Kaksikute fenomen – nagu kaks tilka vett!
Kahel jalal kõndivad konnad, suurte kõrvadega madrused, teismelised haldjad – kõik kahekaupa ning äravahetamiseni sarnased. Kas need on mingid palavikulise fantaasia viljad? Ei, need on kaksikud.
Kord aastas kogunevad USA väikelinnas Twinsburgis tuhanded uhkelt kostümeeritud ühemunakaksikud. Lisaks pidutsemisele ja lõbusatele etteastetele tegeldakse ka teaduslike uuringutega, võrreldakse kaksikute sõrmejälgi ja DNA-proove. Ameerika väikelinnadel on raske suurlinnadega võistelda ja millegi erilisega silma paista. New York on ikkagi New York, Los Angelesel on Hollywood, Chicagol kõrgeim pilvelõhkuja, Bostonil on kaks maailmakuulsat ülikooli. Millega võiks uhkustada Ohio osariigis asuv 20 000 elaniku, 6 kooli ja 18 kirikuga väikelinn Twinsburg?
Selleks tähtsaks sündmuseks on maailma suurim kaksikute kokkutulek. Festival toimub igal aastal augusti esimesel nädalavahetusel. Selleks ajaks varutakse kõrtsidesse ja baaridesse suuremad tagavarad, ettevõtjad tõstavad hindu. Linnavalitsus paneb paika kaksikute paraadi marsruudi. Samal ajal pakivad kaksikvennad Thielid Los Angeleses riideid ja golfivarustust, õekesed Simmonsonid aga proovivad oma Indiana osariigis Knightstownis asuvas farmis konnakostüüme. Marylandi osariigist Bethesdast sõidavad Ohiosse molekulaargeneetikud ja kuulmishäirete uurijad koos vastavate mõõteriistade ja kompuutritega. Aparatuur seatakse üles Twinsburgi kirikuplatsile, kuhu püstitavad oma telgi ka meedikud Illinoisist ja dermatoloogid Clevelandist.
Marylandi teadlased uurivad inimese kuulmismeelt. Illinoisi kolleege aga huvitab rasedate tervis. Clevelandi spetsialistid on keskendunud ekseemide uurimisele. Nad tahavad välja selgitada, missugune roll on selles pärilikkusel, eluviisidel ja keskkonnal.
Kaksikud, kes vähemalt lapsepõlve on veetnud ühesugustes tingimustes, pakuvad teadlastele uurimisobjektidena suurt huvi. Ühemunakaksikud pärinevad ühest ja samast viljastatud munarakust ning seetõttu on neil ühtne geneetiline taust. Kahemunakaksikute pärilik materjal kattub reeglina vaid 50 protsendi ulatuses. Seetõttu on augustikuine Twinsburg ideaalne uurimislabor, kuhu koguneb 4000 kaksikutepaari.
Arstide telklaagrisse on tulnud ka ilukirurg Darrick Antell, kellel on praksis New Yorgis Park Avenuel. Ta on valmis näonahka venitama neil kaksikutel, kes leiavad, et nende näonahk on venna või õe omast kortsulisem. Selleks, et taastada loomulik võrdsus, nagu ta ise ütleb.
Twinsburgi on teretulnud ka kolmikud ja nelikud, kuigi põhiliselt domineerivad seal identsed kaksikutepaarid, kes kannavad lustakaid kostüüme. Nende hulgas on nii väikelapsi, teismelisi kui ka ratastoolides vanaemasid. Igaühel neist on oma teisik – kõrvaltvaatajale mõjub see vaatepilt esialgu üsna kummastavalt. Ja see ongi ürituse eesmärk.
„Let’s party!” hõikavad kaelakuti vennad Thielid, kes on sõitnud siia, et osaleda kaksikute golfiturniiril. Jeff ja Jim Thiel kuuluvad juba aastaid festivali tuntumate paaride hulka. Kaks korda 100 kilo eluskaalu, kuldsed lokid lehvimas ja õllekannud käes. Vanus: 42 aastat. Jeff on Jimist üksteist minutit vanem ja oma vennast märksa jutukam. Nad käisid mõlemad samas koolis ja kolledžis. „Erialaks marketing ja pidutsemine,” seletab Jeff. Mõlemal vennal tehti ühel ja samal päeval kurgumandlite operatsioon. Nad töötavad ühes itaalia restoranis Los Angeleses. „Teeme palju tööd ja sööme ka vähemalt samapalju”, ütleb Jeff. Nad elavad koos.
