Kas valge kittel teeb arsti targemaks?

Inimese riietuse, eriti aga vormirõivastuse mõju on juba pikka aega uuritud. Ammugi on tähele pandud, et ostjad eelistavad pöörduda hästi riietatud müüja poole, korrektselt riietatud ja heade kommetega üliõpilast peetakse aga nutikamaks.

Kuid selline mõju ei ole ainult vaatlejale, vaid ka vastava riietuse kandjale endale. USA psühholoogid Hajo Adam ja Adam Galinsky on selle fenomeni selgitamiseks võtnud kasutusele mõiste „enclothed cognition“, mis tõlkes kõlaks ehk „riietatud tajumine“, mis tähendab seda, et meie suhtumine ümbritsevasse maailma on mõjutatud riietusest, mida me kanname.
Eriti selgelt tuleb see fenomen esile arstikitli juures. Ühes eksperimendis palusid Adam ja Galinsky nimetada katsealustel kiires järjekorras värvide nimetusi nagu „punane,“ „sinine“, „roheline“ jne. Kuid sõna enda asemel pidid katsealused nimetama taustavärvi, millele sõna oli kirjutatud. Selline test paneb aju tugeva stressi alla, sest roosakas „sinine“ või roheline „kollane“ löövad tavataju segamini. Kuid katsealused, kes kandsid eksperimendi ajal valget arstikitlit, said palju paremaid tulemusi, nende veaprotsent oli poole väiksem kitlita katsealuste omast. Huvitaval kombel toimis see efekt ka vastupidiselt. Kui arstikittel asendati lihtsa maalri kitliga, langesid ka tulemused. Seega ei tee arstikittel ühtegi tohtrit targemaks, küll aga suurendab tublisti selle kandja enesekindlust, usku oma teadmistesse ja võimetesse. Kui aga lisaks valgele kitlile viskab tohter kaela ümber efektse läikivate harudega kullatud voolikstetoskoobi – no vaata vasakult või paremalt – kompetentne arst missugune! Seevastu põetajate vormiriietus on sageli tehtud sinisest materjalist, sest arvatakse, et see värv rahustab ja julgustab ning näitab, et tegemist on heatahtliku töötajaga.

Siinkohal üks huvitav näide elust enesest. Üks mu tuttav tunnistas, et ta on nõus tegema vähetasuvat medõe tööd ainuüksi selle nimel, et saab panna selga sinise kitli! Vaat siis, kuhu koer on maetud! Või vaadakem politseinikke ükskõik, kas Tallinnas, Berliinis või New Yorgis – oi, kuidas võmmidele meeldib ennast kõikvõimalikke kulinaid täis riputada, nagu läheksid nad sõtta poole maailma vastu.
Siinkohal teeme ühe väikese lüürilise kõrvalepõike. Uuemast ajast on teada mitu juhtumit, kus ilma igasuguse erihariduseta aferist on töötanud aastaid perearstina, ilma et keegi oleks kordagi kahtlustanud, et tegemist on suliga. Austrias töötas üks mees, kellel oli vaid rahva õhtuülikooli diplom 18 aastat perearstina, enne kui asi avalikuks tuli. Kusjuures patsiendid olid temaga väga rahul! Siit moraal – isegi kompetentsust on võimalik valges kitlis näidelda, ja sealjuures väga edukalt! Muide, üheski ülikoolis pole teaduskonda, kus õpetatakse ministri või diktaatori ametit. Kuid ometigi on igat masti tegelinskid nii ministri kui diktaatorina suurepäraselt hakkama saanud. Nikita Hruštšov polnud üldse koolis käinud, kuid ometigi sai temast NLKP peasekretär ja peaminister… Hitler lõpetas kõigest neli klassi…
Muide, juba väga vanal ajal teati, et inimese mõjukust suurendavad märgatavalt tema ametiseisuse juurde kuuluvad aksessuaarid ja võimusümbolid. Vaaraod kandsid koolutatud jumalahabet, peaehet või topeltkrooni, käes aga oli neil sau ja kärbsepiits. Näiteks Tutanhamonil oli kuldne jaanalinnusulgedega kärbsepiits…
Erariietes hilisel tunnil oma magamistoas rammusat praadi vitsutav öömütsiga, paksuvõitu ja paljajalu kuningas ei avalda küll mingit mõju. Hoopis teine mulje jääb temast aga siis, kui ta istub rikkalikult kaunistatud troonisaalis nikerdatud ja kullatud troonil, seljas uhke rüü, peas kalliskividest sädelev kroon, ühes käes skepter ja teises riigiõun. Tahad või ei taha, põlved lähevad sellist hiilgust nähes nõrgaks!

Enne Teist maailmasaõda kandsid ka välisministrid (Näiteks Molotov ja Ribbentrop) ja suursaadikud ametlikel vastuvõttudel – erinevalt teistest ministritest – univorme, mis tänapäeval oleks üsna kentsakas vaatepilt.
Muide, univormiefektiga oskasid natsid suurepäraselt arvestada. Hitler pani kogu Saksamaa vormi kandma, kõditades sel viisil väga osavalt inimeste edevust ja auahnust kõige õrnematest kohtadest. Kõikvõimalike elukutsete esindajatel olid seljas efektsed univormid – alates postiljonidest ja teetöölistest kuni kõrgete sõjaväelasteni välja. (Univorm oli isegi Hitleri lemmikskulptoril Arno Bekeril!) Efektne ja pilkupüüdev univorm oli ka Hitlerjugendil, rääkimata kõikvõimalikest eriteenistustest. Aga kuidas see lihtsa teetöölise enesetunnet tõstis, kui ta uhkes vormis tänavale astus – selg läks sirgemaks, samm muutus reipamaks! Kas talle univorm ka tarkust juurde andis on muidugi iseküsimus.

Tunnuspildil: Edeva tohtri edevuse tipp – kullatud stetoskoop.

Peter Hagen