Need imeilusad juuksed

Punaste juustega naised on võrgutajad, blondiinid seksikad, mustade juustega naised aga rassilised ja salapärased. Põhjendamata eelarvamused, ütlevad teadlased. Juuksevärvil pole mingit seost seksuaalsusega või iseloomuga. Sellest hoolimata värvib vähemalt iga neljas naine oma juukseid.

Omaaegse filmitähe Marlene Dietrichi ütlust „Ole blondide naistega ettevaatlik, neis on midagi“ võtavad paljud mehed tõsiselt. Ja mitte ainult mehed. Ka naised usuvad, et juuksevärvil on teatud seos temperamendi ja seksapiiliga ning värvivad juukseid. Isegi tutvumiskuulutuses alustab naine enda kirjeldust juuksevärvist, nagu oleks see tõend tema seksuaalsuse kohta. Juuksevärv on naisele väga tähtis, selle järgi ta riietub, mingib ennast ja valib isegi parfüümi.
Kogu maailmas peetakse kõike eksootilist ja võõrapärast erootiliseks. Inimene, kelle juuksevärv eraldub selgelt üldisest massist, tõmbab endale tähelepanu. Nii nagu võti avab ukse, avab juuksevärv värava seksuaalse fantaasia maailma. Enamik inimesi ei näe juustes mitte juhuslikkust, vaid seostavad seda erootiliste eelistustega. Miks ja mis asjaoludel on juuksed muutunud seksikuse üheks olulisemaks koostisosaks? Bioloogilisest aspektist võetuna on nii mehed kui naised pikajuukselised. Iseküsimus, kui lühikeseks keegi oma juuksed pügab. Seega ei ole juuksed mingid sootunnused. Küll on aga erinevates kultuurides muudetud soeng suutunnuseks.
Juba assüüria, babüloonia, pärsia ja egiptuse naised hoolitsesid oma juuste eest ning kui jõukus lubas, puistasid neile sära ja läike andmiseks kullatolmu. Antiikses Kreekas lokkisid naised juukseid. Alates umbes 450. aastast eKr hakkasid kreeka naised kasutama soengu fikseerimiseks võrku või tanu. Hetäärid aga värvisid safraniga oma juukseid heledamaks. Rooma naised õppisid tegema keerukaid soenguid ning täiendasid seda germaani aladelt sisseveetud blondide kiharatega. Kanti ka kollaseid parukaid.
Vanadel germaanlastel olid pikad lahtiselt kantavad juuksed neitsi tunnusmärgiks. Kõige leebem karistus truudusetule naisele oli juuste äralõikamine. Juuste seostamist seksuaalsusega näitab seegi, et Rooma naised tõid viljakusejumalale juukseohvreid. Peaaegu kõigi rahvaste juures on levinud uskumus, et juustes avaldub elujõud ja meelelisus. Selles osas ei ole midagi muutunud ka tänapäeval. Kui saksa juukstehoolduvahendite tootja Wella viis Jaapani turule uue toonimisvahendi, selgus üllatuslikult, et selle vastu tundsid suurt huvi ka mehed. Asi on ilmselt selles, et erinevalt Vanast maailmast, kus mehe hallid meelekohad mõjuvad paljudele naistele erootiliselt, peetakse Jaapanis halle meelekohti impotentsuse märgiks.
Kuid ka meie laiuskraadidel peetakse halle juukseid märgiks kadunud noorusest ning seepärast on väga vähe neid naisi, kes oma hallinevaid juukseid ei värvi. Seda ei tee ainult väga iseteadvad ja enesekindlad naised. Ammustel aegadel usuti tõemeeli, et juuksevärv iseloomustab inimest. Muinasjutu-printsessidel olid üldreeglina pikad blondid juuksed, kurjadel kuningannadel ja nõiamooridel aga mustad. Prantsuse ja itaalia luules on kuni tänase päevani kõik head ja ilusad naised blondid. Tegemist on antiikajast üle võetud ideaaliga. Romaanikirjanduses on tumedajuukselised ainult negatiivsed kangelannad. Eelarvamuslik suhtumine juuksevärvi on kandunud üle ka kinokunsti. Klassikalistes vesternides on negatiivsed kangelased tavaliselt kas mustaverd mehhiklased või hispaanlased, keda eristavad positiivsetest tegelastest kõigele lisaks ka mustast riidest rõivad.
