Keeluseadus aastatel 1920–1933 pani USAs aluse organiseeritud kuritegevusele
Mitte alati ei anna eluvõõrad seadusetegijad endale aru, et pole mõtet välja kuulutada seadusi, mis kas üldse ei toimi või mille täitmist pole võimalik tagada. Nii on täiesti asjatu keelata alkohoolsete jookide tarbimist maades, kus sel alal on pikaajalised traditsioonid ja võimalused kõikvõimalike tervist kahjustavate surrogaatide valmistamiseks.
29. oktoobril 1920 anti USA-s välja prohibitsiooniseadus, mis keelas rohkem kui 0,5 protsendilise alkoholisisaldusega alkohoolsete jookide valmistamise, müümise ja tarbimise. See naisõiguslaste eestvedamisel valminud seadus sai senatis 287 poolt- ja 100 vastuhäält. Otsekohe hakati tühjendama õllepruulimistöökodades õlleankruid ja ladudes viskivaate ning rotid võisid end purju juua suurlinnade kanalisatsiooni valatud veinist ja viskist.
USA president Woodrow Wilson, kes kahtles sellise seaduse otstarbekuses, nimetas keeluseadust „napsiideeks” ning avaldas kartust, et prohibitsioon annab piiramatud võimalused illegaalsele alkoholiärile ning soodustab järsult kuritegevuse kasvu. Nii ka juhtus.
Eluvõõras seadus avas kriminaalsetele bandedele uue enneolematu tegevusvälja. Keelatud jookide valmistamine ja turustamine soodustas sündikaatide ning kartellide tekkimist, aja jooksul arenesid need võimsateks gangsteriimpeeriumideks, mis avaldasid äraostetavate ametnike ja poliitikute kaudu võimuorganitele tugevat poliitilist survet. Banded sõdisid omavahel mõjupiirkondade pärast. Eelkõige Chicagos toimus rivaalitsevate mafioosode vahel illegaalsete kõrtside, õnnemängupaikade ja salalõbumajade pärast arvukad verised arveteõiendamised. Erinevatel hinnangutel hukkus aastatel 1920–1933 keeluseadusest tingitud kuritegude tagajärjel üle 45 000 inimese. 1927. aasta aprillis tegi Washington teatavaks, et alates keeluseaduse kehtestamisest on USA-s tapetud 49 ametnikku, konfiskeeritud 24 018 sõiduautot ja 839 laeva koguväärtuses 62 miljonit dollarit ja 5,5 miljonit gallonit alkoholi. Arreteeriti üle 300 000 inimese. Kõik need aktsioonid jäid tulutuks: põrandaalusele alkoholiärile ei tahtnud lõppu tulla.
Kui USA Kongress otsustas lõpuks 5. detsembril 1933. aastal keeluseaduse tühistada, tehti seda eelkõige majanduslikel põhjustel. Olgu märgitud, et 1933. aasta jaanuaris oli riigis umbes 15 miljonit töötut. Majanduskriisist vapustatud riik vajas hädasti alkoholi tootmise ja müügi maksustamisest saadavat tulu.
13 aastat kehtinud keeluseadus põhjustas otseselt organiseeritud kuritegevuse kasvu riigis. Keskne figuur Chicago allmaailmas oli Alfonso Capone (hüüdnimega Al). 1920. aastal asus ta New Yorgist Chicagosse. Napollasena oli ta sitsiilia maffiaperekondade silmis autseider ja temast sai esialgu John Torrio bande lihtliige. Pärast viimase põgenemist asus aga Capone jõugu etteotsa ning valitses peaaegu kogu Chicago allmaailma. Hakkaja Capone sai aja jooksul prostitutsiooniäri, mängupõrgute, salaviinavabrikute ja -kõrtside pidamisest ning katuse pakkumisest saadud tuluga USA üheks rikkaimaks meheks. Tema bande varandust hinnati 100 miljonile dollarile. 1931. aastal tabati 32-aastane Capone ning anti kohtu alla. Kohus ei suutnud tõestada Capone osalust tema bande poolt sooritatud kuritegudes ja arvukates mõrvades ning seepärast esitati gangsteribossile süüdistus maksude maksmisest kõrvalehiilimises. Kohus mõistis Caponele 50 000 dollarit trahvi ja 11 aastat vanglakaristust. Raske haiguse tõttu aga vabastati Capone 1939. aastal Alcatrazi vanglast. Viimased eluaastad veetis kuulus gangsteriboss tagasitõmbunult oma majas Miamis, kus ta 1947 suri. Kuid tema aktiivse tegutsemise aastatel jõudis organiseeritud kuritegevus USA-s sügavalt juurduda ja võitlus maffia vastu käib tänase päevani vahelduva eduga.
Tunnuspildil: Alkoholi (tõenäoliselt õlle- või viskivaadi) tühjendamine u 1921. aasta paiku. Idiootlik keeluseadus pani aluse kõikvõimsale maffiale ja soodustas järsult kuritegevuse kasvu.
©Peter Hagen
