Luksusprostituudi päevik

„Ma teen seda 1500 euro ja veel rohkema eest…“

Monte Carlo. Naine Chaneli kleidis ja Hermèse käekotiga näeb šikk välja. Ta veedab aega (õigemini ootab kliente) restoranis Rampoldi. Kõrtsi ukse ette on pargitud tema Rolls-Royce Corniche (kabriolett). Daam on pärit korralikust ja jõukast perekonnast, üks kuumemaid naisi Cote d’Azur’is. Ta on ostetav – miinimumtasu 600 eurot öö eest.
Ta on 28-aastane ja elatab end viimased neli aastat seksist. Ta pidas oma tööde ja tegemiste kohta päevikut…
Ma olen luksuslõbunaine, töötan 15 nädalat aastas, põhiliselt suurte ürituste – Vormel 1 võidusõidu, tennisevõistluste ja Punase Risti balli ajal. Sel perioodil teenin ma puhtalt 170 000 eurot. Muidu elan ma Pariisis. Mu isa on ühe haigla peaarst, ise õpin meditsiini. Minu töö Monte Carlos on mulle seikluseks ja närvikõdiks. Minu hind on alates 600 eurot, tavaliselt saan ma rohkem, tunduvalt rohkem. Ma tunnen poptähti, võidusõitjaid ja tööstureid. Ma lendan helikopterite ja eralennukitega. Suplen „spordiklubis“ koos mitme kuulsusega (ühe lamamistooli üürimine maksab ligi 80 eurot). Elan ühetoalises sviidis, mille eest maksan 900 eurot kuus.

