Friedrich Schumann

20. augustil 1919 arreteeriti Berliini Spandau linnaosast pärit Friedrich Schumann, keda süüdistati metsnik Nielbocki tapmises. Surev metsnik oli suutnud püssist Schumannile õlga lasta. Järgmisel päeval läks 28-aastane Schumann Spandaus arsti juurde. Tohter oli aga juba jõudnud ajalehest lugeda uudist metsniku tapmise kohta ja kutsus kohe politsei. Kauaotsitud sarimõrvar oli lõpuks ometi tabatud! Kaks aastat oli Schumann Falkenhageni metskonda hirmu all hoidnud, vägistades ja tappes.
Esimene teadaolev intsident leidis aset 1917. aastal. Tookord oli Schumann tunginud kallale ühele naisele ja üritanud teda vägistada. Pärast seda, kui vägistamine ebaõnnestus, sest naine kaitses ennast ägedalt, lohistas Schumann ohvri järve äärde ja üritas teda uputada. Naine siiski pääses. Mõni nädal hiljem pääses maniaki käest teine naine, kes jalutas metskonnas oma väikese tütrega.
Pärast seda tegutses Schumann ainult relvastatult. Ta tulistas valimatult metsnikke, teenijatüdrukuid, kohalikke elanikke, teelisi, jahilisi ja armastajapaare. Kord tulistas ta isegi Falkenhageni politseinikku, kes koostas sündmuskohal ühe tema kuriteo kohta protokolli. Lõpuks mõrvas ta üksteise järel kaks armastajapaari, vägistades naised enne tapmist. Mõni aeg hiljem langes tema tapmiskire ohvriks üks öövalvur. Siis süütas ta ühe õpetaja maja, sest  too oli maja ukse barrikadeerinud. Kui mees üritas leekidest pääseda, laskis Schumann ta läbi ukse maha.
Kui Berliini kriminaalpolitsei Schumanni korteri läbi otsis, leiti hulk kelli, samuti ehteid ja ohvrite pesuesemeid.
1920. aasta varakevadel astus Schumann kohtu ette, süüdistatuna 6 mõrvas, 11 mõrvakatses, mitmes röövis, süütamises ja varguses. Talle mõisteti 6 surmanuhtlust ja eluaegne vanglakaristus. Mõni aeg enne hukkamist tunnistas ta ennast mõrvades süüdi ning lükkas tagasi oma kaitsja Erich Frey ettepaneku esitada armuandmispalve. 26. augustil 1920 Friedrich Schumann giljotineeriti Plötzensee vanglas.

Peter Hagen