Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

19 minutit lugemist

„Kuidas su nimi on?” küsib õpetaja uuelt õpilaselt.
„Juku.”
„Ja edasi?”
„Mis tähtsust sellel on, teie kutsuge mind lihtsalt Jukuks.”
* * *
Õpetaja: „Lapsed! Jälle te mürate! Ja sina, Juku, räägid mulle kogu aeg vahele. Kas sa ei tea, et noorem ei tohi vanemale vahele rääkida? Sina oled alles 9-aastane. Mis sa arvad, kui vana mina olen?”
„Nelikümmend kuus.”
„Õige. Kummaline, kuidas sa ära arvasid?”
„Meie kõrvalmajas elab üks Karla. Tema on kakskümmend kolm. Kõik ütlevad, et ta on poolhull.”
* * *
Juku: „Miks te mulle kahe panite? Kas ma tegin vastamisel palju vigu?”
„Üheainsa. Pistsid spikri taskust mööda.”
* * *
„Austatud härra K.!” kirjutas ühe õpilase ema õpetajale. „Te ei tohi minu Juhanit enam karistada. Ta on õrn ja nõrk laps. Me ei löö teda kunagi ja isegi kui me seda teeme, siis üksnes enesekaitseks.”
* * *
Õpetaja: „Teie pojal oli pakk Malborot ning ta suitsetas tunni ajal ise ja pakkus teistele!”
Lapsevanem: „Kas teil oli siis suitsutund?”
* * *
Õpetaja: „Miks Robin Hood röövis ainult rikkaid?”
Juku: „Seepärast, et vaestelt polnud midagi võtta.”
* * *
„Täna õpetaja jälle nuttis sinu pärast,” noomib ema koju jõudnud Jukut.
„See ei ole võimalik,” vastab Juku. „Ma polnud täna üldse koolis.”
* * *
Õpetaja: „Miks lendavad kured sügisel Aafrikasse?”
Juku: „Kuna ka neegrid lapsi tahavad!”
* * *
„Kelleks sa saada tahad, Juku?”
„Õpetajaks ja müürsepaks. Õpetajana on mul suvi vaba ja müürsepana talv.”
* * *
Juku jõudis kooli suure hilinemisega.
„Mis juhtus?” küsib õpetaja.
„Mulle tungis kallale relvastatud bandiit.”
„Mu jumal! Ja mis ta sult ära võttis?”
„Koduste ülesannete vihiku.”
* * *
Õpetaja: „Liisa, lahenda järgmine ülesanne: sa oled seitsmeaastane, aga Linda on kaks aastat noorem. Kui vana on Linda?”
„Viieaastane.”
„Õige. Aga kuidas sa lahendasid?”
„Ma olin eile Linda sünnipäeval.”
* * *
Õpetaja: „Juku, miks ma sind ennist nimetasin väikeseks lollpeaks?”
„Sellepärast, et ma veel nii suur ei ole kui teie, õpetaja!”
* * *
Õpetaja: „Mis juhtub kullatükiga, kui see jäetakse õhu kätte?”
Juku: „Ta kaob.”
* * *
Õpetaja: „Lapsed, nimetage nüüd läbipaistvaid asju. Elsa, too sina üks näide.”
„Klaas.”
„Õige, aga veel üks näide.”
Mann: „Lukuauk.”
* * *
Õpetaja: „Moodusta üks lause.”
Juku: „Hobune veab vankrit.”
„Nüüd ütle see käskivas kõneviisis.”
„Nõõ!”
* * *
Juku tõi koolist uue raamatu.
„See on preemia,” ütleb ta emale.
„Preemia? Mille eest siis, pojake?”
„Meile esitati küsimus, mitu jalga on jaanalinnul. Ütlesin, et kolm jalga.”
„Aga jaanalinnul on ju ometi kaks jalga!”
„Seda küll, kuid kõik ülejäänud ütlesid, et tal on neli jalga.”
* * *
Lastele õpetatakse uppuja päästmist. Õpetaja küsib: „Mida tuleb teha inimesega, kes hakkab uppuma?”
Juku vastab kähku: „Kõigepealt tuleb ta veest välja tõmmata ja siis tema seest vesi välja kallata.”
* * *
„Milline on päikesesüsteemi ehitus?”
„Päikesesüsteem koosneb suurest arvust väikestest planeetidest ja väikesest arvust suurtest planeetidest.”