Ma elan hullumeelset elu…
Esmaspäev. Ma saabusin oma tumerohelise ARolls-Royce’ga“. 90 000 eurot maksnud auto ostis mulle tänulik Birma ärimees. Ma päevitan basseini ääres. Minu rannagarderoob läks maksma 3000 eurot. Õhtul kell 22 lähen restorani Rampoldi. Kesköö paiku kolin ümber kasiinosse. Astun kõige kallima ruletilaua juurde.
Umbes viiekümneaastane hoolitsetud kätega mees mängib veerand tunniga maha 125 000 eurot. Ta heidab mulle pilke, ma vastan. Mees võtab 1000-eurose žetooni ja vibutab sellega. See on tema pakkumine. Pärast kepib ta mind nagu masin.
Teisipäev. Hommikul on mul hotelli fuajees kohtumine ühe miljonärivõsuga. Ta on kõigest 20-aastane, musklis ja piltilus. Loomulikult ta maksab, kuid mul pole julgust talle tunnistada, et temaga seksimise eest oleksin ma nõus ise maksma. Ta on äärmiselt intelligentne, lõbus ja võrratu huumorimeelega ning aeg-ajalt ka eneseirooniline. Ja mis kõige tähtsam, ta ei ole tuim egoist, nagu rahakad kliendid tavaliselt olema kipuvad. Jalutuskäik temaga linnas, autosõit, süütu kabistamine baaris või liftis, keppimine kõrvalises kohas roheluses – kõik see on lihtsalt fantastiline. Ta on minu kundest ainuke, kes mind tõeliselt erutab. Temaga seksides ei mõtle ma rahale, vaid naudin teda kogu ihu ja hingega. Loodan, et kohtun temaga ka veel tulevikus. Väga tahaks!
Kolmapäev. On palav ilm, mul pole mingit tahtmist seksiga tegeleda. Üks alaline kunde, keegi saksa ärimees, tahab mind. Ta ei ole šarmantne, küll aga ülbe, kuid ta maksab hästi ega pole perversne. Minu Pariisi perenaine (meid on 15 tüdrukut) tahab, et ma selle sakslase õnnelikuks teeksin. Tema omakorda soovitab meid teistele. Ma pean end tema jaoks hästi erutavalt riidesse panema. Minikleit, lahtised juuksed ja sügava dekolteega pluus. Sakslane muutub tiiraseks, kui ta näeb, kuidas kõik mind vahivad. Täna õhtul on Sporting Clubis mingi tobe pidu. Taolised peod on tavaliselt kohutavalt kallid ja igavad. Neli tundi kestev eine sakslase ärikaaslaste seltskonnas. Siis läheme edasi diskoklubisse Jimmyz. Iga tema sõber tahab minuga tantsida. Sakslane särab. Kell viis hommikul oleme me hotellis Hotel de Paris. Sakslast huvitab ainult suuseks. Ma saan sellega hakkama 20 minutiga. Ta jääb magama, mina aga lahkun. Minu seekordse honorari 1500 eurot kannab ta üle minu pangaarvele.
Neljapäev. Ma võtan Sporting Clubis päikest. Seal peesitab veel üks luksustüdruk. Meil läheb väga hästi. Me päevitame ja peame ainult miljonäre armastama.
Kell 21. Hotelli baaris Loews ootab mind umbes 45-aastane araablane, randmel raske kullast Rolex.
„Blond oleks mulle rohkem meeldinud,“ ütleb ta naeratades ja mind hindava pilguga vaadates. Salvrätiku alla lükkab ta kümme 500-eurost rahatähte. Ta tahab minna kohe sviiti mullvanni. Me joome šampust. Ta suudleb mind, silitab mu keha. Uksele koputatakse. Vannituppa tulevad tema kaks araablasest sõpra. Äkki seisavad nad alasti, oma hirmjämedate väntadega minu ees. Nad tahavad tulla mullivanni. Õudusega mõtlen sellele, et kuhu nad hakkavad oma karasid toppima.
Ütlen neile: „Hinna sees orgiat ei ole!“
Araablane: „Sa teed seda, mida me tahame!“
Ma ähvardan: „Ma lähen politseisse…“
Monaco on politseiriik, mida valvab tuhat videokaamerat. Hea küll, naisel pole keelatud raha eest seksida, kuid vägistamine? Kolm araablast kõhklevad. Ma ronin vannist välja, pakin oma seitse asja kokku ja panen punuma. Saadan oma šefile araablase nime. Tema nimi kustutatakse otsekohe kartoteegist, tal pole enam mingit šanssi saada luksustüdrukut. Ma värisen erutusest ja hirmust. Seekord teenisin ma oma raha hirmu mitte seksiga.
Reede. Üks minu põhikundesid, keegi ameerika filmiprodutsent tahab veeta minuga päeva oma 30-meetrisel jahil (8 meeskonnaliiget). Me sõidame Cannes’sse, sest ta peab tunnikese filmivõtetel viibima. Jahi pardal on peale minu veel kuus külalist. Pakutakse šampust ja kokaiini. Mehed on seksinäljased, naised ainult kihistavad naerda. Lõpuks kaovad kõik kajutitesse. Ma ei tarvita kunagi narkootikume. Ma leban miljonäriga tema isiklikus kajutis. Ta on nagu alati väga maias seksi peale. Too produtsent tahab alati ainult nn. normaalset seksi misjonäri asendis. Pärast orgasmi räägib ta mulle oma naisest, kellel on juba 40 aastat turjal ja kes tegeleb ainult iseendaga: kosmeetilised operatsioonid, dieet. Limanahkade abil olevat ta lasknud suurendada oma huuli. Pärast seda ei taha mees teda enam suudelda. „Minu rahaga on temast saanud monstrum!“ tõdeb ta kibestunult.
Cannes’i sadam. Produtsent ulatab mulle mu käekoti ja ütleb: „Lõbutse hästi ja püüa seda raha ära kulutada…“ Ta oli pannud mu käekotti 6000 eurot!
Ma lähen kauplusesse Versace. Üks pluus maksab 1300 eurot, kingad 450 eurot, õhtukleit 3000 eurot. Üks teine luksusnaine andis ühe tunniga välja 20 000 eurot. Seejärel teeme peatuse restoranis Frederic. Sõidame sinna paadiga. Üks langust maksab 60 eurot. 8 inimese arve on 1000 eurot.
Laupäev. Sajab vihma. Melanhoolne Cote d’Azur. Üks saksa tööstur ütles kohtumise ära ja nüüd tahab ta hoopiski koju sõita. Sellest hoolimata kannab ta minu Monaco arvele 1500 eurot. Ühe nädalaga teenisin ma armastusega 20 000 eurot. Mulle aitab, pakin oma asjad kokku. Viimane klaasike šampust hotellis Hotel de Paris. Kohtan baaris ühte Lõuna-Ameerika miljonäri, kes seksimise ajal alati tule ära kustutab. Ma sõidan oma autoga tagasi Pariisi, kus vahetan Rolls-Royce oma miniauto vastu. Oma väikeses korteris kehastun jälle ümber meditsiiniüliõpilaseks. Tõmban teksad jalga ja panen T-särgi selga. Oma ehted panen esmaspäeval panga seifi. Õhtul lähen koos sõpradega bistroosse. Ma töötan ainult 15 nädalat aastas.
Seks on mulle seikluseks ja närvikõdiks. Kolmekümneselt teen sellele lõpu – võib-olla…

MAAJA