Las Vegas: mängupõrgud, skandaalid ja seks (galerii)
15. mail 2005. aastal tähistati Las Vegases suurejooneliselt mängupõrgute pealinna rajamise sajandat aastapäeva.
Las Vegas (hisp k aasad) on Nevada osariigi suurim linn. 340 km² pindalaga linnas on 558 000 elanikku (2008). Kasiinometropoli ümbruses elab aga ühtekokku ligi 2 miljonit inimest.
Esimene asula praeguse Las Vegase territooriumil rajati 1854. aastal mormoonide poolt, kuid hüljati kõigest kolm aastat hiljem. 1860. aastate keskel kerkis asula asemele Fort Baker nin g see muutus tähtsaks vahepeatuseks ja ühenduslüliks New Mexico ja California vahel. 1903. aastal müüs keegi Helen Stewart suure osa oma maavaldusest 55 000 dollari eest raudteeühingule, kes omakorda müüs soodsat konjunktuuri ära kasutades 15. mail 1905 valduse 265 000 dollari eest spekulantidele ja investoritele. Seda daatumit peetakse Las Vegase sünnipäevaks.
Seoses Hooveri tammi ja paisjärve rajamisega aastatel 1931–1935 ja hasartmängude legaliseerimisega 1931. aastal pandi alus Las Vegase kiirele arengule. 1950. aastatel külastasid linna arvukad uudistajad, kes lootsid eemalt näha Nevada kõrbes läbiviidavaid aatomipommikatsetusi.
Varasematel aastatel rändas suur osa kasiinode tulust kõikvõimalike mafioosode taskusse. Pikka aega oli Las Vegas National Crime Syndicate’i poolt kuulutatud lahtiseks linnaks. See tähendas seda, et linnas ei võimutsenud mitte üks maffiaperekond või kurjategijate klann, vaid seal võis iga kurikael vabalt tegutseda. 1970. ja 1980. aastatel hakkas linn alla käima, kuid praeguseks ajaks pole küll vähimatki alust arvata, et Las Vegas kui linn lakkaks ühel heal päeval olemast, sest ta on teinud läbi ülivõimsa arengu.
Alles 1940. aastatel ületas Las Vegase elanike arv 10 000 piiri. 20 aasta hiljem elas linnas juba 100 000 inimest. Kuigi praeguseks on juurdekasvu tempo kahanenud, peetakse Las Vegast ikkagi kõige kiiremini arenevaks USA linnaks. Aastatel 1990–2008 linnaelanike arv kahekordistus. Seoses Las Vegase ülerahvastamisega on viimastel aastatel hakatud asustama isegi linnalähedasi mägiseid piirkondi.
USA lühikest ajalugu arvestades tuleb Las Vegast pidada nooreks linnaks, mille elanikkonna kasv on seotud eelkõige immigratsiooniga. Tervelt 78% elanikest on sündinud väljaspool Nevada osariiki. Viimastel aastatel on sisseränne (peamiselt Mehhikost) oluliselt suurenenud. Kui 1990. aastatel oli iga kümnes elanik sündinud välismaal, siis praeguseks juba iga neljas. Seega on välismaalaste osakaal tõusnud 6 protsendilt 15-le.
Peale mängupõrgute on Las Vegases suurimaks tööandjaks kõikvõimalikud ametkonnad. Linnas töötab 20 000 ametnikku. Uskumatu, aga selles mängupõrgute metropolis tegutseb isegi Nevada ülikool. Arstiabi antakse 30 haiglas, mille arv on just viimastel aastatel tõusnud. Keskmine sissetulek ühe inimese kohta aastas on 27 988 dollarit, mis ületab pisut keskmise ameeriklase sissetuleku (27 466 dollarit). Inimeste heaolu on sõltuvalt nende rassist või rahvusest väga erinev. Valged moodustavad kõige jõukama grupi. Võrdlemisi hästi elavad ka asiaadid, samas kui neegrid teenivad keskmisest vähem. Kõige vaesemad on mehhiklased ja mestiitsid. Töötuid on umbes 6,6 protsenti, mis ületab pisut USA keskmise (6,4%).
