Maailma kõige iseäralikumad vanglad
Maailma kõige põgenemiskindlamaks vanglaks peetakse USA-s (Colorado) Florences asuvat Admaxi vanglat, mille asukad nimetavad seda Rockie Alcatraziks. Vange hoitakse helikindlate ustega üksikkongides. Ainult vähestes kongides on laes väike aken, mille kaudu võib näha tükikest taevast. 23 tundi ööpäevas veedavad vangid oma kongis ja ka söövad seal. Ühetunnise jalutuskäigu ajal ei tohi kinnipeetavad üksteisega rääkida. Ainsaks vahelduseks on mustvalged telerid, mis näitavad ainult harivaid programme või kannavad üle jumalateenistusi. Admaxi vanglas kannavad karistust eriti raske kuriteo sooritanud isikud, samuti sarimõrvarid või terroristid, nende hulgas ka Zacarias Moussaoui, üks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnaku organisaatorite abilisi.
Mingit kontrolli ei ole aga Tais Bangkokist kirdes asuvas Bangwangi vanglas, kus 6000 põhiliselt narkokuritegudes süüdi mõistetud vangi ajavad ülevaatajate silme all oma narkoäri edasi. Ilmselt selle tõttu surevad seal ikka ja jälle vangid üledoosi tagajärjel. Amnesty International on võtnud selle ülerahvastatud ja eriti halva meditsiinilise abiga uimastivangla oma erilise kontrolli alla.
Maailma kõige vaiksem kinnipidamiskoht on Fuchu vangla Jaapanis, kus valitseb tõeline vaikus. 2000 vangil on keelatud rääkimine ja isegi žestikuleerimine. Vanglas kehtivad absurdsed eeskirjad, mille vastu eksijaid karistatakse rangelt. Graafilised eeskirjad näevad ette, millises poosis vangid peavad magama või kuidas dušijärjekorras oodata. Piisab ühestainsast valest liigutusest, kui vangi käed ja jalad pannakse raudu. Samuti on näiteks keelatud pesta juukseid sel päeval, mil on ette nähtud ainult näo pesemine.
Eriti ekstreemne olukord valitseb Boliivias Santa Cruzi lähedal vangidelinnakus Palmasolas. Selles omapärases 1980. aastate lõpus rajatud vabaõhuvanglas elavad vangid on täiesti omapäi hüttidest koosnevas asulas, mis on ümbritsetud kõrgete müüride ja okastraataedadega. Kuid see-eest võivad 3000 vangi sellel territooriumil vabalt liikuda. Nad peavad isegi restorane, juuksurisalonge või jõusaale. Kellel on piisavalt raha, see võib äraostetavate vangivalvurite abil endale kõike vajalikku muretseda. Sellest hoolimata ei ole see kuigi meeldiv vangla, sest toit koosneb toidujäätmetest. Mõned vägivaldsed kurjategijad on ennast vanglabossideks üles töötanud ja valitsevad kaasvangide üle. Mõned eeluurimise ajaks trellide taha pistetud vangid istuvad seal aastaid, teadmata, kas ja millal nad kohtu ette toimetatakse. 2001. aastal toimus vanglas verine ülestõus, mille Boliivia politsei veriselt maha surus.
Ka kurikuulsas El Pavóni vanglas Guatemalas korraldasid vangid 1996. aastal ülestõusu ja võtsid võimu üle. Vangla personal ei söandanud 10 aastat oma nägu näidata, jälgiti vaid seda, et ükski mässaja vanglast välja ei pääseks. 2006. aasta detsembris võttis politsei vangla taas riikliku kontrolli alla.
Eriline ühtekuuluvustunne valitseb aga Butembo vanglas Kongos, kus on tavaline, et vangide perekonnad neid toidupoolisega varustavad. Paljudel vangidel ei käi aga keegi külas. Selle asemel, et üksteise tagant toitu varastada, on vangid arendanud välja hämmastava solidaarsuse. Kes saab oma sugulastelt mingisugusegi palukese, jagab seda kaasvangidega. Tagajärjeks on see, et vangid pidevalt nälgivad, sest kunagi ei jätku toitu kõigile.
Tunnuspildil: Kurikuulus Alcatrazi muuseum-vangla San Francisco lahes.
©MAAJA
