Kui rikkad on kaasaegsed monarhid?
Aaretekambrid, kroonjuveelid, uhked rõivad – kõik see kangastub kujutluses, kui juttu tuleb kuninglike perekondade rikkusest. Kuid suurema osa monarhide varandusest moodustavad täiesti tavalised materiaalsed väärtused. Parimaks näiteks on Tai kuningakoda. Forbesi andmetel oli Tai kuninga Rama IX (Bhumibol Adulyadej 1927–2016. Kuningas 1946–2016) vara koguväärtus üle 35 miljardi dollari. Suurema osa sellest varast moodustasidd tohutud maavaldused, samuti osalused kahes suures pangas ja erinevates kindlustuskompaniides. Kogu seda varanatukest täiendas muidugi klassikaline kollektsioon regaalidest, vääriskividest, ehetest ja kõrgete väliskülaliste tehtud hinnalistest kingitustest. Seega oli Tai monarh maailma rikkaim kuningas. Teisele kohale jääb Araabia Ühendemiraatide president Khalifa ibn Zayed Al Nahyan (s 1948), kes resideerib Abu Dhabis ja kelle varandust hinnatakse 23 miljardile dollarile. Talle oleks järgnenud kadunud Saudi Araabia kuningas Abdullah bin Abdul Aziz (1924–2015) 21 miljardiga. Neile järgnevad Brunei sultan Haji Hassanal Bolkiah 20 miljardiga ja Dubai šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi (s 1949) 8 miljardiga. Alles neile järgnevad Euroopa monarhid. Liechtensteini vürst Hans-Adam II oma viie miljardi dollariga jääb rikaste monarhide hulgas kuuendale kohale. Järgnevat nelja kohta jagavad kolm araabia regenti Katarist, Marokost ja Omaanist. Neile järgneb Monaco vürst Albert II 1,4 miljardi dollariga, jäädes oma varanatukesega auväärsele üheksandale kohale. Inglismaa kuninganna Elizabeth II (1926–2022) oli selles nimekirjas 12. kohal – tal oli varandust „kõigest“ 450 miljoni dollari eest!
* * *
Rikkuse üheks sümboliks on luksuslik jahtlaev. Paraku käib jahtlaeva pidamine üle jõu nii mõnelegi rikkale ja ilusale. Saudi Araabia printsile Al Weedile kuuluv luksusjaht Kingdom on õige mitmel korral omanikku vahetanud. Jaht on kuulunud Nabila nime all suurspekulant Kashoggile, Brunei sultanile ja kinnisvaraärimehele Donald Trumpile (tema valduses oleku ajal oli jahi nimeks Princess).
Jahi pardal on jõusaal, ujula, saunad, kino ja minihaigla operatsioonisaaliga. Jahi 14 tanki mahutavad 618 256 liitrit kütust. Ainuüksi tankide täitmine läheb maksma mitusada tuhat eurot. Kallis ei ole mitte ainult lõbusõit, vaid ka jahi pidamine. Näiteks tuleb ühe 86-meetri pikkuse jahi Lõuna-Prantsusmaal Antibesi sadamas viibimise eest maksta iga päev 25 000 dollarit sadamamaksu. Et saada ettekujutus, mida jahiga eputamine maksma läheb, olgu öeldud, et miljon dollarit maksva jahi peale kulub aastas keskmiselt paarsada tuhat dollarit.
Uusrikaste paradiis Vahemeres on Mallorcal, mille sadamates on tervelt 25 000 (neist 5000 jahti kuulub sakslastele) jahtlaeva. Jahiomanikud jagunevad kahte gruppi: ühed purjetavad, teised eelistavad mootorpaati või -laeva. Aristokraatlikud purjetajad põlgavad viimaseid, leides, et purjekas on ikka see õige jahtlaev. Nagu jahitüüpe jaotatakse ka omanikke kahte gruppi, kusjuures kriteeriumiks on jahi pikkus: kas üle või alla 20 meetri. See näitab, kas tegemist on v ä g a rikka või ainult rikka inimesega; üle 20-meetriste jahtidega sõidavad need, kelle miljoneid märgitakse vähemalt kahekohalise arvuga.
Ammu on Mallorcal paika pandud ka see, kus kellegi jaht ankrus seista tohib. Selleks on seal õigupoolest ainult kolm sadamat. Esimene on Club Real Nautlen Paima lahe keskel. Seal heidab oma jahi ankrusse kuningas Juan Carlos; teine – Ciub de Mar Porto Pi’s on proffide jaoks; kolmas – Portal Nous, on nende ankrupaik, kellele meeldib elada Port d’Andraitxis või Son Vidas ja kes 4-meetri pikkust ankrupaika kai ääres kümneks aastaks ette üürivad (ca 4 milj. dollarit).
Rahvasuu ütleb, et elada on hea, aga hästi elada veel parem. Kes vaidleb vastu?
Tunnuspildil: Brunei sultan Haji Hassanal Bolkiahi kullatud autologu.
