Erootilise papüüruse nr. 55001 saladus – papüürus, mis paneb eksperdid higistama
See nn. Turini papüürus nr. 55001 on 259 cm pikkune ja 20 cm kõrgune. Üle 3000 aasta vanusest papüürusest on säilinud vaid fragmendid, kuid ta on ainulaadne igas mõttes, sest väljakaevamistel Egiptuses pole kunagi midagi taolist leitud. Pärast selle papüüruse leidmist ühest Teeba hauakambrist on eksperdid püüdnud ära arvata selle omapärase „koomiksi” tähendust, mis kujutab elu Niiluse kallastel noil ammustel aegadel vägagi vabameelselt.
Kui vana on tegelikult Giza sfinks? Kes olid Egiptuse esimesed valitsejad? Kas Cheopsi püramiidi oli tõepoolest vaarao maetud? Mis juhtus kuninganna Nofretetega? Ühtekokku 70 Vana-Egiptuse saladusest jutustab egüptoloogi Bill Manley raamat „Vana-Egiptuse 70 suurt saladust”. Kuid paraku pole selles valikus sõnagagi mainitud Turini papüürust. Juba pea 200 aastat uurivad egüptoloogid seda müstilist ürikut, kuid kunagi varem pole teadlaste selleteemalised arutelud ja vaidlused avalikkuse ette jõudnud. Teadlastele nii suurt huvi pakkunud halvasti säilinud papüürus kannab registreerimisnumbrit 5501 ja seda hoitakse Itaalias Turinis Egiptuse muuseumis. Huvilised võivad näha ainult ühte fragmenti sellest papüürusest, mis kujutab lustakaid stseene, meenutades mõnes mõttes kaasaegseid koomikseid. Suurem osa papüürusest oli pikemat aega muuseumi arhiivis seitsme luku ja riivi taga. Papüüruse koopiaid ja rekonstruktsioone säilitatakse vaid mõnes muuseumis ja raamatukogus.
Papüürusele on jäädvustatud kaksteist erootilist stseeni, mis kujutavad seksivaid paarikesi ja suure riistaga inetut meest tegutsemas. Üksikute piltide vahel ja papüüruse tagaküljel on raskestiloetavad kirjakatked. Oletatakse, et osa neist kirjadest on koguni hiljem lisatud. Mida see papüürus tegelikult kujutab? Orgiat? Mitme mehe seiklusi lõbumajas? Kes on kõik need tegelased? Mis eesmärgil kunstnik selle papüüruse joonistas? Kuigi Vana-Egiptuse pärand on väga rikkalik: paljudes maailma muuseumides hoitakse kümneid tuhandeid kõikvõimalikke kunstiteoseid ja ürikuid, on Turini papüürus 55001 ainulaadne. Mida ütleb see papüürus vanade egiptlaste seksuaalsuse kohta? Kas see sisaldab sõnumit, millest me aru ei saa? Üritame kõigile neile küsimustele vastuseid leida.
Leiukoht ja leidjad
Deir el Medine on eriti rikkalik väljakaevamispaik Egiptuses. Väikeses asulas Niiluse läänekaldal (otse praeguse Luxori vastas) elas ligi poole tuhande aasta vältel (u. aastatel 1550–1069 eKr) ligi sada perekonda, kelle liikmed olid kas kunstnikud või käsitöölised, kes rajasid ja kaunistasid vaaraode hauakambreid. „Põhitööle” lisaks jätsid need inimesed endast maha tuhandeid saviplaate joonistuste ja kirjadega, mis jutustavad lihtsate inimeste elust Vana-Egiptuses. Müncheni ülikool on välja valinud 135 taiest, mida võib näha ka internetis aadressil: www.lmu.de/dem-online. 2004. aasta lõpuks lisandus neile veel 350.
Deir el Medine linnamüüri taga asuvatel läänenõlvadel on kunstnike hauad. Võrreldes ülikute ja vaaraode hauakambritega on need tagasihoidlike mõõtmetega, kuid kaunistatud imeliste piltide ja ornamentidega. Ühest sealsest hauakambrist leidsid Itaalia konsuli Bernardino Drovetti teenistuses olevad väljakaevajad 1820. aasta paiku kuulsa papüüruse 55001 koos teiste ürikutega. Alguses arvati, et tegemist on mingi surnuteraamatuga. Mõni aeg hiljem müüs Drovetti kõik leitud ürikud Turini arheoloogia muuseumile. Egiptuse ja hieroglüüfide ekspert Jean François Champllion, kes asus leide uurima, tegi kiiresti kindlaks, et papüürus 55001 puhul pole tegemist tavapärase surnuteraamatuga, mis oli lahkunud egiptlasele teejuhiks teispoolsusesse. Teadlane leidis, et papüürus on üpriski ilmaliku sisuga: sellel leidus nimekirju, kaubalepinguid, fragmente loomakujutistega ning pilte, mis panid õpetlase punastama.