* * *
Õpetaja: „Mida annavad meile lambad, Juku?”
„Villa.”
„Ja mida villast valmistatakse?”
„Ei tea.”
„Kuidas ei tea? Millest on valmistatud sinu mantel?”
„Isa vanast mantlist.”
* * *
Söökla ukse taga noomib õpetaja lärmakaid lapsi: „Vaadake, et te sööklas suud kinni hoiate!”
* * *
„Miks sa nii hilja koolist tuled? Kus sa hulkusid?” käratab isa pojale.
„Õpetaja jättis meid pinginaabriga pärast tunde kooli ja käskis mõlemal 500 korda oma nime kirjutada,” vastab poeg.
„Ah nii? Aga sinu pinginaabrit nägin juba tunni aja eest palli mängimas?”
„Tema nimi on Bo, minul Featherstone.”
* * *
„Mäletad, isa, sa rääkisid mulle, et sul oli kord ajaloos järeleksam?”
„Mäletan küll, aga miks see sulle nüüd järsku meelde tuli?”
„Niisama. Ma lihtsalt mõtlen, kuidas ajalugu kordub.”
* * *
Viimane koolipäev.
Ema küsib Jukult: „Kus sinu koolitunnistus on?”
„Ma laenasin Antsule. Ta tahab oma isa korralikult kohutada!”
* * *
Esimese klassi õpilased viiakse tutvumiskäigule kooli loodusloo kabinetti. Seal on inimese luukere.
Juku: „Mis see on?”
Õpetaja: „See on see, mis jääb järele siis, kui inimene ära sureb.”
Juku: „Kas siis ainult pekk läheb taeva?”
* * *
Vana aasta viimasel koolipäeval küsib üks poiss Jukult: „Kelleks sa tahad saada?”
„Võluriks.”
„Tobe idee. Miks?”
„Ma moondaksin meie klassijuhataja kaanaarilinnuks ja teeksin siis akna lahti.”
* * *
„Mida sa täna koolis õppisid?”
„Seda, kuidas saab nii ette ütelda, et huuled ei liigu.”
* * *
„Juku, kas sa oskad meile seletada, mis asi on bumerang?”
„Bumerang on sihuke asi, mida visatakse. Kui ta tuleb viskaja juurde tagasi, siis see on bumerang, ja kui ei tule, siis see pole bumerang.”
* * *
„Ah, kui tore oleks olnud elada mõni tuhat aastat tagasi!” ütleb Ats unistavalt.
„Loll, siis polnud ei telekat, nätsu ega autosid,” ütleb Juku laitvalt.
„Jah, aga selle eest polnud vaja nii palju ajalugu pähe tuupida.”
* * *
Õpetaja rääkis lastele entsüklopeediast ja küsis siis: „Niisiis, kust me võime saada vastuse igale meid huvitavale küsimusele?”
„Teie käest ja kooli tualettruumis, härra õpetaja!” ütleb Juku enesekindlalt.
* * *
Juku läheb isaga jalutama ja näitab talle oma kooli. „Ah, selles koolimajas käisin ka mina kakskümmend aastat tagasi,” ütleb isa heldinult.
„Sellepärast siis õpetaja ütleski, et ta pole kakskümmend aastat minusugust lollpead näinud.”
* * *
„Juku, mis siis juhtub, kui su isa annab emale 50 eurot majapidamisraha ja järgmisel päeval võtab sellest poole tagasi?”
„Sellest tuleb kohutav skandaal, härra õpetaja!”
* * *
„Juku, kas sa võiksid mulle öelda, mis kuus on 28 päeva?”
„Igas kuus on 28 päeva, härra õpetaja, kuid enamikus kuudes on päevi mõnevõrra rohkem.”
* * *
„On mulle alles klassitäis lollpäid sattunud,” kurdab õpetaja kolleegile. „Seletan neile teoreemi, mitte keegi ei saa midagi aru. Seletan veel kord, ikka ei saa keegi aru. Seletan kolmandat korda, ise hakkan juba taipama, aga nemad ei saa ikka veel tuhkagi aru.”
* * *
„Siin on sulle kolm krooni. Mine apteeki ja osta selle eest tarkuse pulbrit,” ütleb õpetaja klassi kõige rumalamale poisile.
Veerand tunni pärast on poiss tagasi.