Seni ei ole keegi nende kooselu seganud. Ei mingeid naisi ega mingeid ihasid.
„Me oleme näitlejad ja me peame kokku jääma,” teatab Jeff. Küllap nõustub temaga ka Jim. Nad on löönud kaasa reklaamklippides, lisaks sellele on nad saanud kõrvalrolle ka populaarses komöödiasarjas. Iga-aastast puhkust veedavad nad augustikuus Twinsburgis.
Paljud kaksikud on juba teismelistena loobunud ühesuguste riiete kandmisest. Neil on enamasti omad perekonnad ning nad elavad oma kaksikvennast või -õest eemal. Siiski on neil säilinud omamoodi ühtekuuluvustunne, mida mittekaksikutel pole kerge mõista. Nõnda saavadki kaksikud vähemalt kord aastas kokku oma „teise minaga”.
96 löögiga ei läinud Jimil ja Jeffil golfimängus kõige paremini, kuid nad ei heida meelt. Mis siis, et nad konkureerivad viimastele kohtadele, jäädes kaugele maha Dave ja Don Peelist, kes on juba paarkümmend aastat kokkutulekutel osalenud. Nagu ikka, riietuvad nad seejuures bluusivendadeks, kannavad musti kaabusid, ülikondi ja päikeseprille. Ka Don ja Dan Marriott on võtnud nõuks hoolitseda stiilse välimuse eest – golfipükse täiendavad ruudulised põlvikud ja nokkmütsid.
Naiste turniiril osutusid võitjateks Marilyn Elder ja Carolyn Bridges. Nende tulemuseks jäi 85 lööki. Marilyn ei jää siiski tulemusega täiesti rahule, leides, et seekord ei läinud kõik päris sünkroonselt: „Tavaliselt suudan ma palli üsna Carolyni kõrvale lüüa. Seekord panin paar korda mööda.”
Marilyn ja Carolyn on kaks sihvakat jõululast, nad on sündinud 24. detsembril 1943. Mõlemad on abielus ning õppinud juuksuriks. Kumbki on üles kasvatanud kaks poega. 20 aastat tagasi hakkasid nad koos golfi mängima. Nüüd on nad saavutanud parima kaksikutepaari tiitli ning nad võiksid kandideerida ka kõige efektiivsema riietuse eriauhinnale: nad kannavad valgeid golfikingi, roosasid sokke, roosasid polosärke ja roosasid miniseelikuid.
Kas kaksikud on ka millegi poolest erinevad? „Marylinil on luude hõrenemine,” lausub Carolyn. „Minul seda õnneks pole.” Nende sõnadega siirduvad nad autasustamistseremooniale. Järgmisel päeval astuvad nad üles sarnasuse konkursil üle 56-aastaste naiste vanuseklassis.
Meedikute telklinnakus ei tunne keegi osteoporoosi vastu huvi. Luude hõrenemise põhjustajaks peetakse geneetilist eelsoodumust, aga mitte keskkonna mõju. Kuna Marilyn selle haiguse all kannatab, võib see tõbi suure tõenäosusega välja lüüa ka Carolinil.
Illinoisi Northwesterni ülikooli teadlased selliste järelduste tegemisega ei kiirusta. Nemad täidavad keskpäevases leitsakus 15-leheküljelisi küsitluslehti. Esimesel leheküljel küsitakse laste sünnitamise kohta. Edasi tuntakse huvi, kas lastel esineb kusepidamatust köhimise, naermise või kehalise pingutuse korral. Samuti esitatakse küsimusi seksuaalsete vajaduste kohta ning püütakse selgitada pärilike haiguste esinemist kaksikutel.
Inimesed seisavad abivalmilt järjekorras, et anda arstidele informatsiooni ka kõige intiimsemates küsimustes. Nad on teadlaste uudishimust meelitatud, pealegi saavad nad üldsuse huvides anda oma panuse, nagu ütleb Marylin. Carolyn lisab, et nad on seni osalenud kõigis uuringutes. Möödunud aastal näiteks võtsid nad osa imeravimina propageeritava Botoxi katsetest. Siis olevat järjekord olnud eriti pikk.
Twinsburgis ei meenutata enam seda, et kaksikute uurimise nime all on läbi viidud üsnagi küsitavaid ja kõhedust tekitavaid eksperimente. Kaksikute uurimisega tegi algust Charles Darwini nõbu sir Francis Galton. Ta jõudis 1875. aastal järeldusele, et inimese arenemisel mängib pärilikkus palju suuremat rolli kui keskkond. Seetõttu leidis ta, et on vaja midagi ette võtta brittide päriliku materjali parandamiseks.
