Katastroof lennunduspäeval Ramsteinis (1988)

Lennunduspäevadel demonstreeritakse nii publikule kui ka potentsiaalsetele ostjatele uusi lennukeid. Vilunud piloodid näitavad, milleks kaasaegsed lennukid suutelised on. Kuid just lennunduspäevade „hea tooni” juurde kuuluvud arvukad katastroofid, mis pakuvad pealtvaatajatele närvikõdi, annavad tööd ja leiba kõmureporteritele, kuid ei näita kaasaegset supertehnikat sugugi kõige paremast küljest…

1988. aasta augustikuu viimasel pühapäeval kogunesid kümned tuhanded inimesed USA õhujõudude baasi Ramsteinis, et saada osa järjekordsest Ameerika lennunduspäevast. Kõnealune lennuväebaas oli USA õhujõudude suuremaid tugipunkte Saksa LV-s, ühtlasi asus seal NATO Kesk-Euroopa jõudude peakorter.

Ramsteinis asus pidevalt 10 000 USA sõjaväelast ja 970 tsiviilametnikku, sealhulgas USA õhujõudude 86. taktikaline eskadrill, 7. lennuväediviis ning kiirreageerimisjõudude staap, mis koordineeris USA tuumarelvade vedu Euroopas.
1955. aastal korraldati baasis esimene lahtiste uste päev, mis 1973. aastal nimetati ümber lennunduspäevaks. Kohalike elanike arvukatest protestidest seesuguste militaristlike etenduste korraldamise vastu ei teinud võimud välja.
31. augusti varahommikul suundus otsatu inimvool Ramsteini, et juba aegsasti paremad kohad sisse võtta. Enamik ei paistnud märkavat baasi väravas seisvat noort naist, kel kaelas plakat käsitsimaalitud tekstiga: „Kelle need masinad ükskord tapavad?” Veel umbes nelikümmend demonstratsioonlendude vastalist Saarimaalt ja Hunsrückist seisid oma plakatitega sealsamas või levitasid lendlehti, ent ka neile ei pööratud tähelepanu. Saabunuid tervitas baasi komandör brigaadikindral Lawrence E. Boese, ning militariseeritud rahvapidu algas. Lennuväljal seisid hiiglasuured transpordilennukid, nende kõrval strateegilised pommituslennukid B-52 ja B-1. Uudistajaid jätkus. Stardiraja äärde oli üles seatud arvukalt kioskeid. Ettenägelikumad pealtvaatajad olid klapptoolid kaasa võtnud ja sättinud end võimalikult stardiraja lähedale istuma. Sõjalennukite paraadi juhatas sisse grupp hävitajaid F-16. Järgnesid igat tüüpi transpordilennukid. Kõrgemat pilotaaži demonstreerisid Prantsuse lennusalk Patrouille de France ja Portugali Asas de Portugal. Lennunduspäevad pidi lõpetama Itaalia hävituslennukite salga Frecce Tricolori („kolmevärvilised nooled”) demonstratsioonlend.
Kümme lennukit alustasid kõrgema pilotaaži kujundit „9+1”. Viis lennukit lendasid 30–40 m kõrgusel stardiraja kohal, nendele sööstis vastu neli lennukit, mis pidid viie lennuki alt läbi lendama; kümnenda hävitaja ülesanne oli kahe lennukigrupi vahelt läbi lennata hetkel, kui nood asuvad teineteisega kohakuti.

Ja siis see juhtus: kahe grupi vahele jõudnud pilotaažimeister riivas kahte lennukit ning sööstis põleva tõrvikuna pealtvaatajate hulka, teine lennuk kukkus stardirajale ja kolmas metsa. Aukülaliste tribüünist kõigest 120 m eemal plahvatanud hävitaja muutis õnnetuspaiga ühe hetkega tulemereks. Taeva poole tõusis tohutu suitsusammas, mürsukildudena paiskusid laiali lennukirusud. Tekkis paanika, süttisid ka autod. Kohapeal sai surma 34 pealtvaatajat, ligi 300 inimest toimetati haiglatesse, kus neist hiljem suri veel 36. Hukkusid ka kolme lennuki piloodid. Sellist katastroofi ei osanud keegi ette näha, seepärast läks aega, enne kui esimesed kiirabiautod kohale jõudsid. Veel kümme päeva hiljemgi viibis 160 põletushaavadega inimest haiglaravil.

Pärast Ramsteini katastroofi otsustas Saksamaa LV kaitseminister Rupert Scholz keelata Saksamaa territooriumi kohal sõjalennukite demonstratsioonlennud. Samasuguse otsuse oli juba varem vastu võtnud Prantsusmaa. 1982. aastast olid julgeoleku kaalutlustel sõjalennukite madallennud demonstratsioonesinemistel ära keelatud Austrias. Oli siis Bonnis tõesti vaja nii ränka õppetundi, et lõpetada need jõu- ja ilunumbrid ka Saksa LV-s?
Sõjalennukite demonstratsioonlennud on alati seotud riskiga ja lõpevad sageli õnnetusjuhtumitega. Kuigi eelnenud kuue aasta jooksul oli Saksamaa Liitvabariigiski toimunud lennunduspäevadel lausa ridamisi õnnetusi, ei kavatsetudki neist õppust võtta.