Skandaal ja uudishimu
Uurija ei suutnud oma meelepaha tagasi hoida. Need pildid tundusid tema meelest nii kohutavalt nilbetena, et ta hakkas kahtlema vanade egiptlaste tarkuses. Kõrge moraaliga egüptoloogi nördimust võib mõista. Vana-Egiptuse kunstis esinevad seksuaalsed elemendid olid juba tollal teada-tuntud (näiteks kõvastunud liikmega jumalate ja kuningate kujutised), kuid need kuulusid sakraalkunsti juurde, sest kõvastunud fallos sümboliseerib jumalikku viljakust. Hoopis teine lugu on ürikuga 55001, kus kogu tegevus on täiesti maine. Kuigi egiptlaste meelest negatiivseid toiminguid nagu anaalseksi või sodoomiat pole sellel kujutatud. Kõige muu suhtes pole aga kunstnik mingeid tabusid tundnud. Ühes stseenis armatseb paarike sõjavankris. Asi on selles, et kõik sõjaväega seonduv oli Vana-Egiptuses naiste jaoks täielik tabu.
Papüürus 55001 rändas esialgu muuseumi „kolikambrisse”. Champollion hoolitses selle eest, et nilbe papüürus tema silma alt ära saaks ja ta asus uurima papüürust loomakujutistega. Selle sisu polnud rakse mõista. Tegemist oli n-ö ümberpööratud maailmaga, kus loomad käituvad nagu inimesed. Motiiv, mis on tuntud nii kirjandusest kui ka näiteks Tom ja Jerry multifilmidest.
Papüürus olekski jäänud muuseumi arhiivi tolmuma, kui ta poleks ikka ja jälle erootikalembeste teadlaste vaatevälja sattunud. Mõni aasta pärast Champollioni uuringuid selgus, et looma-papüürus ja too nilbe papüürus sobisid täpselt kokku. Järelikult olid nad algselt ühtse tervikuna. 20. sajandil leidus eelarvamusteta eksperte, kellele see väike nilbe kunstiteos huvi pakkus. Leipzigi egüptoloog Siegfried Morenz kirjutas 1968. aastal: „Papüürus nr. 55001 sunnib meid juba oma olemasolu tõttu seda teaduslikult uurima.” Tema nõuannet järgides avaldas Šveitsi egüptoloog Joseph Omlin 1973. aastal tänaseni ainsaks jäänud erootilise papüüruse detailse kirjelduse.
Pornograafia või kunst?
Kogenud egüptoloogina kinnitas Omlin seda, mida uurijad juba enne teda olid oletanud: siivutu papüürus on pärit 19. ja 20. dünastia valitsemisajast, mil Egiptust valitsesid Ramsese nime kandvad vaaraod. Meie praeguste teadmiste juures võib papüüruse vanust veelgi täpsemalt määrata. Tõenäoliselt valmis taies kas Ramses III (valitses 1170–1138 eKr) või Ramses IV (valitses 1156–1150 eKr) ajal, mis oli Egiptuses eriti rahutu aeg.
Erootilised sirgeldused ei ole Vana-Egiptuse kultuuripärandis mingiks erandlikuks nähtuseks, kuid papüürus nr. 55001 on kuni tänaseni täiesti erandlik. Kõik uurijad on ühel meelel, et selle leiu puhul pole mingil juhul tegemist odava pornograafia või teismelise kirjutaja erootiliste fantaasiatega. Papüürus oli selleks liiga kallis, et seda mingisuguste siivutute sirgelduste jaoks raisata. Ka dušitaoline tint, mida joonistaja kasutas, on olnud väga kvaliteetne. Värvijäänused papüürusel näitavad, et seda on hoolikalt värvitud kollaste, punaste ja roheliste lasuurvärvidega, ka on kasutatud punast kattevärvi. Joonistused reedavad vilunud kätt. Kunstnik on olnud nii kindla käega, et ta on loobunud igasugustest abijoontest. Järelikult oli tegemist mitte õpipoisist kritseldaja, vaid kunstnikuga. Tõenäoliselt oli ta üks nendest, kes töötas Deir el Medines hauakambrikunstnikuna. Tähelepanuväärne on seegi, et tundmatu joonistaja papüüruse pikkus ei vasta Ramsese ajastu standardkirjarullide pikkusele. Ilmselt on kunstnik üksikud lehed ise kokku liiminud.
