Euroopa tsivilisatsiooni loojang

Toome lühidalt ära rootslase Mons Krabbe artikli, mis ta kirjutanud 6. märtsil 2016. Autor püüab selgust tuua pagulasprobleemidele sel segasel ajal. Oleme suure rahvasterände alguses, kirjutab ta. Poliitikud nimetasid 2015. aasta põgenikevoogu unikaalseks, mis pidi kohe-kohe hääbuma.

Kuid juba 2016. aasta algus näitas, et sellised väited ei pea paika ja nüüd oleme ka sellele kinnitust saanud. Juba alguskuud ületasid kõik rekordid võrreldes 2015. aastaga. Ei talv ega muud ebameeldivused suuda peatada põgenikevoolu Euroopasse, ei rahu sõlmimine Süürias, ei kokkulepped Türgiga. Põgenikelaine Euroopa viljaaitade suunas tungib peale kui paisu tagant pääsenud tulvavesi ja purustab kõik tõkked. Me oleme uue rahvasterände tunnistajateks ja nagu alati on põhjuseks üks ja seesama – plahvatuslik inimeste paljunemine.
Aafrika ja suur osa Lähis-idast on selle põhjustajateks. Võtame näiteks Iraagi, kus aastal 1989 rahvaarv oli 17 miljonit, 2014 oli see juba 32 miljonit ja aastaks 2050 on prognoositud 83 miljonit.
Iraanis, kus suure sündimuse vastu on tõsiselt võideldud, saab rahvaarv olema 92 miljonit aastaks 2050. Türklaste sündimus on võrdlemisi tagasihoidlik, aga selle-eest täidavad lünga kurdid ja rahvaarv suureneb 95 miljonini samaks aastaks. Kurdide suur sigivus on põhjustanud pingeid Türgis ja sellest ka Erdogani viha kurdide vastu.
Pakistani rahvaarv kasvab tänaselt 173 miljonist 300 miljonini ja üks osa rahva „ülejääkidest“ suunatakse Suurbritanniasse kui lisa sealsetele moslemikogukondadele.
On ka teisi suure sigivusega piirkondi Lähis-Idas nagu Jeemen, kuid Aafrikaga võrreldes kahvatuvad kõik kui kuupaiste päiksetõusus. Aafrika rahvaarv on 1 miljard täna ja kasvab 2,8 miljardini aastaks 2060. Nigeeria rahvaarv kasvab 158 miljonilt 400 miljonini. Egiptus 82 miljonilt 150 miljonini. Keenia rahvaarv suureneb 95 miljonini. Sudaan 80 miljonini.
Paistab et aafriklaste sigimisvõimel pole piire. Rahvastiku juurdekasv seal seab juba täna riiklikud süsteemid suurte probleemide ette. Ehkki Aafrika pole vaene manner, teeb rahvastiku kiire juurdekasv majanduslikud edusammud olematuks (sama kehtib ka India kohta) ja on põhjuseks vaeste piirkondade tekkele. Ettevõtlikud hiinlased on Aafrikas kanda kinnitanud ja nemad seisavad hea, et kasum mitte Aafrika majandusse tagasi ei investeeritaks. Seda suunda toetab ka korruptsioon. Konfliktid klannide vahel ressursside pärast tihenevad, mis ei soodusta turvalist äraolu rahvale. Konfliktide põhjustajaks on ka regioonid, kus islam levib nagu kulutuli.
Suure rahvarände põhjustajaks ei ole mitte lokaalsed sõjad nagu me usume. Süüria on erand, aga süürlasi on põgenike hulgas tühine protsent. Kõik aafriklased ja põhja-aafriklased, kes täidavad Vahemere paate Maltast Gibraltarini, jõuavad Euroopa randa vaatamata kõigele. Nad on eranditult majanduspõgenikud.
Sõjalisi konflikte Aafrika kontinendil on tänapäeval harva. Eritrea, mis on Rootsi migrantidega üle ujutanud, pole pidanud sõdu viimased 15 aastat. Somaalias on väike sõjaline konflikt El Shabaabi vastu aga enamus maast on sõjategevusest puutumata. Sama kehtib ka Afganistani kohta, kust pärit enamik „lapspõgenikke”. Aafrika ja Lähis-Ida maadele on iseloomulik see, et nad ei saa hakkama plahvatusliku rahvaarvu kasvuga ja nad ei ole aldis riiklike süsteemide moderniseerimisele. Eriti paistab see silma araabiamaades.
Migratsioonitung Euroopasse saab olema suur lähimatel aastakümnetel ja tõenäoliselt ainult suureneb. FN ennustab et aastane asüülitaotlejate arv Euroopasse aastani 2050 2,2 miljonit. Siiski võib arvata, et need arvud on tagasihoidlikud, see saab olema mitmeid miljoneid rohkem.
Ükskõik kuidas me migratsioonisse suhtume, saab see olema tulevikus üha suurem. Euroopa peab leidma alalhoidliku strateegia, et vastu võtta poliitilisi põgenikke, keda nende kodumaal aidata ei saa ja otsustavalt tagasi saatma kõik majanduspõgenikud. Kui Euroopa ei võta midagi ette majandusmigrantide peatamiseks, saavad tagajärjed olema traagilised ja muudavad Euroopat totaalselt. See tähendaks Euroopa loojangut sõna otseses mõttes.

Tunnuspildil: Peamošee Kölnis, taamal Kölni katedraal.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 1970. aastast)

NB! Loe ka:
Meid ootab ees suur kaklus
Ja teid saagu palju…