Niisuguste seisukohtadeni jõudis 50 aastat hiljem ka saksa geneetik Otmar von Verschuer. Tema õpilane, kurikuulus koonduslaagri arst Josef Mengele aga süstis rassiõpetuse huvides surmavaid haigustekitajaid ja kemikaale tuhandetele kaksikutele.
Pärast Teist maailmasõda ei söandanud teadlased seetõttu kaksikute uurimisega eriti usinalt tegeleda. Alles 1960. ja 1970. aastatel hakkasid psühholoogid taas vaidlema pärilikkuse ja kasvutingimuste vahekorra üle. Pärilikkuse pooldajad rõhutasid geenide esmatähtsust, biheivioristid aga tõstsid esiplaanile indiviidi kohanemisvõime.
Aastal 1979, kui teadlased esmakordselt Twinsburgi saabusid, hakkas ameerika psühholoog Thomas Bouchard Minneapolises uurima ühemunakaksikuid, kes olid eraldi üles kasvanud. Kõik need küljed, mis kaksikuid eristasid, pani ta keskkonnamõjude arvele. Sarnasusi aga põhjendas ta ühise päriliku materjaliga.
Bouchard väitis koguni, et ka maailmavaade ja religioossus on geneetiliselt määratud. Tema seisukohad on tänapäeval siiski kahtluse alla seatud. Eelkõige seetõttu, et Bouchardi küsimustik oli liiga üldsõnaline ning ta tegi oma järeldused üsna väikese hulga kaksikute põhjal. Tänaseks on teadlased koostanud üle 30 andmebaasi, kuhu on talletatud andmed kaksikute kohta. Valminud on arvukalt uusi uurimusi. Kaksikute uurimine võimaldab lisaks osteoporoosi pärandumisele selgitada ka astma, südamepuudulikkuse, skisofreenia ja autismi geneetilist tausta.
Twinsburgi on tulnud ka molekulaargeneetikud Marylandist, kelle eesmärgiks on uurida kuulmisvõime ja pärilikkuse seoseid. Eksimuste vältimiseks võetakse kaksikutelt esmalt DNA proov, veendumaks, et kaksikute geenimaterjal on identne. Nimelt ei pruugi välimuselt äravahetamiseni sarnased kaksikud alati olla ühemunakaksikud.
Lääne-Ontario ülikooli telgis võetakse asja palju lõbusamalt. Psühholoog Tony Vernon uurib seal küsimustiku abil huumorimeele pärandumist. Näiteks peavad kaksikud 10 palli skaalal hindama, kas nende puhul peab paika väide: „Ebaõnnestumistest saan ma üle huumoriga.”
Suurem osa küsimustikust täidetakse kodus ning see saadetakse 20 dollari suuruse vaevatasu eest ülikoolile. Keegi ei saa kontrollida, kas kaksikud vastavad küsimustele teineteisest sõltumatult. Sageli püüavad just identsed kaksikud niisugustele küsimustele vastata võimalikult ühtemoodi.
Huumorisoone uurijate telki tasub jääda kauemaks, sest mingil hetkel ilmuvad siia ka vennad Thielid. On hommikupoolik ja vennad on esialgu pisut unisevõitu. Eilne karaoke-õhtu kujunes pikaks. Kuulmise ja nägemise testi tegid nad juba ära, nüüd täidavad nad huumori-küsimustikku. Seejuures on nende vahel vahet teha väga lihtne: Jeff kirjutab parema, Jim aga vasaku käega.
Niisuguseid vasaku- ja paremakäelisi kaksikuid kutsutakse „peegelsümmeetrilisteks”. Ühemunakaksikud võivad ka muus osas teineteisest tublisti erineda. Teadlased on kindlaks teinud, et ühesuguse kromosoomide komplektiga ilmale tulnud kaksikud pole täiesti identsed. Asi on selles, et inimese geenid pole konstantsed. Kohe pärast viljastamist „markeeritakse” geenid keemiliselt – see „epigeneetiline markeering” võib elu jooksul mõne geeni mõju aktiveerida või pidurdada, mõjudes omamoodi gaasi- või piduripedaalina.
Teadlased leidsid hispaania onkoloogi Manel Estelleri juhtimisel kuni 74-aastaseid kaksikuid uurides, et nende epigenoom erineb aja jooksul järjest enam. Seetõttu muutuvad mõned ühemunakaksikud aastate möödudes üha erinevamaks.
