Kes pisaraid külvab, see rõõmu lõikab
Olgu muuga kuis tahes, aga üks kehtib kõikide rahvuste ja rasside esindajate suhtes: tervel maakeral pole ainsatki inimest, kes pole oma teadliku elu jooksul ainsatki pisarat valanud!
Kui keegi enese kohta vastupidist väidab, siis kindlasti valetab. Ja niisama kindlasti on naissool silmad n-ö märjema koha peal kui meestel.
Maailma suurimad piripillid on tšiillannad
Hollandi professori A. Wingerhetzi juhtimisel läbi viidud uurimuste tulemused kinnitavad, et maailma suurimad viripillid on tšiillannad – kuu aja jooksul nutavad nad 3,56 korda. Pingereas järgnevad neile ameeriklannad, türklannad, hollandlannad, sakslannad ja inglannad, kelle neljanädalane vesistamissagedus kõigub 3,53–2,8-ni. Venelannasid, kelle ekstrovertsus on tuntud, pole prof. Wingerherz testinud.
Hiina meestel vesi silmas kinni
Meeste puhul on pilt oluliselt teistmoodi. Ilmneb näiteks, et heaolu-ühiskonna hüvesid nautivad ameerika misterid valavad niisama sageli pisaraid kui peaaegu kerjuste tasemel eksisteerima sunnitud nepaallased – nelja nädala jooksul mõlemad vähemalt kaks korda. Korraarmastajad sakslased, keda ollakse harjunud külmadeks mõistusekummardajateks pidama, järgnevad neile 1,47 korraga. Aga hiina meestel vett nii kergesti silma ei saa, kas löö neid või kaisuta – nemad nutavad tervelt kuus korda harvemini kui ameeriklased!
Nututeraapia poolt ja vastu
Meedikute seas on nututeraapial ka andunud vastaseid. Viimaste seas on isegi neid, kes arvavad, et iga valatud pisar viib inimese vähktõve-ohule lähemale. Millele pooldajatel on vastu panna küllaltki veenev argument: kogu maakera elanikkonna kohta tehtav statistika näitab, et naised elavad kauem kui mehed, ja miks ei võiks selle üheks põhjuseks olla just see, et nad meestest rohkem nutavad!
Ameerika nimekas psühholoog William Frish ei kahtle hetkegi pisarate kasuteguris. Tema väitel on nutmise pluss kas või selles, et pisarad viivad organismist välja kahjulikke aineid. Dr. Frish sai USA-s otsitud spetsialistiks juba 1980. aastatel, ning on täheldatud, et sestsaadik on ameeriklased pisaraid tunduvalt vähem häbenema hakanud. Inglased õigustavad nutmist Shakespeare’iga, kes on väitnud, et pisarad aitavad leida väljapääsu „rõhuva masenduse ja murede labürindist”.
Venelased aga peavad au sees veel burlakkide ajast pärinevat vanasõna: kes pisaraid külvab, see rõõmu lõikab.
Nutta tuleb mõõdukalt
Prof. Wingerhetz kutsub üles suhtuma pisaraid kõikide hädade ravimiks pidamisse äärmise ettevaatusega. Ta on veendunud, et organism ülemäärasest nutmisest väsib ja võib vastata tõsiste tagasilöökidega. Ning soovitab elu keerulistest situatsioonidest välja tulla „liigse ulgumiseta”; kes aga ilma pisarateta kuidagi vastu pidada ei suuda, see nutku „tsiviliseeritult”: tasakesi taskurätti, ilma „suuremat kometit” tegemata.
Vesistamise pooldajatel on aga veel üks kõva trump: on tõestatud, et pisarad, mis on silmanäärmete eritis, sisaldavad vähesel määral psühhotroopseid elemente, mis pingeid ja hirmu hajutavad. Prof. Wingerhetzi ei veena seegi; tema kutsub üles mitte kasutama silmanäärmeid „pumbajaamadena”, vaid ravima eelkõige närve, ja seda mõnel vähem kurnaval viisil.
Nuttev mees on moes
Ikka arvatakse, et nutta võivad ainult naised, mehele see ei sobi. Aga meedikud kinnitavad, et pisarnäärmed on inimesele kasutamiseks loodud soost sõltumata. Ja nutmine on kasulik ühtemoodi kõigile, sest see pikendab eluiga! Tuleb välja, et naised elavad meestest kauem just sellepärast, et ei häbene anda pisaratele voli.
Rohked stressid laastavad tervist, nõrgestavad organismi vastupanuvõimet. Paljude kaasaegsete psühholoogide meelest on nende parim maandamisviis ohjeldamatu ulgumine, koos südame puhtaksröökimise ja nõudelõhkumisega. Mehi õhutatakse selles osas naistega võrdseks saama. Ameerikas on tõusmas moodi mees, kes avalikult pisaraid valab, osavõtmatud „kivinäod”, kes parimal juhul vaid lõualuid kokku suruvad, on eilne lumi. Üks ettevõtlik ameeriklanna asutas koguni kursuse, kus õpetatakse, kuidas õigesti nutta – nii, „et selle pealtnägemine paneb haledusest lõhkema isegi kõige karmima südame”.
Üks uue moe fanaatikuid on ameerika biokeemik William Fray. Teinud kümneid katseid, selgitas ta välja, et pisarad viivad organismist välja ohtlikke toksiine, mis stressiperioodidel tekivad. Nagu sellegi, et reageerimine emotsionaalsetele pingetele pole pisarate ainus ülesanne. Pisarad sisaldavad morfiinitaolisi elemente, mis eraldumise hetkel kergendavad ka füüsilist valu. Meedikute viimased avastused lõhnavad sensatsiooni järgi: ilmneb, et pisaratevalamine kiirendab haavade kinnikasvamist!
Pisarate otsene ülesanne vahetult silma suhtes on sarvkesta niisutamine, pingete maandamine pupillides, nende kaitsmine hõõrdumise ja kuivamise eest. Pisarad uhuvad silmist välja tolmuosakesed, sinna sattunud prügi, turgutavad silma funktsioneerimist. Neil on silmale sama suur tähtsust nagu veeringel kogu organismile.
Nii et nutke terviseks, naised ja mehed! Ja pärast korralikku nutmist leidke põhjust naermiseks. Sest see on teada juba ammusest ajast: mida sagedamini naerad, seda harvemini läheb sul vaja arsti telefoninumbrit.
MAAJA
