Kaunimad jõulusalmid „Maaja” suurele perele
Jõuluvana päevavaras,
aiateivas talle paras!
* * *
Põleb kuusk ja põleb tuba,
keegi kuskil annab nuga.
Mõni verivorsti praeb,
käes imeline jõuluaeg.
* * *
Läksin metsa kuuske tooma,
aga sattusin ma jooma.
Kunagi ei jää ma jänni,
jõuluks koju tõin ma männi.
* * *
Jõululauale ma panen…
LSD ja kummiliimi,
särisevat heroiini,
kanepit ja kokaiini,
neli tilka head bensiini.
* * *
Armas kallis jõuluvana,
kingi mulle palju raha.
Kui sul sula pole anda,
võid ka netis üle kanda!
* * *
Päkapikul juhtus ime,
enne nägi, nüüd on pime.
Jõulusokul asi mokas,
praadi tegid temast kokad.
* * *
Väike neeger Niki-Naki,
jõulumaalt sai kingipaki.
Kingipakis läkiläki.
Kes küll keeras selle käki?
* * *
Jõuluõhtu küünlasäras,
meilt elekter võeti ära.
Ema kehitas vaid õlgu,
isa lausus: „Meil on võlgu.”
* * *
Isa koduõlut joob,
ütles: metsast kuuse toob.
Võttis kannu, võttis kaks,
jutt see muutus valjemaks.
„Kohe metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.“
Nii ta jõi ja ajas juttu,
aeg see lendas ruttu.
Õhtu juba kätte jõudis,
isa aina õlut nõudis,
Siis ta lausus: „Oh sa ime,
väljas juba üsna pime.
Õlu hakkas täitsa pähe,
ei ma täna metsa lähe.
Homme metsast kuuse toon,
enne kannu õlut joon.”
* * *
Jõuluvana, kena mees,
istus kõrtsi trepi ees,
rüüpas viinasorukest
ja laskis laulujorukest.
Lõpuks hakkas astuma,
laste poole tatsuma.
Lasid lapsed tuppa vana.
Selgus: kingikott jäi maha.
* * *
Kui sa tuled, too mul kinki,
verivorsti, jõulusinki.
Särisevat ahjupraadi,
vedelikke, millel kraadi.
Paha poleks auto, maja,
rahagi mul oleks vaja.
* * *
Kullakallis jõulumees,
kingi mulle BMW.
Kui sa peaksid Fordi tooma,
kukun masendusest jooma.
* * *
Jõuluvana, ma ei taha
jõuluks hästi palju raha,
autot ega korterit,
nõuan jõuluporterit!
* * *
Ei hakka mina pugema
ja taadil salmi lugema!
Kui juba vedas kingid siia,
eks katsugu neid ära viia!
* * *
Jõuluvana, muhe mees,
Saku Ice tal nina ees.
Läheb pudel, läheb kaks,
muutub sellest julgemaks.
Lõpuks koti selga vinnab,
aeg on lastel külla minna.
* * *
Jõuluvana külla jõudis,
kohe koduõlut nõudis.
Vanaisa õlle tõi,
jõuluvana täis end jõi.
Ei saanud kinke jagada,
jäi kuuse alla magama.
* * *
Suvel, siis kui kõik on heinal,
vana puhkab, jalad seinal.
Kuid kui laual vorst ja viin,
suvelgi on vana siin.
* * *
Kullakallis jõulumees,
olen omadega sees.
Võlad kasvand ülepea,
mis ei ole üldse hea.
Summad need on üsna suured,
Kiirlaenudes on asja juured.
Tean, et sina aitad mind,
siin on kontonumber, hind.
* * *
Jõuluvana, tore mees,
mantel seljas, habe ees.
Tuli külla, puges põhku,
peeretas ja lendas õhku.
* * *
Jõuluvanal oli nohu,
neelas alla nohurohu.
Möödus vaid üks silmapilk,
nina otsas jälle tilk.