Kuna selles uuringus vaadeldi kaksikuid, kes olid pikka aega teineteisest eraldi elanud, siis leidsid teadlased, et siin on suur mõju keskkonnal ja eluviisidel. Toitumine, suitsetamine, õhu saastatus ja stress võimendavad geneetilist eelsoodumust.
Epigeneetika seletab ka, miks isegi identsete kaksikute puhul haigestub vähki või astmasse vaid üks kaksikutest. Nii kannatab ka Marilyn Elder luude hõrenemise all, tema õde Carolyn Bridges aga vähemalt esialgu mitte.
Kumb on tähtsam, kas pärilikkus või keskkond? Selle üle vaidlemine tundub olevat mõttetu, kuivõrd mõlemad faktorid on üksteisega seotud. Ja siiski: mida rohkem teadlased nende küsimustega tegelevad, seda keerukamaks need muutuvad.
Kaksikute uurijad teevad oma tähtsat tööd, kuid samas käib ümberringi päris korralik mürgel. Selle juurde kuulub ka talentide show.
Tantsupõrandal astuvad üles Patty Sermersheim ja Peggy Meyer, 40-ndates aastates kaksikõed, kes kannavad türkiissiniseid cowgirli kostüüme. Josh ja Zach on 17-aastased koolipoisid, kellel pillimeestena on kindlasti tüdrukute hulgas lööki. Igale esinejate paarile aplodeeritakse tormiliselt. Kaheksa-aastased Allison ja Amanda on esialgu pabinas, kuid saavad siiski braavo-hüüete osaliseks, lauldes „America, The Beautiful” niivõrd mõnusalt valesti, et ka kõige ebapatriootlikumatel kuulajatel tuleb kananahk ihule.
Naabertelgis võisteldakse kahes kategoorias: kõige sarnasemate ning kõige vähem sarnaste omas. Osavõtjaid on igast soost ja vanusest. Kohtunik Sylvia Jensen on range. Ta ise pole küll kaksik, kuid on see-eest juba 40 aastat olnud tegev iludusvõistluste žüriides.
Jensen laseb paaridel tulla lavale ning näidata ennast nii otse kui profiilis. 21- kuni 25-aastaste naiskaksikute kategoorias võidavad Petra ja Janita Dykhuizen Hollandist. Hiljuti kuulutati nad Hollandi kõige sarnasemateks kaksikuteks, mille eest premeeriti neid reisiga Twinsburgi.
Vennad Thielid saavad kolmanda koha 36- kuni 45-aastaste meeste seas. Nende autasustamisel viibib ka kvartett Idaho osariigist, mille moodustavad omavahel abielus olevad kaks paari kaksikuid. Kaksikvennad Malmid kohtusid 1991. aasta kaksikute-festivalil kaksikõdede Lassenitega. Aasta pärast kihlus Jena Lassen Phil Malmiga ning Jil Lassen Doug Malmiga. 1993 pidasid nad Twinsburgis üheskoos pulmi. See oli äärmiselt ainulaadne juhtum. Kõige sarnasemate abielupaaride kategoorias polegi olnud võimalik võistelda.
Kõikvõimalike vähemuste sooviks USAs on korraldada oma rongkäik. New Yorgis marsivad iiri päritolu ameeriklased, sikhid, türgi ja kuuba päritolu immigrandid, homod ja lesbid. Twinsburgis marsivad kaksikud.
Rongkäigu peas sammuvad valitsuskeppi ja krooni kandes selle aasta festivali kuningad Allen ja Alfred Shropshire, kaks mustanahalist pensionäri Georgiast. Lahtisest autost lehvitavad roosade sulgboadega Antoinette ja Josephine Wollenschlaegerid, „Buffalo piigad”, kel vanust seitsmekümne ligi. Neile järgnevad teiste seas Twinsburgi „Lions Club”, priitahtlikud pritsimehed ning Cayla ja Mylee Simmermon oma roheliste konnakostüümidega.
15-aastased tüdrukud on pärit Indiana osariigis Knightstownis asuvast farmist. Esimest korda tõi ema nad Twinsburgi üksteist aastat tagasi. Paraad on nende jaoks suve suursündmus. Eelmisel aastal kostümeerisid nad ennast liblikateks, enne seda on nad kehastunud lehmadeks, mesilasteks ja arbuusideks. Cayla ja Mylee naeravad, nende rõõmsatelt ja rõõsadelt nägudelt peegeldub kogu Ameerika lapselik süütus.