„Kas anti?” küsib õpetaja.
„Alguses ei tahtnud apteeker mulle midagi anda, aga kui ma ütlesin, et seda on õpetajale vaja, siis andis kohe.”
* * *
Õpetaja: „Sa oled hirmus laps. Ma tahaksin teada, miks vanemad sinusugust üldse kooli saadavad…”
Juku: „Sest nad tahavad, et kodus oleks rahulik.”
* * *
Õpetaja: „Palun ütle, Mari, mida me tahame väljendada, kui kasutame täheühendit jne.?”
„Seda, et teised inimesed arvaksid, et teame kõnesolevast asjast palju rohkem, kui me tegelikult teame.”
* * *
Juku tegi koolis sageli tüdrukutele liiga.
„Kas sul häbi ei ole!” noomis õpetaja.
„Nad ise tikuvad kaklema,” õigustas Juku ennast.
„Aga sina oled ju meesterahvas. Ole siis rüütel,” soovitas õpetaja.
„Mis rüütlitel viga! Neil olid raudrüüd seljas ja nad said sellepärast palju vähem klobida,” torises Juku vastu.
* * *
Õpetaja räägib alkoholi kahjulikkusest. Näitlikuks õppevahendiks on ta võtnud kaks klaasi, millest ühes on vesi ja teises piiritus. Ta laseb mõlemasse klaasi väikese ussikese. Piiritusse lastud ussike muutub ebamääraseks tombuks, vette lastud ussike siputab lõbusalt. Lapsed jälgivad katset suure huviga.
„Juku, millised järeldused võime katsest teha?”
„Kui joome piiritust, siis võime kindlad olla, et meie sisse ei teki usse,” vastab Juku veendunult.
* * *
„Ma ei tahaks teid hirmutada,” ütleb Juku õpetajale, „aga mu isa ütles, et kui mu hinded ei parane, siis saab keegi naha peale!”
* * *
Õpetaja tabab Juku kaarte mängimas. Pikalt aru pidamata teeb ta poisil kõrvad tuliseks ja küsib siis: „Kas sa ka tead, mille eest ma sind karistasin?”
„Tean küll! Ma käisin kuningaga valesti.”
* * *
„Isa, sind kutsutakse kooli,” ütleb Juku.
„Miks?”
„Ma lõhkusin akna ära.”
Isa käib koolis ära. Järgmisel päeval teatab Juku, et isa kutsutakse jälle kooli.
„Mis sa, paharet, seekord tegid?” pärib isa.
„Panin keemialabori põlema.”
Kui Juku mõne aja pärast ütleb, et isa kutsutakse juba kolmandat korda kooli, protesteerib lapsevanem: „No mulle aitab! Enam ma sinna neetud koolimajja ei lähe!”
„Ega ei ole erilist mõtet ka!” arvab Juku. „Mis sa seal varemete vahel ikka kolad!”
* * *
Isa tuleb eriinternaatkooli Jukut vaatama. Maja esimesel korrusel näeb ta seinal tahvlit: „Head lapsed”.
„Kas minu Juku elab sellel korrusel?” küsib isa korrapidajalt.
„Ei, kõrgemal.”
Teisel korrusel näeb isa silti „Halvad lapsed”.
„Kas Juku elab siin?”
„Ei, kõrgemal,” vastab korrapidaja.
Kolmandal korrusel on silt „Väga halvad lapsed”.
„Kas minu Juku elab siin?”
„Ei, kõrgemal.”
Järgmisel korrusel on silt „Juku”.
* * *
Mann tuleb kooliaasta lõpul koju, tunnistus näppude vahel. Isa soovib tunnistust näha.
„Oota, enne ma ütlen sulle hea uudise,” lausub Mann. „Sul pole vaja mulle järgmisel aastal uusi õpikuid osta.”
* * *
„Nüüd sa näed ise, et minu hinded kinnitavad täielikult koolisüsteemi ebaefektiivsust,” lausub Juku isale päevikut ulatades.
* * *
Juku pöördub politseiniku poole: „Onu, tulge ruttu!”
„Mis juhtus?”
„Meie klassijuhataja parkis oma auto keelatud kohas.”
* * *
Õpetaja: „Kus saavutas Suvorov esimese suure võidu?”
Juku: „Õpiku saja neljandal leheküljel.”