Eelarvamusi on aga väga raske kui mitte võimatu muuta. Laialt levinud uskumuse järgi on punapead eriti seksikad naised. See on ka üheks põhjuseks, miks maalidel on kujutatud nõidu punaste juustega. Nad käisid ju läbi saatanaga! Paraku pole aga juuksevärvil mingit pistmist inimese iseloomu või seksuaalsusega. Juuste punane värv on tegelikult tingitud pigmendi puudulikust moodustumisest. Punapäid esineb kõigi rasside hulgas. Kõige rohkem punapäid on Iirimaal ja Šoti mägismaal. Oletatakse, et iirlaste ja šotlaste esivanemad keldid kohanesid oma uue kodumaa klimaatiliste tingimustega. Mida nõrgem on naha pigmentatsioon, seda heledam on nahk ja seda vastuvõtlikum päikesekiirgusele. Teatavasti tekib inimese organismis vitamiin D päikesekiirguse toimel. Päris vettpidav see oletus ei ole, sest sellisel juhul peaksid kõik põhjamaade rahvad olema heledanahalised ning punaste juustega. Nii see aga ei ole.
Juuksevärvi määravad geenid. Ensüümid, vitamiin A ja hemaglobiin määravad oma keerulises seostuses juuste ja silmade värvi.
Eestis pole vähemalt iga neljas naine rahul oma juuksevärviga. Paljud naised värvivad, blondeerivad või toonitavad oma juukseid. Kuid juukseid värvides kipuvad naised sageli üle pakkuma. Põhjamaiselt kahvatu jumega naine, kes värvib oma juuksed sitikmustaks, näeb välja kõike muud kui hurmav.
Millega aga seletada juuksevärvi salapärast mõju? Mida reedavad kunagise populaarse teleseriaali „Denver“ paha tegelase Joan Collinsi mustad juuksed või endise „Rannavalve“ staari Pamela Andersoni blonderitud kiharad?
Teadlaste vastus neile küsimustele on ebaromantiline. Seksapiil on vaatleja silmades ning seotud ainult tema ettekujutustega ja fetišistlike eelistustega.
Seksapiil rajaneb muljel, mida keegi endast jätab. Meeste meelest on seksikas see naine, kes on seksist väga huvitatud, oskab seda nautida ning on valmis partnerile suurt naudingut pakkuma. Näiteks arvavad paljud mehed, et brünetid naised on salapärased, iseteadvad ja energiaküllased. Aegade jooksul on nad meeste huviorbiidis tagaplaanile jäänud, kuna brünetid naised moodustavad punapeade (3,5–4%), mustajuukseliste (12%) ja blondiinide (25%) kõrval enamuse (74%).
Juustefetišism on võib-olla üks fetišismi levinumaid vorme. Oma ohutus vormis – sümpaatiana mingi kindla soengu või partneri juuksevärvi vastu – pole selles kalduvuses loomulikult midagi ebatavalist. Paljusid mehi erutavad ilusad ja hoolitsetud juuksed. Erinevate maitsete skaala ulatub pikkadest blondidest lühikeste mustadeni, punastest pruunideni ja siledatest lokkis juusteni. Praktiliselt iga juuksevärv ja soeng võib olla fetišistlike ihade objektiks.
Ühest varem laialt levinud juustefetišismi vormist – juuste mahalõikamisest – ei ole viimastel aastatel palju kuulda olnud. Aeg-ajalt tuleb ette, et mõnel naisel või tüdrukul lõigatakse ühissõidukis või rahvahulgas lokike ära. Patsidega seda peaaegu ei juhtu, võib-olla ka sellepärast, et need on üsna moest läinud. Mõistmaks mis patsilõikaja peas liigub, tsiteerigem seksuoloog Hirschfeldi raamatut „Seksuaalhälbed“, sest oma kogemustele, see tähendab kogemustele omaenda ümbrusest me kahjuks tugineda ei saa. Hirschfeld kirjutab sellest järgmist: „Kõikide aegade kuulsaim patsilõikaja on ilmselt Hamburgi üliõpilane S. Kui ta 1903. aastal vahistati ja tema korteris läbiotsimine toime pandi, avastati 31 patsi, mis olid kaunistatud värviliste lehvidega ja varustatud siltidega, millel kirjas mahalõikamise kuupäev ja kellaaeg.
Juukseid saab maha lõigata, see tähendab raskusteta kehast eemaldada. See asjaolu annab juustele fetišismi valdkonnas erilise tähenduse. Väikesest lokikesest piisab armastatu sümboliseerimiseks. Fetišist armastab juuksetutikest just seetõttu, et see on eraldatud kehast – viimane on tema jaoks tähtsusetu. Juuksefetišistil ei ole partnerit vaja – partneri eest on tal fetiš. Seksuaalvahekorrast tõeline fetišist keeldub või vähemalt väldib seda nii palju kui võimalik. Seega on ka juuksevärvi eelistamisel tegemist fetišismiga.
Ei juuksevärv, kehaehitus ega kasv anna piisavalt infot temperamendi või kirglikkuse kohta.