Neist paar meetrit tagapool kõnnivad Sherman ja Sherrod Mitchell, kes pilluvad vaimustatud publikule kompvekke. Kaks 18-aastast neegrinoorukit Hamtonist Virginiast esitlevad mustanahaliste hiphopi-kultuuri: neil on kaelas rasked kuldketid ja peas tagurpidi nokkmütsid, juuksed afropatsidesse punutud, jalas ülilaiad püksid.
Siis aga juhtub midagi ootamatut. Igal muul ajal tekitaksid vennad Mitchellid peamiselt valgete inimestega asustatud väikelinnas kõhedust, kuid augusti esimesel nädalalõpul on asjad teisiti. Räpparitest vennad võtavad blondiinidest kaksikõdedel käest kinni ja lasevad ennast rõõmsalt pildistada. Kauboide baar tantsib saridesse riietatud hindu daamidega, kaks hallipäist hipit laulavad ühte Neil Youngi laulu kahele sõjaveteranile, kes omakorda vastavad neile palaga ammusest Broadway muusikalist.
Võib-olla ei olegi võimalik seda huvitavat nähtust teaduslikult seletada. Igal aastal kogunevad Twinsburgi tuhanded ameeriklased, kes unustavad imeväel (ja väikese õlle abil) nahavärvi, päritolu, usutunnistuse ja poliitilised eelistused. Kolm päeva on nad lihtsalt kaksikud.
* * *
Maailma vanimad kaksikud olid Eli Shadrack ja Joghn Meshak Phipps, kes sündisid Affingtonis (USA, Virginia) 14. veebruaril 1803. aastal. Eli suri esimesena, 108-aastasena 1911. aastal
Uskumatu aga tõsi
Kaksikud Jack Yufe ja Oskar Stöhr sündisid 1933. aastal Trinidadis. Veel esimesel eluaastal nad lahutati. Jack jäi oma juuda usku isa juurde ja Oskari viis tema katoliiklasest ema Saksamaale Nad kohtusid alles 46 aasta pärast Minneapolises. Mõlemad kandasid ühesuguseid siniseid õlakutega spordisärke, ühesuguseid päikeseprille, ühesuguseid päikeseprille, ühesuguse lõikega vuntse ja mõlemad kandsid mingist tobedast harjumusest kummipaela randme ümber
MITMIKEST
* Saksa linnas Hamelnis seisab vana naiseskulptuur, millesse on raiutud järgmine tekst: „Kui oli alanud aasta 1600, siis sünnitas ta 9. jaanuari hommikul 5 poisslast ja 5 tüdrukut.” Kui see peaks tõsi olema, siis on see ainuke sellelaadiline juhtum, mis inimkonna ajaloos fikseeritud.
* Kuuikud on maailma sündinud ainult kolmel korral, viisikud on ilmale tulnud juba tervelt 55 korda. Kolmikuid ja nelikuid sünnib samuti harva ja kõige tüüpilisemad on muidugi kaksikud. Rekord kuulub ühele itaallannale, kes tõi oma eluajal ilmale kuued kaksikud.
* Tavaliselt sünnivad kaksikud mõne- või mõnekümne minutilise vahega teineteise järel, aga pole harvad ka needki juhtumid, mil nende sünni vaheajaks jääb terve kuu. Pikim vaeheaeg on registreeritud USA-s – ühe Oklahoma indiaanlanna teine kaksik ootas oma aega emaüsas tervelt 45 päeva.
* Mitmike sünnilugudes mängib tõepoolest lausa müstilist rolli arv 87. On k9indlaks tehtud, et iga 87-nda üksiklapse sünni kohta tuleb ilmale paar kaksikuid, iga 87-nda kaksikutepaari järel sünnib „pesakond” kolmikuid, 87 kolmiku kohta tulevad ühed nelikud ja 87 mneliku kohta omakorda viisikud.
* Viimaste aastakümnete statistika kohaselt sünnib kõige rohkem mitmikke USA-s ja vaieldamatuteks liidriteks on neegrinaised. Viimasel kohal on jaapanlannad, kes kõige harvemini isegi kaksikuid sünnitavad, mitmikest kõnelemata. Millest mitmike sünnisagedus oleneb, pole seni selge ei meedikutele, bioloogidele ega antropoloogidele.
Tunnuspildil: Sarnased tõmbavad sarnaseid – kaksikutest abielupaarid.
©Peter Hagen