Las Vegas – Entertainment Capital of the World – on ülemaailmse tähtsusega turismikeskus. See ehtameerikalikult maitsetu, stiilitu, kitši ja plastikkultuuri täis hirmkallite hotellide, kasiinode ja lõbustusasutuste meka meelitab. Kuid nagu pühakiri ütleb: igaühele oma! Aastas külastab Las Vegast umbes 39 miljonit turisti, kellest 90 protsenti on ameeriklased.
Praegusel ajal moodustavad kasiinotulud kõigest neljandiku linna tuludest. Kolm neljandikku tuludest langeb showbisnessi, suveniiride ja luksuskaupade arvele. 2004. aastal tõid turistid linnale sisse 33,7 miljardit dollarit, 2019. aastal aga juba 35 miljardit. Kasiinode kogukäive oli samal ajal umbes 4,5 miljardit.
Las Vegases on üles astunud sellised staarid nagu Elvis Presley, The Rat Pack, Frank Sinatra, Sammy Davis Jr, Dean Martin,Céline Dion, Johnny Cash, Elton John, samuti illusionistid Siegfried ja Roy, David Copperfield ning Cirque du Soleil.
Linn on kuulus ka oma arvukate abieluregistreerimisbüroode poolest. Liberaalsed seadused lubavad nii kiire abielu sõlmimise kui ka kiire lahutuse.
See on auahne ja patune linn. Las Vegas on tõeline kullaauk – küll mitte neile –, kes oma raha kasiinodes „ühekäelistele bandiitidele“ või pokkerimängus kaotavad, vaid eelkõige neile, kes siia investeerivad. Maailma 20-st kallimast hotellist asub tervelt 16 Las Vegases, mille hotellides on ühtekokku 150 000 voodikohta. Ehitatakse üha kallimaid hotelle. Ainuüksi hotelli Venetian Resort Hotel ehitamine maksis 1,6 miljardit dollarit. 1989. aastal valmis hotell Mirage, mis läks maksma 2,7 miljardit dollarit. MGM Mirage-grupp kavatses aastaks 2010 investeerida projekti City Centre ühtekokku 7,4 miljardit dollarit.
Linnas keeb täisvereline elu, juuakse, lakutakse ja suitsetatakse, mängitakse hasartmänge ja kasutatakse arvukate lõbutüdrukute teenuseid. Nevada osariigis on prostitutsioon ametlikult lubatud 17 maakonnas, küll aga mitte Las Vegases, Renos ja Carson City’s. Kõige tuntum on 80 kilomeetri kaugusel Las Vegasest Nye maakonnas asuv Pahrump, kus prostitutsioon on legaalne ja kuhu paljud Las Vegast külastavad kepinäljas meesturistid sõidavad. Nevada osariigis töötab ametlikel andmetel kõigest 300 prostituuti 30 legaalses bordellis. Prostitutsioon väljaspool neid lõbumaju on kogu Nevada osariigis keelatud. Selline seadus ja statistika on muidugi naljanumber, sest kõikvõimalike kasiinode ees ja sees pakub otsatu hulk naisi ennast meestele „saatjaks“.
Las Vegases seksitakse ja tehakse seksiga äri. Korralikke puritaanlikke ameeriklasi šokeerivad reklaamvoldikud: „Kolm tüdrukut 99 dollari eest“, „Tai-teenindus 20 minuti jooksul teie hotellis“ või „Unelmate naised 49 dollari eest“. Ka kõikvõimalikud showd muutuvad üha erootilisemaks. Las Vegase linnapea ise osaleb iga-aastasel porno-Oscari jagamisel. Kas legaalselt või illegaalselt, raha voolab Las Vegasesse – selle eest hoolitsevad eelkõige igat masti mängurid, pätid ja investorid. Kuid illusioonid võivad väga dramaatiliselt puruneda – enesetappude arv Las Vegases on suurim kui üheski teises USA suurlinnas.