SEDA JA TEIST BRÜNETTIDEST

Üks Londoni ratsionaalse psühholoogia uurimus kinnitab, et brünetid naised on voodis kuumad ja impulsiivsed, kuid sealjuures ka realistlikud. Pruunilakalised on spontaansed, tundelised ja sihikindlad.

MIDA VÕIB VÄLJA LUGEDA JUUKSEVÄRVIST?

Professor W. Bernard Liverpoolist on teinud kindlaks, et brünetid tüdrukud arenevad kehaliselt kiiremini kui nende eakaaslased. Kuid nende sisemine areng ei pea välisega sammu – nad on sensuaalsed ja neitsilikud. Oma süütuse kaotavad nad tavaliselt hiljem kui nende muu juuksevärviga sookaaslased.

ELURÕÕMSAD JA TERVED

Võrreldes blondiinide, mustajuukseliste ja punapeadega on brünetid haigustele vähem vastuvõtlikud. Mao- ja soolehaigusi ei tule neil peaaegu mitte kunagi ette. Ka olevat pruunide juustega naised on harmoonilised.

BRÜNETID ARVUDES

Iga viies brünett on tegelikult tume- või tuhkblond, mis tähendab, et viiendik brünettidest on oma juuksevärvi saavutanud kunstlikul teel. Umbes 110 000 juuksekarvaga brünettidel on juukseid 30 000 karva võrra vähem kui blondiinidel, ent 25 000 võrra rohkem kui punapeadel. See-eest on iga pruun juuksekarv oma 0,1 millimeetriga kaks korda paksem kui blond või punane.

PRUUN ON NAISELIK

Enamik mehi on küsitlustes vastanud, et nende meelest on brünetid juuksed eriti elegantsed ja naiselikud. Ka 72 protsenti naistest, kes on juuksed pruuniks värvinud, arvavad et pruun toon muudab nad endisest ihaldusväärsemaks. Ometi ei ole brünett toon seksuaalselt ligitõmbav: vaid iga kümnes mees võtab pruuni juuksevärvi seksuaalse signaalina.

TÄIUSLIKUD ABIELUNAISED

See pole nali: 98 protsenti kõigist abielus olevatest meestest, kelle kooselu blondiini, mustajuukselise või punapeaga purunenud on, valivad teisel katsel brüneti. Statistika järgi abielluvad brünetid naised 3 kuni 5 aastat hiljem kui teise juuksevärviga naised, kuid nende abielu on kindlam ja kestvam. Võrreldes brünettidega abielluvad blondiinid kaks korda rohkem.

