan’s Great Wall: Can It Stop A Tsunami? Foregein Correspondent;

Peter Hagen

0

Your Cart