Las Vegase püramiid – kaheksas maailmaime
15. oktoobril 1993 avati Las Vegases 30-korruseline Luxor-Hotel, mis kujutab endast 107 meetri kõrgust toonitud klaasseintega (seinte pindala 5 ha!) püramiidi. Hotellpüramiidis on 4400 tuba, mis asuvad 39 kraadise nurga all olevate välisseinte taga. Maja ees troonib kümnekorruselise hoone kõrgune sfinks. Hotelli fuajee meenutab tohutut lennukiangaari.
Kui soovite hotellis einestada, võite seda teha restoranis, mis näeb välja nagu Egiptuse muuseum Kairos. Kui soovite lõõgastuda, siis võite elektripaadil mööda kunstlikku Niilust sõita või kihutada rooma sõjavankriga. Jaburdus? Igal juhul Las Vegase üks vingemaid atraktsioone. Luxor-Hotel ehitati valmis kõigest poolteise aastaga ja läks maksma 400 miljonit dollarit. Asjaosalised arvestasid 11 miljoni külastajaga aastas. Tubade hinnad olid mõõdukad: 60–100 dollarit. Kuid see-eest on võimalused rahast lahtisaamiseks suured! Kõikjale on üles seatud mängulauad ja „ühekäelised bandiidid“. Kitšilembesed ameeriklased on vaarao hauast teinud lõbustusasutuse. Kas suurim häbematus? Mis tehtud, see tehtud! Paljudele Las Vegast külastavatele turistidele sai Luxor-Hotel olema igal juhul vastupandamatuks magnetiks. Ja veel: öösiti näitab hotelli asukohta püramiidi tipust taevasse suunatud 16 km kõrgune laserikiir, mis on selge ilma korral nähtav kümnete kilomeetrite kaugusel. Aastatel 2008/2009 hotell renoveeriti ja interjöör muudeti osaliselt kaasaegsemaks.
* * *
Huvitavaid kilde kasiinodest
* Sõna kasiino tuleb itaalia keelest ja tähendab majakest (casino).
* Kasiinode sisekujundus on loodud kindla tagamõttega, et inimene sinna läheks, seal ennast hästi tunneks ega kiirustaks lahkuma. Näiteks on põrandakatted alati kirevad, et klient ei jääks sellele uniselt põrnitsema, vaid keskenduks mängule. Õhk on kasiinodes alati puhas ja sageli ka lõhnastatud, et inimesed ei muutuks uniseks. Valgus aga on ere, et hasartmängija elaks pidevas päevas ja unustaks hilised öötunnid. Seepärast pole kasiinodel kunagi aknaid või on need, nagu uksedki, alati tumendatud. Ajataju kaob ka seetõttu, et kasiinodes pole kunagi nähtaval kohal avalikke kellasid. Et hoida inimest laua taga, pakutakse pidevalt juua ja sageli ka süüa – kõik selleks, et ta mööda kasiinot kolama ei läheks ega mänguindu ei kaotaks. Mängusoovi hoiavad üleval ka pidevalt vahetuvad töötajad, sest nii on kliendil „ühekäelise bandiidi“ taga kogu aeg uue olukorra tunne.
* Maailma suuruselt teine kasiino on MGM Grand Hotel Las Vegases and Casino (Nevada, USA) koosneb neljast 45,3 ha suurust ala katvast 30-korruselisest tornist. Kasiino pindala on 15 932², seal asub 3500 mänguautomaati, 165 mängulauda ja baari.
* Ledyardis (Connecticut, USA) asub maailma suurim kasiino Foxwards Resort Casino, mille mängusaalide kogupindala on 17 900 m². Kompleks hõlmab 436 000 m² suuruse ala ning sinna kuuluvad kolm eraldi asuvat hotelli, 24 restorani, teater ja meelelahutuskeskus. Kasiinos on 5800 mänguautomati, 17 mängulauda ja 3200 istekohaga bingosaal. Hiigelkasiinos töötab üle 8000 inimese.
* Kõige kõrgem kasiino maailmas kannab nimetust „Stratosfäär“ ja asub Las Vegases. Ta kõrgus on 350 m ja selles on 100 korrust.