KORTSUDETA ILU

Selle kõige põhjus on hormoonides. Pigment melaniin ei mõjuta mitte ainult juuksevärvi ja nahka, vaid ka üldist seisundit. Brüneti naise nahk vananeb aeglasemalt ja kortsud tekivad hiljem. Brünettidel on alati läikiv, veidi rasvane nahk, mis püsib pikka aega kortsudeta. Ka kael ja käed paistavad teistest umbes viis aastat nooremad välja.

BLONDIIN – MEESTE IHALDUSTE OBJEKT

BLONDID SUITSETAJAD

Tubakatööstuse ülesandel olevat korraldatud uurimus, mille tulemusena selgus, et peaaegu kaks kolmandikku suitsetavatest naistest on blondiinid. Tõsi küll, pooled neist vesinikublondid.

KALLIS RARITEET

Afganistanis on naised eranditult mustajuukselised. Üks noor tüdruk, kes oli looduse tuju tõttu tulnud ilmale blondiinina, müüdi ühele šeigile rekordhinna eest. Tüdruku isa, vaene talupoeg, sai tütre eest 100 lehma ja 1000 kulddollarit.

BLONDID RATSUTAJAD

Kui uskuda läänes korraldatud küsitlusi, siis on blondiinid voodis aktiivsed sekspartnerid. Nad võtavad sageli initsiatiivi enda kätte ning ratsaasend on nende lemmikpoos. Rohkem kui pooltele blondiinidele meeldivat seksida vannis või duši all. Pole teada, kas see kehtib ka blondeeritud naiste kohta, sest juuksevärvi mõju kohta seksuaalsusele puuduvad igasugused andmed.

EUROEELISTUSED

Juba ammugi on meie kõnepruuki ilmunud sellised mõisted nagu euroremont, eurostandard jne. Kuid on olemas ka euroeelistus naiste suhtes. Kui sakslased, prantslased, itaallased ja eestlased ihalevad tänini blondiine, siis inglased ja poolakad eelistavad mustajuukselisi või punapäid. Ainult iga kümnes mees on naise juuksevärvi suhtes ükskõikne.

PROOSIT, BLONDIIN!

Kui tegemist on kangema kraamiga, siis blondiinid kannatavat rohkem alkoholi kui tumedajuukselised. Üks Šoti viskivabrik tegi testi. Selgus, et pärast tunni aja jooksul võetud viit pitsi oli blondiinide alkoholipeegel tunduvalt madalam kui nende tumedajuukselistel sookaaslastel.

MILLEST MÕTLEVAD MEHED, KUI NAD NÄEVAD BLONDIINI?

Paljud mehed mõtlevad kõigepealt taevalikule seksile. 43 protsendile meestest assotsieerub blondiin kirgliku ja romantilise ning fantaasiarikka seksuaalpartneriga. 37 protsendile meestest meenub seksisümbol Marilyn Monroe ja 20 protsendile meestest tuleb meelde mõni blondiiniga seotud nali.

Kas punapead on kirglikumad armastajad?

Et punaste juustega naised on tulisemad armastajad, on kinnitust leidnud paljudes uurimustes. Kuid kuidas on lood punapeadest meestega? Hamburgi Abielu- ja Perekonnauurimise Instituut küsitles 500 naist, kelle hinnangud meeste „vägitegudele“ voodis olid 5-pallise skaala järgi sellised: punapead 5, pruunide juustega mehed 3,1, brünetid 2,9, blondid 2,7, ja mustajuukselised 2,5. Punapäid hinnati kõige kõrgemalt järgmise põhjendusega: nad on fantaasiarikkad, metsikud ja vastupidavamad. Veel hinnati nende juures impulsiivsust, revolutsioonilisust ja võitlejanatuuri.

©MAAJA