Lõbu ja nauding kirjas ja pildis
Kui süveneda papüürusel kujutatud stseenidesse, näikse kõik selge olevat, kuid samas jääb paljugi arusaamatuks, nii et uurijad spekuleerivad kõikvõimalike oletuste ja selgitustega tänini. Näiteks kasvõi selle üle, kes on piltidel kujutatud „kangelane”? Kas on tegemist ühe ja sama mehega? Tal on kolm erinevat ninakuju, nagu prof. Omlin märkis, pealegi on tal kord rohkem kord vähem juukseid, kuid alati väike kõhuke ja mõnedel piltidel ka hoolitsemata habe. On kuidas on, kuid suure tõenäosusega on tegemist töölistega, kes ei saanud endale lubada ülikute hulgas valitseva kehakultusega tegelemist. Kuid teisalt on mees ümberlõigatud, mis oli iseloomulik preestritele või ülikutele. Ka on ta keha osaliselt punase värviga kaetud, mitte aga ookriga, mida kasutati lihtsurelike kujutamisel. Kas papüürusel kujutatud mehed on pärit alamkihist või on tegemist aukandjatega, kes on ennast n-ö lõdvaks lasknud? Või on tegemist patustele lõbudele andunud preestriga? Egiptuse preestrid ei olnud kohustatud elama kasinat elu, kuid nende jaoks kehtisid ranged reeglid. Ühes tollest ajajärgust pärit papüürusel hoiatatakse preestreid selle eest, et nad ei teeks koraalilauljate majades (mis asusid tõenäoliselt otse templite kõrval) asju, mida ei tehta.
Katkendlikud kirjad papüürusel panevad piltidel kujutatud naise suhu sõnad: „Vaata siia, tule minu taha… ma ümbritsen sinu himu, sinu peenis on minu juures.” Mees teeb mängu kaasa, kuid tõenäoliselt on tal probleeme. Ühe pildi juures on tekst: „Minu suur peenis… mis seest valu teeb.” Oletusi tegelaste staatuse kohta on nii- ja naasuguseid, kuid ühes asjas on egüptoloogid ühele meelel: suure tõenäosusega on tegemist koomilise looga, paroodiaga. Sellest annab muu hulgas tunnistust ka üks siivutu stseen, mis kujutab paarikest asendis, mida traditsiooniliselt seostatakse jumal-loojate Nuti ja Gebiga. Kuid mitte „pühalikult”, vaid täiesti inimlikult kõditab neiu sealjuures mehe lõuga.
Kas Vana-Egiptuse komöödia? Ramsese ajastul ei olnud see sugugi ebaharilik. Sellest perioodist on teada terve hulk satiirilisi tekste (küll aga mitte seksuaalseid), kuid papüürus nr. 55001 on ainuke, mis prof. Jan Assmani sõnul toob meieni killukese Egiptuse „naerukultuurist”. Kuid keda ja mida pilab papüürus nr. 55001? Ja miks?
Aeg ja sõnum
20. dünastia valitsemisajal võeti kasutusele papüürus. See oli ühiskondlik-poliitiliselt kaootiline aeg. Pärast hiilgavat 18. dünastiat ja vaarao Ramses II kuldset valitsemisaega hakkas nii moraal kui ka majandus alla käima. Egiptus pidi kogu aeg võitlema mererahvastega. Ramses III ajal ohustasid vaarao võimu alalised intriigid ja vandenõud. Tõenäoliselt langes vaarao seaduslik järglane atentaadi ohvriks, mille korraldas valitseja liignaine, kes tahtis oma poega troonile upitada. Viljahinnad tõusid, hauarüüstamised Kuningate orus oli õigusemõistjate jaoks igapäevaseks rutiiniks muutunud. Esimest korda Egiptuse ajaloos toimus Deir el Medines streik – töölised ja kunstnikud katkestasid töö. Ka kõikvõimsate preestrite autoriteet lõi kõikuma. Nagu selleks, et oma imagot „poleerida”, on üks ülempreester lasknud Karnaki templis asuvale steelile jäädvustada, et ta pole ühegi teenijatüdrukuga vahekorras olnud.
Seega on kuulus papüürus eelkõige satiiriline dokument ühiskondlike olude kohta Ramsese dünastia lõpuperioodil. Papüürus nr. 55001 ei ole pornograafia, ka mitte armumänge ülistav kunstiteos, nagu mõni uurija oletab, vaid sarkastiline kokkuvõte sõnas ja pildis lihtrahva ja eliidi väärtushinnangute languse kohta. Võib ainult oletada, kelle jaoks see taies tehti. Mõned arvavad, et papüürus ringles kõrgemate sõjaväelaste ringkondades. Kes kõiki neid tagamaid ja asjaolusid teab, kuid mingi väärtus oli tal juba omal ajal. Seda tõendab seegi fakt, et ta leiti ühest hauakambrist.