* Maailma suurim mänguautomaat (nn ühekäeline bandiit) on USA-s Four Queensi kasiinos asuv Super Bertha (15,71³). Hiigelmänguautomaat on 3,5 m kõrge, 2,4 m lai ja 1 m sügav ning kaalub 1,3 t. Selle monstrumi kokkumonteerimiseks kulus neli kuud.
* 39 713 982 dollarit ja 25 senti – selline oli suurim võidetud summa mänguautomaatide maailmas. Õnnelik võitja oli 25-aastane USA insener-elektroonik, kes soovis jääda avalikkusele tundmatuks (2003. aasta märtsis). See juhtus ühes Las Vegase kasiinos. Noormees oli sõitnud külla sugulastele ja jälgima ülikoolidevahelisi korvpallivõistlusi. Kasiinosse astus ta sisse juhuslikult. Mees ise mängis maha umbes 100 dollarit.
* Numbrite arv nullist kuni 36-ni, mis tähistavad ruleti erinevaid sektoreid, mis annab kokku 666. See kinnitab hasartmängude tuliste vastaste väidet, et rulett on saatana väljamõeldis.
* Saksamaal Baden-Badenis asub Euroopa vanim ja prestiižikaim kasiino. Talle on kuulsust toonud sellised prominendid nagu keiser Wilhelm I ja kantsler Bismarck, vene kirjanik Dostojevski ja heliloojad Brahms ning Berlioz.
* Ajalugu tunneb palju kuulsaid mängureid: kuningas Henry VIII oli kuulus oma 7 naise poolest. Peale selle iseloomustas teda piiritu kirg hasartmängude vastu. Lõbujanuline kuningas olevat kunagi maha mänginud isegi Püha Pauluse kiriku suurima kella. Loomulikult ei soovinud ta võlga tasuda. Oli ju ka lihtsam variant – nutikas kuningas käskis võitnud mehe lihtsalt üles puua.
* Omanimelise autokontserni rajaja Andre Citroen püstitas 1926. aastal kaotuste rekordi – 13 miljonit franki. Rikkuri tehingud olid tavaliselt natuuras: võitjad said auto.
* Legendaarne südametemurdja Casanova olevat olnud hasartmängudes sama väsimatu kui daamide südamete vallutamises. Kord olevat ta istunud ühe jõuka saksa õukondlase seltsis 42 tundi järjest. Veel pikema aja istus ta aga Veneetsia vanglas, kuhu ta saadeti kaardimänguvõlgade eest.
* Maailmakuulsale naisspioonile Mata Harile polnud midagi inimlikku võõras. Oma ohtliku ametiga teenitud raha laskis hasartne daam lendu maailma parimates kasiinodes. Kuulu järgi olevat tal õnnestunud isegi mängupõrgutes pihta panna salajasi dokumente.
* „Kameeliadaami“ autor Alexander Dumas oli arvatavasti kõige õnnetum mängur maailmas. Mees mängis kaardimängus maha kogu oma maise vara. Tema partneriks trügijaid oli alati lausa pikk järjekord.
* Üheks markantsemaks näiteks mängurist on daam nimega Sheila King. Enne sellesse tõppe haigestumist töötas ta palehigis kolmel töökohal, et kõik viimse sendini kasiinosse viia. Las Vegases võitis ta kolme aasta jooksul 200 miljonit dollarit. Oleks ju võinud endale iga päev uue Ferrari lubada. Naine ei suutnud lõpetada. Iga kord saabus ta oma elukohast Los Angelesest Las Vegasesse kasiino valges Mersedeses. Tagaistmel ootasid teda alati kuldkell, šampanja ja lilled. Nüüd on õnne temast ära pööranud, kuid ettevõtlik daam kirjutab praegu raamatut. Selles paljastub ta kasiinoomanike mahhinatsioone. Kirglik mängur on raudselt veendunud, et automaadid on spetsiaalselt nii ehitatud, et võite tuleks välja võimalikult vähe.
