Kasulik kohv
Kui sa lähed oma perearsti juurde ja ta on sul mõõtnud normist kõrgema vererõhu, siis tõenäoliselt saad kuulda järgmist: „Jooge parem kofeiinivaba kohvi”. Kuid Zürichi ülikooli teadlased tõestasid juba 2003. aastal, et reeglipärane mõõdukas kohvijoomine vererõhku ei mõjuta. Vererõhk võib tõusta ainult neil, kes väga harva kohvi joovad. Kuid ka siis ei põhjusta vererõhu tõusu mitte kofeiin, vaid hoopis teised ained, sest vererõhk tõuseb isegi siis, kui kohviga mitteharjunud inimesed joovad kofeiinivaba kohvi!
Üks kuni kolm tassi kohvi päevas kaitseb nii südamehaiguste kui ka infarkti eest, selgub ühest uuringust. Ehkki varasemate uuringute andmetel tekitab kohvi joomine mitmeid terviseprobleeme, siis USA 27 000 vanemaealise naise uurimine 15 aasta vältel näitas, et kohv võib organismile kasulik olla. Keskmiselt kohvi joovatel naistel vähenes veresoonkonna haigustesse haigestumise risk 30% võrra. Kohvijoojate analüüs näitas ka seda, et inimesed võivad antioksüdantide päevasest vajadusest 60% saada kohvist. Antioksüdandid kaitsevad rakke hävimise eest ning leevendavad arterite kitsenemisest tekkivat põletikku. Kohvis leidub nii kofeiini kui ka polüfenoole, mis vähendavad südamehaigustesse haigestumist. Uuring avaldati meditsiiniajakirjas „American Journal of Clinical Nutrition“. Veel on selgunud, et pidevad kohvijoojad seksivad ja saavad eheda orgasmi sagedamini kui selle joogi mittetarbijad. Olgu veel märgitud, et kohv on maailmaturul teisel kohal. Esimest kohta hoiab juba aastakümneid bensiin.
Teadlased väidavad, et kohv annab keskmise inimese elus rohkem tervislikke aineid kui puu- ja juurviljad. Kohv on peamine allikas molekulidele, mis kaitsevad inimese tervist vähi ja südamehaiguste eest. Kohvile järgneb tervislikkuse poolest must tee, banaanid, kuivatatud oad, mais ja kõrvits, eriti aga kõrivtsaseemneõli. USA teadlased mõõtsid antioksüdante rohkem kui sajas toidus ja joogis ning uurisid ka seda, kui palju inimesed neid tarbivad. „Ameeriklased saavad antioksüdante kohvist rohkem kui ühestki teisest allikast, teised toiduained ei pääse ligilähedalegi,” ütles uuringu juht Joe Vinson. Sellegipoolest soovitavad teadlased rohelist süüa ning kohvi puhul piirduda paari tassiga päevas. USA-s tehtud uurimused kinnitavad, et tassil kohvil, mille joote ära pärast seda, kui ta on 10 minutit tõmmanud, on sama suur kasutegur nagu kolmel apelsinil. Jaapanlaste korraldatud uuringust selgub, et peale hea lõhna ja ergutava toime on kohvil veel oluline positiivne mõju – see aitab ära hoida maksavähki. 90 000 jaapanlast hõlmanud uuringust selgub, et igapäevastel kohvijoojatel on poole väiksem risk maksavähki haigestuda kui nendel, kes kunagi kohvi ei joo. Ameerika vähiühingu teatel haigestus mullu maksavähki 18 920 inimest ning haigusesse suri 14 270 inimest. Haigust võib põhjustada hepatiit või tsirroos – alkoholi liigtarbimine ning krooniline maksalaienemine. Kohvi maksa kaitsvat iseloomu on varem kinnitanud loomkatsed.
Kohvijoojate kehas on märksa vähem põletikke ja nad on seega ka vitaalsemad. Selle põhjuseks on põletikuproteiin interleukin 1 beta (lühendatult IL-1-beta), mis pidurdab krooniliste haiguste tekkimist, nende hulgas Alzheimeri tõbi, artroos, osteoporoos või hüpertoonia.
Tokyo rahvuslik vähikeskus korraldas kümme aastat väldanud uuringu ning leidis, et kohvi kaitsev toime tekib siis, kui inimesed joovad üks-kaks tassi päevas. Kolme-nelja tassitäie puhul on mõju veelgi parem. Samas võib kohvis sisalduv kofeiin põhjustada muid probleeme, näiteks tekitada närvilisust või vaimset ebastabiilsust. Mõned uuringud viitavad, et liigne kohvijoomine süvendab menopausi sümptomeid. Liigne kohvijoomine võib põhjustada ka raseduse katkemist. Samas näitavad teised uuringud, et nahakreem, milles on kofeiini, kaitseb samuti vähi eest. Esialgu ei teata, miks kohv nii mõjub. Üks võimalus on, et kohvis leiduvad antioksüdandid. Uuringus vaadeldi ka rohelise tee mõju, ent selle joomise kasulikkus on senini suure küsimärgi all.