Jõuluvana vatist habe
on nüüd kuivand tatist rabe.
Oma nohu meile andis,
kingid aga ära kandis.
* * *
Tollis on kibekiire,
tabatud on vinge diiler.
Jõuluvanal pea on norgus,
habegi on kurvalt sorgus.
Oh sa ime, oh sa piin,
kingikotis kokaiin.
Vanal käed siis raudu pandi,
pole pääsu, läheb vangi.
* * *
Jõuluvana, habemik,
mul on taskus tuletikk.
Võtan tiku, tõmban tuld,
enam habet pole sul.
* * *
Tasa, ära palju kära,
lastel silmades on sära.
Tuli alles välja tuli,
ilutulestiku tuli!
* * *
Jõuluvana punanina,
aasta otsa pani tina.
Nõnda palju manustas,
et lapsed sootuks unustas.
Ja siis jõuluõhtul näed –
taadil värisevad käed.
Ei saa lahti kotipaela,
mida panna tahaks kaela.
* * *
Viinast keeldus jõulumees
kogu külarahva ees.
Lugu lõppes üsna kurvalt,
taati peksti väga julmalt.
* * *
Jõulud jälle ukse ees,
uksel vintis jõulumees.
Glögivõru ümber suu,
ajab ümber kuusepuu.
Küll ta kriiskab, karjub,
lapsed temaga ei harju.
Ajab ära lasteparve,
minnes annab vinge arve.
* * *
Jõuluvana, näen su nina.
Pole kahtlust, viinanina.
Kuid kui nii,
siis olgu nii.
Mullegi too siis üks viin.
* * *
Päkapikud veavad saani,
jõuluvana täis on maani.
Jõulurahu ka ei kehti,
eile põdrad vorstiks tehti.
* * *
Jõuluvana purjus peaga,
sõitis külla surnud seaga.
Laste kommid ära sõi,
pudel viina peale jõi.
Kõigest sellest vinti jäi,
vaarus koju omapäi.
Kingiks surnud siga jäi.
* * *
Jõuluvana külas käis,
ise oli maani täis.
Mantlihõlmad olid valla,
nõudis: „Ruttu viina kalla!”
Siis ta küsis minult salmi,
lugesin Krõlovi valmi.
Ei tal olnud kaasas kinki,
juba katsus ukselinki.
* * *
Kuulen samme tuttavaid,
kuriteole ruttavaid.
See ju jõuluvana-petis,
mehel kirves seljakotis.
* * *
Akna taga vihm ja pori,
kuskilt kostab kõva norin.
Jõulutaat on suikund unne,
laste juurde teed ei tunne.
* * *
Jõuluvana võttis naise,
Lapimaalt ehk kodumaise.
Naine oli paks ja kole,
sest valikut seal lihtsalt pole.
Kui see eit muuks ei kõlba,
ehk saab hüpata tal selga.
Siis pole põtra-saani vaja,
raha kokku hoiab vana.
* * *
Kõikjal õues suured hanged,
päkapikud külmast kanged.
Jõuluvana neist ei hooli,
aidata ta neid soovi.
Mis siis teha, mis siis teha,
kui on läbi külmund keha?
Tuleb võtta naps või kaks,
küll siis läheb soojemaks!
* * *
Jõuluvana, täitsa sassis,
tuli külla röövlimaskis.
Andsin püssist talle tina,
maha kukkus punanina.
* * *
Jõulumeest on saatnud edu,
tema põdral nelikvedu.
Saani peal on nahkne tool,
varus ABS ja rool.
* * *
Jõuluõhtul aknad härmas,
keegi ukse taga lärmab.
Need on vintis päkapikud,
veidrikud ja imelikud.
Oh imet, seal ka jõulutaat,
kelle turjal õllevaat.
Käes tal soojad käpikud,
põues mõned lapikud.
Räige möll siis läheb lahti,
hommikul ma ärkan sahvris.
Süda paha, pilt on taskus,
püstiseismine teeb raskust.