* Ka Eestis on läbi viidud spetsiaalseid uuringuid, kes siis ikkagi kipuvad oma palehigis väljateenitud eurod vabatahtlikult kasiinosse jätma. Selgub, et üle 70% kasiinosõltlastest on mehed, kõige suurem oht selle pahe küüsi jääda on noortel. Umbes kolmandik sõltlastest mänguritest on suurlinnade elanikud.
* Kui juba jutt käib rahast, siis oleks huvitav teada ka seda, et vanal ajal asendasid raha mitmesugused esemed: loomanahad Alaskal, Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; klaashelmed Aafrikas ja Kanadas; kariloomad Ida-Aafrikas; suled Põhja-Ameerikas; teravili Indias; noad Hiinas; sool Nigeerias; merekarbid Tais ja Paraguays; tubakas Ameerikas; kakaooad Mehhikos ja õngekonksud Vaikse ookeani Gilberti saarestikus.
* Psühholoogid on veendunud, et neid, keda peibutavad kasiino magnetina vilkuvad tuled, tuleks ravida sama tõsiselt kui narkomaane.
* Teadlaste väitel on hasartmängud oma olemuselt narkootilise toimega. Nad avaldavad inimajule peaaegu samasugust mõju kui kokaiin.
* Mängur, keda haarab haigus nimega „hasart“, on valmis rohelise laua taga ilma jääma oma varandusest tööst ja pereelust. „Ühekäelise bandiidi“ taga võivad erutusest hulluda nii hulkur, miljonär, odav prostituut kui ka šikk modell. Saaks vaid suurel õnnel sabast kinni haarata!
Kuidas mänguautomaadid inimese aju petavad
Teadlased on leidnud seletuse, miks inimesed jätkavad hasartmängu mängimist isegi siis, kui püsivad vankumatul kaotuselainel. Uuringust selgub, et mängureid kannustab „peaaegu-oleksin-võitnud”-meeleolu ja aimdus, et võimalik jackpot on kohe-kohe tulemas. Cambridge’i ülikooli teadlane Luke Clark ütleb, aju reageerib nappidele kaotustele samamoodi nagu võitudele vaatamata sellele, et sisuliselt jääb mängur oma rahast ilma. Uuringu käigus pandi vabatahtlikud, kelle seas ei olnud sarimängureid ega sõltlasi, kasiinoautomaatide ette. Võidu saamiseks tuli „ühekäelise bandiidi” ekraanile tõmmata kolm ühesugust puuviljakujutist. Võidu korral reageerisid katsealuste ajus need piirkonnad, mida seostatakse ka šokolaadi ja narkootikumide pruukimisel tekkiva mõnutundega. Ent sama aju piirkond aktiviseerus ka siis, kui mängur jäi „napilt” võidust ilma, veeretades näiteks kolme kirsi asemel kombinatsiooni kaks kirssi ja apelsin. Pärast katset rääkisid mängijad teadlastele, et napp kaotus tekitas mängimise ajal halva enesetunde, kuid sellest hoolimata otsustasid nad õnneproovimist jätkata.
Mis teha, kui kogu raha on maha mängitud?
Alati on olemas väljapääs! Las Vegasest mitte väga kaugel San Franciscos asub kuulus Golden Gate’ (Kuldvärav) rippsild, mille keskosa kõrgub 67 m kõrgusel vee kohal tõusu ajal ja 75 m mõõna ajal. Hüpe sillalt vabastab õnnetu mänguri alatiseks kasiinosõltuvusest. Vaba langemine kestab kõigest 4 sekundit, nii et hüppaja kukub vette kiirusega 120 km/h. Mõned ükskikud hädavaresed, kes on ellu jäänud, on vette kukkunud jalad ees. Kuid ei ole hullu, kui hüpe ei õnnestunud, siis külm vesi teeb saamatule hüppajale lõpu peale. Alates 1937. aastast, mil sild avati on sellelt alla hüpanud rohkem kui 1600 inimest. Selle tubli saavutusega on Kuldvärava sild maailmas teisel kohal. Esimesele kohale jääb Nanjingi sild Jangtse jõel Hiinas, kust aastatel 1968–2006 on ennast jõe karastavatesse voogudesse kukutanud üle 2000 inimese.
©Peter Hagen
