Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

See juhtus iidsel ajal. Ühel talveõhtul seisis kuninganna akna all ja vaatas mõtlikul ilmel akna taga heljuvaid lumehelbeid. Kui ta seal niimoodi mõtteisse vajunult seisis, hiilis kuningas talle märkamatult selja tagant ligi, tõstis abikaasa avara rüü üles, kiskus püksikesed alla ja võttis teda välkkiirelt tagant. Ootamatust rünnakust üllatunud kuninganna sai nii tugeva orgasmi, et tundis, nagu oleks ta selgroog murdumas. Kuninganna mõtles, et kui sellest vahekorrast peaks tütar sündima, siis tundku ta terve elu seksist sellist rõõmu nagu ta ise praegu tundis ja Lumivalgeke saagu tema nimeks. Ja kuninganna sünnitaski üheksa kuu pärast tütre, kellele ta pani nimeks Lumivalgeke.
Kuninganna suri. Kuningas aga võttis endale uue naise. Too oli suuremeelne, väga himur ning armukade kõigile, kes võisid teda armumängudes ületada. Ei möödunud kuud aegagi, kui uus kuninganna oli keppinud kõigi ülemate ja alamate meestega vähemalt kahekümne viie penikoorma ulatuses ümber lossi. Uuel kuningannal oli võlupeegel. Alati kui ta peegli ette astus ja ennast sealt vaatas, küsis ta: „Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige seksikam tervel maal?”
Peegel vastas: „Kuninganna, teie olete kõige seksikam tervel maal!” Himur kuninganna jäi selle vastusega alati rahule.

* * *

Lumivalgeke elas uue kuninganna õukonnas, kasvas ja arenes nagu õitsele puhkev roos. Tema rinnad muutusid suurteks ja prinkideks, tema põues hakkasid pakitsema esimesed tunded ja varsti ei saanud ta enam himuvärinat tundmata ühestki mehest mööduda.
Siis juhtus, et ühel päeval astus kuninganna jälle oma peegli ette ja too vastas tema küsimusele: „Kuninganna, teie olete kõige seksikam tervel maal, kuid Lumivalgeke on teist tuhat korda seksikam!” Kuninganna ehmus seda kuuldes hirmsasti, kutsus jäägermeistri enda juurde ning käskis tal Lumivalgekese sügavale põlismetsa eksitada.
Laias laanes eksles rinnakas Lumivalgeke kaua aega, kuni sattus lõpuks üksildasele majakesele. Ta astus majja. Seal magasid seitsmes voodis seitse päkapikku. Lumivalgekese rõõm oli suur, ta võttis ennast kohe riidest lahti ja hakkas pöialpoisse järgemööda võrgutama. Viimased ei suutnud oma õnne uskuda. Esimene ütles: „Ta suudles mind põsele!” Teine lausus: „Ta suudles mind suule!” Kolmas hüüatas: „Ta langes mu rinnale!” Neljas lõi käsi kokku: „Ta võttis mu riista suhu!” Viies ei olnud kiitusega kitsi: „Issand, kuidas ta mu mune suudles!” Kuues: „Ta lõi mulle pihku!” Seitsmes: „Ta ratsutas mu peal nagu tõeline printsess!”
„Kas sa tahad tänasest alates meie armastusejumalannaks olla?” küsisid pöialpoisid Lumivalgekeselt. „Ja teha meid õnnelikuks, kui sul vaid selleks soovi on?”
„Jaa,” vastas Lumivalgeke, „kuid te peate mulle selle eest maksma. Iga korra eest peab igaüks andma mulle kullatüki.”
Nii jäigi Lumivalgeke päkapikkude juurde ja oma täitumatu himuga rahuldas mehikesi päevast päeva.
Kuninganna aga uskus, et on Lumivalgekesest jäädavalt vabanenud ja astus rõõmsal meelel peegli ette. „Kuninganna, teie olete kõige seksikam tervel maal, kuid Lumivalgeke seitsme mäe taga seitsme pöialpoisi juures on teist tuhat korda seksikam.”
Nüüd otsustas kuninganna Lumivalgekesele otsa peale teha. Ta läks oma salakambrisse ja mürgitas seal ühe banaani ära. Seejärel riietus ta rändkauplejaks ja ratsutas mägedesse. Jõudnud päkapikkude majakese juurde, koputas ta uksele. Lumivalgeke avas ukse.
„Võta see banaan, lapsuke!” ütles kuninganna moonutatud häälega. „See on haruldane lõunamaa puuvili, mis suurendab sinu himu ja kirge.” Seejärel ratsutas kuninganna kiiresti minema.

* * *

Lumivalgeke sai aga kuningannast valesti aru. Ta heitis ühte seitsmest voodist ja lükkas banaani oma tussi. Seda edasi-tagasi liigutades hakkas ta suurest mõnust oigama, saades üksteise järel mitu orgasmi. Kuna ta aga banaani ei söönud, siis mürk ei mõjunud.
Niipea kui kuninganna oli lossi tagasi jõudnud, astus ta kohe peegli ette. Too vastas: „Kuninganna, teie olete kõige seksikam tervel maal, kuid Lumivalgeke seitsme mäe taga seitsme pöialpoisi juures on teist tuhat korda seksikam.”
Kui kuninganna seda kuulis, kohkus ta nii hirmsasti kui ei kunagi varem. Kiiresti mürgitas ta ühe õuna ära ja ratsustas uuesti mägedesse.
Kui ta väikese majakese juurde jõudis, olid seitse päkapikku just koju saabunud ja kuninganna nägi läbi akna, kuidas Lumivalgeke nendega kuldtükkide eest kordamööda keppis. Kuninganna nägi ka seda, millist rõõmu too lapsuke seksimisest tundis, kuidas tema pringid rinnad keppimise ajal hüplesid ja kuidas kogu ta keha tõmbles. Kuninganna kuulis ka seda, kuidas Lumivalgekese orgasmikarjatused metsast vastu kajasid. Kõike seda nähes ja kuuldes vihastas kuninganna nii hirmsasti, et lõi hambad mürgitatud õuna ja kukkus samas surnult pikali.
Lumivalgeke aga jäi seitsme mäe taha seitsme päkapiku juurde ja teenis õhtuti oma seitset kullatükki, mida ta hoolsalt ühes sukasääres hoidis. Ja kui ta surnud ei ole, siis kepib ta veel praegugi seitsme päkapikuga.

„Maaja” lugeja jaoks ümber kohendanud Peter Hagen