Kohv kaitseb südamehaiguste eest
Üks kuni kolm tassi kohvi päevas kaitseb nii südamehaiguste kui ka infarkti eest, selgub värskest uuringust. Ehkki varasemate uuringute andmetel tekitab kohvi joomine mitmeid terviseprobleeme, siis USA 27 000 vanemaealise naise uurimine 15 aasta vältel näitas, et kohv võib organismile kasulik olla. Keskmiselt kohvi joovatel naistel vähenes veresoonkonna haigustesse haigestumise risk 30% võrra. Kohvijoojate analüüs näitas ka seda, et inimesed võivad antioksüdantide päevasest vajadusest 60% saada kohvist. Antioksüdandid kaitsevad rakke hävimise eest ning leevendavad arterite kitsenemisest tekkivat põletikku. Kohvis leidub a nii kofeiini kui ka polüfenoole, mis vähendavad südamehaigustesse haigestumist. Uuring avaldati meditsiiniajakirjas American Journal of Clinical Nutrition. Veel on selgunud, et pidevad kohvijoojad seksivad ja saavad eheda orgasmi sagedamini kui selle joogi mittetarbijad. Olgu veel märgitud, et kohv on maailmaturul teisel kohal. Esimest kohta hoiab juba aastakümneid bensiin.
Kohviga kiilaspäisuse vastu
Kohvi joomine võib aidata ravida kiilaspäisust, kuna kofeiin blokeerib juukseid kahjustava aine negatiivse toime. Jena ülikooli teadlane Tobias Fischer võttis 14 kiilanemise algstaadiumis mehelt peanaha koeproovid, eraldas karvanääpsud ja paigutas need katseklaasidesse, mis sisaldasid erineva kofeiinisisaldusega lahuseid. Eksperiment kestis kaheksa päeva ning selle aja jooksul oli kofeiin suurendanud karvade pikkust 33–40%. Katseklaasides, mis sisaldasid testosterooni, kasvasid karvad märksa aeglasemalt.
Kohvi joomine enne magama jäämist und ei riku
2019. aastal korraldatud uuringus leiti, et õhtul enne magama jäämist joodud tassil kohvil on arvatust väiksem mõju unele, kuid alkohol ja tubakatooted võivad sinu une efektiivselt ära rikkuda.
Levinud arusaama kohaselt viib/rikub kofeiin ööune, mistõttu ei soovitata enam õhtu hakul kohvi juua. Korralik uni on teadupoolest edu ja tervise tõhusaim tagatis.
USAs läbi viidud uuringust selgus aga tõsiasi, et annus kofeiini ega selle tarbimine vahetult enne magama minekut ei olegi nii suur probleem kui seni arvati. Teadlased Florida Atlanticu ja Harvardi ülikoolidest ei leidnud märkimisväärseid seoseid kohvi ja uneprobleemide vahel.
Kohv ega muud kofeiini sisaldavad tooted ei mõjuta enamiku inimeste und, kui seda just ei tarbita suurtes kogustes. „Suur kogus“ on aga individuaalne ja selle saab igaüks välja selgitada katse-eksituse meetodil.
Küll aga tuuakse ajakirjas „Sleep“ avaldatud uuringus välja, et hea kvaliteediga une magamiseks ei tohiks alkoholi ja tubakatooteid tarbida vähemalt neli tundi enne magamaminekut.
Testgrupis mõjutasid nikotiin ja alkohol nii inimeste une pikkust kui ka kvaliteeti. Uuringus võeti arvesse osalenute stressitaset, vanust, sugu kui ka muid võimalikke und mõjutavaid faktoreid.
Kõige tugevam seos unetusega leiti nikotiinist. Õhtune suitsetamine vähendas une kogupikkust lausa 40 minuti võrra. Kuigi suitsetajad loodavad end õhtuse sigaretiga hoopiski rahustada, on tulemus vastupidine – öö jooksul nikotiini tase veres langeb ja nikotiininäljas ajuga inimene ärkab vähesestki.
Kuna suitsetamine mõjutab ka hingamisteid ja veresooni, siis võib õhtune suitsetamine tuua kaasa ka muid hingamisteede vaegusi, mis vähendavad une kvaliteeti – näiteks uneapnoe ja astma.
Alkohol seevastu võib aidata küll kiiremini ja lihtsamalt uinuda, aga une kvaliteedi rikub see ära – uni muutub katkendlikumaks. Rohke alkoholitarbimine võib inimese unerütme lausa püsivalt kahjustada.
Et uni oleks äge, ei tohiks juua üle ühe klaasi alkohoolset jooki ning alkoholi tarbimise ja magamamineku vahel võiks olla vähemalt neli tundi.
Seega on üks müüt murtud: mõõdukas kohvi joomine enne magama jäämist und ei häiri, aga klaas veini teeb seda küll.
NB! Kui sa oled harjunud kohvi jooma, siis kohv vererõhule kahjulikult ei mõju. Külla aga põhjustab liiga palju kofeiini närvilisust ja unehäireid, seega tuleks kinni pidada kuldsest reeglist: mitte rohkem kui neli tassi kohvi päevas!
MAAJA