Jõulutaat on täis kui pinal,
magab vannis, prillid ninal,
valge habe märg ja sorgus,
kinkideta lapsed norgus.
Kõiges süüdi päkapikud,
veidrikud ja imelikud.
* * *
Jõuluvana külas käis,
kingikott oli asju täis.
Emale ta kinkis suusad,
sest et emal laiad puusad.
Minule tõi sooja salli
ja veel tegi kalli-kalli.
Isale kaks poolikut
ja murukastmisvooliku.
* * *
Päkapikud suured jobud,
jõid end täis kui merihobud.
Oksendasid sussid täis,
jätsid kirja: „Pole käind.”
* * *
Majast järel tuhk ja talad,
meil käis külas jõuluvana.
Näitas kõrget pilotaaži,
oksendas ja sittus vaasi.
* * *
Šallalaa ja kuki-muki,
majast järgi põlend tukid.
Kraanikausis kõrbend kana,
meil käis eile jõuluvana.
* * *
Jõuluvanal habe must,
peksis peaga vastu ust.
Tuppa teda me ei luba,
lõppegu need jõulud juba.
Kuid oh õudu,
mees ei väsi,
imest plaksutame käsi.
* * *
Eestis elu täitsa pees,
töötuks jäi ka jõulumees.
Ei ta enam kinke jaga,
helkurvestis saanis magab.
* * *
Põleb kuusk ja põleb tuba,
terve maja leekides.
Tuletõrjest tuleb juba
jõuluvana röökides.
Juuksed põlend, habe must,
põtradega tuli just!
Põhjapõder täkku täis,
jõuluvana naistes käis.
Põder taadi peale kade,
taat ju täitsa arulage.
Põder põõsas ragistas,
taat see naisi kabistas.
Naistel peagi silmad vees,
kadunud on jõulumees!
Jõulumees on tule sees,
purjus põder maja ees!
Hommikul kui päike koitis,
põhjapõdral süda läikis.
Tuli kustund, habe must,
vahetumas aasta just.
* * *
Päkapikud, aferistid,
laste kommid nahka pistsid.
Aga üks neist, veidi nõdra,
jõuluvana põhjapõdra
lihakombinaati viis.
Jõuluvorsti tehti siis.
* * *
Päkapikud, närakad,
keldris panid kärakat.
Laste kommid ära sõid,
muudkui viina peale jõid.
* * *
Päkapikud väga pahad,
lasid papsil õlle maha.
Nüüd on õlleankur tühi,
pole enam õigeid pühi.
* * *
Hommikul, kui ärkan,
kohe kaugelt märkan,
käinud päkapikujuss,
aknalaualt kadund suss.
* * *
Jõuluvana läbi une,
jõuluõhtul sügas mune.
Aga päkapikud väljas,
tegid tööd ja olid näljas.
Neil ei ole enam jaksu,
ära maksta jõulumaksu.
Jõulumees lõi raha läbi,
päkal laste ees vaid häbi
* * *
Päkapikud pederastid,
pihta pannud õllekastid.
Päkapikud, vanad retsid,
isalt viina välja petsid.
Meie jõulud täitsa pees.
Keri koju, jõulumees!
* * *
Päkapikuks oli Toomas,
vindiselt ta koju roomas,
lebas kaua-kaua koomas.
Kui siis ärkas, kukkus jooma,
laste akna taha roomas,
neile sussi sisse roojas.
* * *
Jõulumees tegi palju nalja,
ajas lapsed majast välja.
Issil vastu tatti lõi,
verivorstid ära sõi.
* * *
Uuel aastal luban ma
korralikuks hakata.
Enam ma ei võta viina,
ega reisi Taisse, Hiina.
Kanepit ei kasvata,
söön toitu, mis on rasvata.
Kui mu jutt teid kohutas,
siis kohemaid ma lohutan:
mis on tulnud pehmest keelest,
hommikuks on läinud meelest.