3000 aastat on möödunud sellest ajast, kui papüürusele nr. 55001 joonistati need pildid. Kuid võib-olla just nendes piltides avaldub liiga idealiseeritud Egiptuse kunsti n-ö inimlikum pool. Selleks et papüürusel olevaid pilte ja tekste tõeliselt mõista, oleks vaja leida veel sarnaseid ürikuid, eelkõige aga tekste erootiliste dialoogidega, arvab Taani egüptoloog Lise Manniche. Võib-olla leitakse ühel päeval veel midagi taolist, ja nagu oletab Lise Manniche, mitte kõrbeliivas, vaid mõne muuseumi arhiivis.
Aeg on selleks igal juhul küps. Möödas on ajad, kui vooruslikud egüptoloogid seksuaalse sisuga leide häbelikult maha salgasid ja arhiividesse peitsid. Nii on näiteks Müncheni Egiptuse kollektsiooni juhataja dr. Silvia Schoske pannud välja erootilised figuurid, nii et neid võivad vaadelda ka klassiekskursioonidest osavõtjad. Siiani pole veel keegi teda pornograafia levitamises süüdistanud ja pole ka ükski kooliõpilane ära minestanud.
Kiidetud olgu Jumal
Egüptoloogid nägid kõvasti vaeva, et papüürust rekonstrueerida (pidi ikka suur huvi olema!). Kõik täiendused on märgitud punktiirjoonega. Kirjarulle loeti paremalt vasakule. Tehnilistel põhjustel on kirjarull kujutatud vastupidises suunas.Ühemõtteline, kuid siiski mõistatuslik: naine lamab seksimisel ebaharilikus asendis ja hoiab samal ajal käes minkimispulgakest. Nii nagu paljudel piltidel, on ta kaunistatud lootoseõiega, vagiina on värvitud erepunaseks. Taburet lendab uppi, keegi väike mees jookseb eemale. Kas armukadedusstseen?See eksootiline asend on õigupoolest templitantsijate traditsiooniline poos. Naine hoiab paremas käes lüürat, vasakuga heidab oma kavalerile juukseloki – vaaraode ajastul ülimalt erootiline žest. Kirjakatkend: „Kiida Jumalat.” Kas hüüatus seksuaalse ekstaasi ajal?
- Asjade käiguga rahulolev paar. Naise nägu annab tunnistust rahuldusest. Kiri nende peade kohal paneb naise suhu salapärased sõnad: „Võta teise koht…”
- Seks tagant. Mees kannab ka siin niudepõlle ja tal on paljak pealael, mis oli alamklassi tunnusmärgiks.
- Jumalate teotamine? Paarike armatseb jumal-loojate Gebi ja Nuti poosis, kuid naine kõditab üsna inimlikul viisil oma armukest lõua alt.
Ära pelga!
Kas on tegemist üksikute siivutute piltide või tervikliku looga? Selle üle vaidlevad eksperdid tänini. Ka pole selge kirjade vanus. Võimalik, et need lisati hiljem.Kurnatud või purjus? Väsinud isanda kannavad kaks (võidutsevat?) naist ära.
Konflikt? „Jäta mu voodi rahule,” ütleb naine mehe kohal. Kuid mees ohkab: „Mu peenis, mis on seest haige…” (kas igatsusest ja himust?” Seksiakrobaatika: „Ära karda”. Nende sõnadega julgustab neiu meest. Naine mõjub hapra ja kergena, vastates egiptuse iluideaalile.Häbitu leedi: laialiaetud reitega naine istub hiiglasuure fallose otsas. Naine tegeleb minkimisega ja mees toetab teda vasaku käega. Juuresolev kiri on kahjuks loetamatu.
Palun mitte! Mehe tõrjuva žest ja taburetil kükitava naise initsiatiiv on andnud ainet paljudeks oletusteks. Kas see on märk naiste seksuaalsest enesekindlusest Vana-Egiptuses? Või satiir Deir el Medines elanud ja töötanud kunstnike ja tööliste lõtvade elukommete pihta? Või üritab naine preestrit võrgutada? Sellele viitab asjaolu, et tabureti all on täristi, mida kasutati tseremooniatel (ka on seal veel kosmeetikapotike).
Oh sa marakrat!
Selle stseeniga algab papüürus nr. 55001 erootiline osa, kui see paremalt vasakule lahti rullida.Seks sõjavankris, mida veavad kaks neidu. Mehe käevarre ümber on vana Egiptuse elusümbol anh ja käes hoiab ta salvitopsi. Vasaku käega krabab ta neiu juuksetukka. Pildi kohal olev tekst kõlab umbes nii: „Armsam, oh sa mu marakrat…”
Seks pärast tööpäeva? Mees on koti õlale võtnud, samal ajal, kui ta naisele sisse tungib. Kas ta tuleb põllult? Või on kotil tähendus, mida me ei tea? Eksperdid oletavad, et me mõistame vaid murdosa nendest vihjetest. Olgu kuidas on, kuid seks pakub naudingut ka 3000 aastat hiljem!
Tunnuspildil: Turini papüürus nr. 55001.
©Peter Hagen
