Kuidas lennuhirmust võitu saada?

Arvatavalt on meie seas vähe neid, kes taevalaotuses kihutavat lennukit vaimustatud pilguga ei saadaks. Osalt ka sellepärast, et meid endid selles hetkel ei ole! Sest küsitluste tulemused näitavad, et 90% õhureisijaist tunneb vähemal või rohkemal määral lennuhirmu. Psühholoogid väidavad, et see number on vale – kardavad kõik, 10% seda lihtsalt ei tunnista!

Asjatundjate kinnitusel on lennuhirm tavaline foobia, võrreldav hirmuga koerte, roomajate, vee, tühja ruumi jne ees. Selle põhjuseks pole aga mitte kõrgusekartus, vaid tahtele allumatu paanika, mis tuleneb asjaolust, et lennukis viibiv inimene ei saa ise olukorda kontrollida.
Kui kord juba õhku tõused, ei olene sinust enam midagi – ohu korral ei saa sa plehku pista, või nõuda, et sul sedamaid „maha minna“ lastaks. Pealegi on lennuhirm ka nakkav. Selle käes kannataja ilme, käitumine ja temast justnagu kiirguv vastav negatiivne energia sisendavad rahutust ka kaasreisijaisse. Ometi on võimalik lennuhirmust võitu saada.
Esmajoones terve loogika pinnal – vali tuntum, hea mainega lennufirma, kui arvad, et mõni odavlennufirma reisijate ohutusnõuete pealt kokku hoiab (mis on arenenud riikides enamasti alusetu kahtlus).
Piloodid panevad isekeskis imeks seda, et enamikus lennureisijaist tekitab kõige tugevama stressi lennuki õhkutõusmine, sest tegelikult on maandumine tunduvalt riskantsem. Statistika näitab, et kõrge riskiastmega lennuperioodiks on 11 kriitilist minutit, mille jooksul toimub 85% lennuõnnetustest: 3 minutit startimisel ja 8 minutit enne maandumist. Üheks raskestikõrvaldatavaks riskifaktoriks oli, on ja jääb terrorism. Kuigi Allahi fännid ise ei väsi kiitmast islamit kui rahumeelset religiooni, näitab statistika siiski, et just moslemid on kõige verejanulisemad ja hullumeelsemad terroristid, sest toimepandud terroriaktid on sooritanud eranditult moslemi fanaatikud…
Kui aga just õhkutõusmist kardad, ära istu illuminaatori kõrvale, vaid võimalusel otse vastu vaheseina, või võimalikult selle lähedale. Sest kui sinu istmelt on näha kogu salong, siis fikseerib su pilk lennumasina iga väikseimagi kõikumise või kalde, mis sedamaid paanika-ataki põhjustab.
Edasi – võta arvesse, et kaasaegse reisilennuki õhkutõusmine paigaltvõtult kestab keskmiselt 40–50 sekundit. Häälesta end siis juba ette sellele, et tuleb ainult need sekundid välja kannatada, ja siis pole enam midagi karta. Et mitte ebamäärasuses kannatada, jälgi kella sekundiosutit.
Üks natuke nagu lubamatu (aga hästi toimiv) soovitus on järgmine: kui tervis lubab, ära häbene alkoholi pruukida. On inimesi, kellele piisab purgist džinn-toonikust, nagu ka neid, kellele kulub ära kuni 200 grammi konjakit (mis oleks kindlal maakamaral neile lausa hobuse portsjon!) See lõõgastab, nii et kui lennuk satub turbulentsesse õhuvoolusesse ehk suure kiirusega allapoole suunduvasse õhuvoolusesse (rahvasuus õhuauk), ilmub su näole hirmugrimassi asemel vaid napakas naeratus! Tavaliselt on stjuardessid tipsutajate suhtes üsna mõistvad ja leebed. Mõnede (välja arvatud USA) lennukompaniide personalile on antud lausa erikorraldus neisse võimalikult lojaalselt suhtuda, vajadusel isegi reisisalongi tagumisse otsa ilusti magama paigutada.
Sõltuvalt su ebausklikkusest mõjub rahustavalt ka lendamine koos tähtsate ninadega, show’tegelaste, sporditähtedega, põhimõttel – nood lendavad ju pidevalt, aga ikka elus ja terved! Pealegi juhib loomulik uudishimu kogu su tähelepanu nende juttudele-tegemistele, tänu millele oma hirmud unustad.
Kui usud kaardimoori või selgeltnägijat, uuri talt järele, kas võid hukka saada lennuõnnetuses. Surmkindlalt on vastus eitav!
Mõned praktiseerijad kinnitavad, et rahustava ja kaitsva talismanina mõjub sõrme või kederluu ümber seotud niit või lõng. Usklikke aitab palvetamine, realiste eneseiroonia või must huumor. Näiteks veena ennast, et äkki see lennuk ei kukugi alla (et mõnikord juhtub ju sedagi!), ja siis oleks pärast maandumist häbi oma jabura hirmu pärast!

* * *

Maailma parim lennukompanii on Austraalia Quantas. Viimase poole sajandi jooksul pole selle lennukompanii lennukitega toimunud intsidentides hukkunud ühtegi inimest. 2010. aastal hukkus 49 lennuõnnetuses 829 inimest, 2009. aastal 766, 2008. aastal 598. Kõige halvemad aastad lennuliikluses olid 1985, kui hukkus 1810 inimest ja 1996, kui surmasaanuid oli koguni 2272.

* * *

Iga kord enne lennuki starti tutvustavad lennusaatjad päästevesti kasutamist. Kuid just päästevestist on kõige vähem abi, sest hädamaandumine vette õnnestub üliharva. Vette maandumisel lennuk tavaliselt puruneb tuhandeteks tükkideks – koos reisijatega.
5. jaanuaril 2009 tegi New Yorgis hädamaandumise Hudsoni jõkke US Airways’i Airbus A320 pärast seda, kui 1000 m kõrgusel olid lennuki mõlemasse mootorisse sattunud linnud. Kõigil 146 reisijal ja 5 meeskonnaliikmel õnnestus lennukist väljuda, enne kui see vee alla vajus. Ära loodagi, et sinul nii hästi läheb! Tsiviillennunduse ajaloos on teada ainult kolm suure reisilennuki hädamaandumist vette, mis ei nõudnud ühtegi inimohvrit.

NB! Loe ka:
Alla tulevad nad alati!