Randy Kraft

1983. aasta 14. mai öösel pisut pärast kella üht peatas liikluspolitsei Orange’i maakonnas (USA, California) siksakiliselt liikuva Volkswageni Põrnika. Autot juhtinud Randy Kraft väljus muretult autost ja politseinikele lähenedes naeratas avalalt. Politseinikes tekitas selline ülepakutud sõbralikkus kahtlust, nad läksid koos Kraftiga auto juurde tagasi ja leidsid juhi kõrvalistmelt 25-aastase mereväelase Terry Gambreli laiba. Ohver oli rihmaga kägistatud. Põrnika pagasiruumis asunud kotist leiti 47 värvifotot. Osa nendel jäädvustatud meestest oli alasti, osa tõenäoliselt teadvuseta või koguni surnud. Ka leiti märkmik, kuhu oli kirja pandud 67 ilmselt kodeeritud ülestähendust. Hiljem selgus, et selles „surmanimekirjas” oli kirjeldatud 67 ohvrit, kelle Kraft oli alates 1972. aastast tapnud.

Randy Kraft võeti mõrvas kahtlustatavana vahi alla ja talle määrati kautsjonisummaks 250 000 dollarit. Mehe tausta uurimisel selgus, et ta oli juba 1966. aastal Huntington Beachis vääritu käitumise tõttu vahi alla võetud. Süüdistust aga siiski ei esitatud. Aasta hiljem lõpetas Kraft kolledži ja teenis siis aasta õhujõududes, kust ta homoseksuaalsuse pärast minema kihutati. 1975. aastal mõisteti Kraftile teise mehega seksimise eest viiepäevane vanglaaristus ja 125 dollarit trahvi.
Krafti korterit läbi otsides leiti veel täiendavaid tõendeid, mis lubasid oletada, et tegemist on eriti aktiivse mõrvariga. Tema fotode hulgas olid ka pildid kolmest noorest mehest, kelle surnukehad leiti Lõuna-Californiast.
Noor mereväelane Robert Loggins leiti tapetuna 1980. aasta septembris. Nüüd avastas politsei fotod, millel oli jäädvustatud Krafti korteris diivanil lamav alasti Loggins. 20-aastast Roger de Vauli nähti viimast korda elusana 12. veebruaril 1983, kui ta koos oma sõbra Geoffrey Nelsoniga ühe auto peatas. Nelsoni laip leiti veel samal õhtul Garden Grove’is, de Vauli oma päev hiljem. Hääletaja Eric Churchi surnukeha avastamisest teatati 27. märtsil 1983 Orange’i maakonnas.
Uurimise käigus pandi kirja aina uusi Krafti ohvreid. Maniaki garaažist leitud vaibakiud olid identsed nendega, mis leiti 1978. aasta aprillis Riverside’i kiirtee ääres
18-aastase Scott Hughesi laiba juurest. Krafti korteris vedeles ka kolme Oregonist pärit mõrvaohvri isiklikke esemeid, samuti 1982. aasta detsembris Michigani osariigis Grand Rapidsi lähedal leitud tapetud mehele kuulunud asju.
Uurimisel selgus, et Kraft töötas aastatel 1980–1983 Santa Monicas asuvas kosmonautikafirmas kompuutrispetsialistina ning tegi Oregonis ja Michiganis toime pandud mõrvade ajal ametireise nendes osariikides asuvatesse tütarettevõtetesse.
Samal ajal kui ohvrite nimekiri aina kasvas, õnnestus uurijatel Krafti märkmik dešifreerida. „Kaks ühe hoobiga” tähendas Nelsoni ja de Vauli tapmist. „Marine Carsoni” all oli mõeldud merejalaväelast Richard Keithi, keda nähti viimati Carsonis California osariigis ja kelle laip leiti Laguna Hillsis 1978. aasta juunis. Sõnapaariga „Vanglast väljas” oli kirja pandud Ronald Young, kes kõigest mõni tund pärast tema vabanemist Orange’i maakonna vanglast leiti tapetuna Irvine’is. „Parkimisplats” tõi selgust veel ühesse loosse. Keith Crotwell jäi kadunuks 26. märtsil 1975. Mõni päev hiljem leidsid kalurid Long Beachist mehe mahalõigatud pea. Tema kehale sattuti peale alles mitu kuud hiljem. Seoses Crotwelli tapmisega kuulati üle ka Kraft, kes tunnistas, et ta oli meest nimetatud kuupäeval ühel parkimisplatsil kohanud. Millegipärast ei hakanud politsei teda kahtlustama.
Märksõna „Euclid” oli seotud ühe merejalaväelasega, kelle Kraft oli tapnud Euclid Streeti pealesõidu lähedal. Kõik Krafti märkmed klappisid seni lahendamata jäänud mõrvajuhtumitega. Kraft piinas oma ohvreid elajalikult. Mõned riputas ta jalgupidi puu külge, piinas neid tulega ja torkas mitmesuguseid esemeid pärakusse ja peenisesse. Mõnikord tükeldas ta veel elava ohvri. Tapetute surnukehad jättis ta lihtsalt maantee äärde vedelema.
Üks uurijatest andis mõrvarile tahtmatult hüüdnime, kui ta ütles ajakirjanikele antud intervjuus: „Seekord on meil tegemist tõelise kartoteegimõrvariga.”
16 inimese tapmises süüdistatud Kraft, kelle kohta kaudsete tõendite põhjal võis arvata, et ta on teise ilma saatnud veel 51 inimest, saavutas tänu tarmukate advokaatide juriidilistele hookus-pookustele seda, et uurimine kestis lühemate ja pikemate vaheaegadega ühtekokku 5 aastat. Kohtuprotsess ise kestis 13 kuud, mis on Orange’i maakonna rekord. 1989. aasta mais tunnistas vandekohus Krafti süüdi kõigis süüdistuspunktides. Karistuse määramine võttis aega veel neli pikka kuud. Alles 11. augustil soovitasid vandekohtunikud rakendada surmanuhtlust. 29. novembril jõudis üdini bürokraatlik kohus lõpuks selleni, et Randy Kraftile mõisteti surmanuhtlus.
Santa Quentini vanglas veetis mees bridži mängides aega „kolleegide” Douglas Clarki, Lawrence Bittakeri ja William Boniniga, kes hukati 1996. aastal. Veel hakkas Kraft ennast lõbustama kõikvõimalike kohtuvaidlustega. Näiteks 1993. aastal kaebas ta ühe raamatu välja andnud kirjastuse laimamise eest kohtusse, sest autor nimetas teda oma teoses „haigeks ja ärapööranud meheks”. Kraft väitis, et selline hinnang vähendab tulevikus tema šansse saada hea töökoht! Tõepoolest, maniaki loogika käib päris iseäralikku rada mööda! 1994. aasta juunis lükkas California ülemkohus Krafti kaebuse muidugi tagasi. 11. augustil 2000 muudeti aga surmanuhtlus eluaegseks vanglakaristuseks.

©Peter Hagen

Tunnuspildil: Randy Kraft kohtus.