Katastroofid lennunduspäevadel

21.05.1911. Issyles-Moulineauxi lennuvälja kohal kukub demonstratsioonlennul lennuk alla ja tapab Prantsuse sõjaministri Maurice Berteauxi.
6.09.1952. Farnborough’s sööstab Briti sõjalennuk rahva sekka. 65 hukkunut.
3.06.1961. Pariisi lennunduspäevadel Le Borget’ lennuväljal kukub alla madalal kõrgusel pilotaažifiguuri teinud USA ülehelikiirusega pommituslennuk B-58 (59-2451). Hukkusid kõik kolm pilooti.
15.06.1965. Pariisi lennunduspäevadel Le Borget’ lennuväljal kukub maandumisel alla USA B-58 (59-2443).
19.06.1965. Rahvusvahelise lennundusnäituse ajal kukub Itaalia hävitaja Fiat G-91 Pariisi Le Bourget’ lennuvälja lähistel autoparklasse. Üheksa hukkunut.
24.09.1972. Californias Sacramentos kukub USA hävitaja jäätisekioskile. 22 hukkunut.
3.06.1973. Pariisi lennunäitusel kukub alla Nõukogude ülehelikiirusega lennuk TU-144. 14 hukkunut.
5.09.1982. Saksamaa LV-s Bad Dürrheimi juures kukub alla USA biplaan. Viis hukkunut.
11.09.1982. Mannheimi õhusõul kaotab USA sõjaväekopter Giant Chinook CH 47 sabatiiviku ja kukub Mannheimi-Heidelbergi automagistraalile. Hukkusid kõik 47 kopteri pardal olnud inimest.
23.05.1983. Frankfurdi õhusõul kukub Kanada hävitaja Starfighter maanteel sõitvale sõiduautole. Autos viibinud kuueliikmeline pastoriperekond hukkus.
3.06.1984. Saksa LV-s Aschaffenburgis kukub alla Inglise vertikaalstardiga hävitaja. Lendur pääseb, kuid publiku hulka kukkunud katapultiste tapab ühe pealtvaataja.

1.09.1985. Lennunduspäev Siegenis. Sportlennuk teeb ebaõnnestunud maandumise. Töötav propeller rebib ühe pealtvaataja tükkideks.
6.05.1988. Lennundus- ja kosmosetehnika näitus Hannoveris. Inglise helikopteri allakukkumisel saab kolm inimest surma ja kaksteist vigastada.
3.09.1989. Torontos kukuvad demonstratsioonlendu teinud kaks lennugrupi Snowbirds hävituslennukit Ontario järve pärast seda, kui üks lennuk oli teise tiiba riivanud. Üks piloot hukkus, teisel õnnestus katapulteeruda.
22.10.1989. Jaguari tüüpi lennuk kukub elurajoonile Ecuadoris Guayaquili sadamalinnas, 10 hukkunut.
10.09.1990. Põhja-Itaalias kukub demonstratsioonlennul alla N. Liidu püüdurlennuk Su-27. Lennuki leedulasest piloot ja üks lennuvälja maapealse teenistuse töötaja said surma ning 8 inimest haavata. Õnnetus juhtus lennuki väljumisel surmasõlmest.
9.05.1993. Suure Isamaasõja lõpu 48. aastapäeva tähistamisel Nizni Tagilis kukub pealtvaatajate hulka sportlennuk JAK-52. 18 hukkunut.
24.07.1993. Fairfordi lennunduspäeval põrkavad demonstratsioon lennul kokku kaks Vene MIG-29 tüüpi hävituslennukit.
15.08.1993. Stockholmis kukub alla demonstratsioonlennul alla JAS-39 Gripen.
26.07.1997. Belgias Ostendes kukub alla Jordaania kuningliku lennuväe lennuk XT-300. 9 hukkunut ja 57 vigastatut.

DHC-5 Buffalo raske maandumine

1984. aasta Air Show ajal esitles De Havilland Canada oma kolme tähtsamat lennukit: DHC-5 Buffalot ning uusi Dash-7-t ja Dash-8-t. Kõigi kolme lennukitüübi demonstratsioonlendude kulminatsiooniks pidi kujunema lühikese pidurdamisteega maandumine.
4. septembril oli tuuline ilm, kuid katselendur Bill Loverseed lootis toime tulla ja DHC-5 Buffalo kindlakäeliselt maandada. Teised piloodid avaldasid kartust, et täpne maandumine on üsna keeruline, sest tuul võib lennukit kallutada pealtvaatajate suunas. Laskumisel märkas ta, et lennuk oligi maandumisraja keskjoonest kõrvale kaldunud – just pealtvaatajate poole. Selleks et kurssi korrigeerida ja kiirust vähendada, reverseeris ta propellerid (väga ohtlik võte maandumisel!). Sellest piisas, et kaotada kontroll lennuki üle. Kui ta seadis propellerid taas tühikäigule, käidus lennuk järsult paremale ning hakkas kiiresti laskuma. Piloot arvas ekslikult, et parema mootori propelleri reversor on ikka veel tööasendis. Tegelikult töötasid mootorid ebaühtlase võimsusega. Vahetult enne seda, kui telik maad puudutas, andis piloot gaasi ning vähendas kurust. Selle tulemusena maandus Buffalo nii tugevalt, et telik purunes, tiivad murdusid kere küljest lahti ning vajusid liigendnoana kokku, samal ajal libises lennuk mööda maandumisrada edasi. Maad puudutanud propellerid purunesid tükkideks, tiibades asuvatest paakidest väljavoolanud kütus süttis põlema, kuid masina peatumisel põleng kustus. Hädavaresest piloot, teine piloot ja varukohal istuv lennukompanii vaatleja pääsesid terve nahaga.

©Peter Hagen