* * *
Kui Juku hakkab koduseid ülesandeid lahendama, ütleb ema: „Poiss, kas sul häbi ei ole! Sa läksid koos Antsuga esimesse klassi, aga tema on sinust juba kaks klassi eespool. Milles asi on?”
„Tead, ema,” vastab Juku siira avameelsusega, „ma arvan, et Antsul on lihtsalt andekamad vanemad!”
* * *
„Juku, sinu tunnistus ei meeldi mulle!”
„Mulle ka, ema, aga mind rõõmustab, et meil on ühesugune maitse!”
* * *
Õpetaja eesti keele tunnis: „Mina ei tule, sina ei tule, tema ei tule. Mida see tähendab?”
„Seda, et mitte kedagi ei tule,” vastab Juku varmalt.
* * *
Õpetaja: „Kui õpilased tagumistes pinkides oleksid nii vaiksed kui keskmistes pinkides ajakirju lugevad õpilased, siis võiksid esimestes pinkides istujad rahulikult magada.”
* * *
Õpetaja: „Kui ma ütlen: ma sõin lõunat, siis mis aeg see on?”
Juku: „Söögiaeg, härra õpetaja.”
* * *
Väike Mann küsib õpetajalt: „Miks ajalehtedes on mõned naljapildid, mille alla on kirjutatud „Ilma sõnadeta”?”
„Need pildid on mõeldud kirjaoskamatutele, et ka nemad saaksid naerda.”
* * *
Klass on loomaaias. Parasjagu ollakse luigetiigi ääres. Õpetaja küsib Jukult: „Kas sa tahaksid, et sul oleks selline pikk kael?”
„Ujumisel mitte, küll aga etteütluse ajal!”
* * *
„Miks sind täna peale tunde jäeti?” küsib isa Jukult.
„Ma ei tahtnud reetur olla.”
„See oli sinust väga kena, aga milles asi oli?”
„Õpetaja tahtis teada, kes tappis Julius Caesari!”
* * *
„Ema, ma sain täna koolis teada, milleks on mesilased!”
„Milleks siis?”
„Nad lendavad lillelt lillele, et tolmu pühkida!”
* * *
Õpilased kirjutavad kirjandit teemal „Minu soovid”.
Väike Mann kirjutab: „Ma soovin endale väikest maja mere ääres, uhket sportautot, palju lapsi ning kõige lõpuks toredat abikaasat.”
Kui ta sai vihiku parandustega tagasi, oli kirjandi all õpetaja märkus:
„Palun kindlasti järjestust jälgida!”
* * *
Tulivihane isa käratab pojale: „Sellise tunnistuse eest tuleks kere peale anda!”
„Kindlasti, paps. Ma teangi, kus õpetaja elab!”
* * *
Jukul oli koolis esimene inglise keele tund. Kodus ütleb ta uhkelt emale: „Ma oskan juba inglise keeles öelda „tere päevast”, „palun” ja „tänan”.”
„Väga tore, eesti keeles sa seda veel ei oska.”
* * *
„Sellele, kes tuleb esimesena tahvli juurde, tõstan hinnet ühe palli võrra,” ütleb õpetaja.
„Pange mulle kolm ära, ma kohe tulen!” hüüab Juku tagumisest pingist.
* * *
„Paps, kas sa oskad pimedas kirjutada?” küsib Juku.
„No mis seal rasket on?”
„Teeme kohe proovi. Lülita laualamp välja ja kirjuta mu päevikule alla.”
* * *
„Isa, miks sa minu tunnistusele allkirja asemel kolm risti tegid?” küsib Juku üllatunult.
„Selleks et sinu õpetaja ei hakkaks pead murdma, kuidas minusugusel intelligentsel inimesel saab nii juhm järeltulija olla.”
* * *
Õpetaja: „Miks kooruvad kanapojad munadest?”
Juku: „Nad kardavad, et neid keedetakse ära.”
* * *
„Kool on lastele sama mis sõnnik puudele,” selgitab õpetaja.
* * *
„Juku, miks ei tohtinud Aadam ja Eeva süüa õuna hea ja kurja tundmise puult?”
Juku ebalevalt: „Võib-olla oli õunapuud putukamürgiga pritsitud.”
* * *
„Juku, mida sa seal teed? Kas sa õpid?” küsib õpetaja.
„Ei, ma kuulan teid.”
* * *
Õpetaja: „Mis on unenägu?”
„Teler, mida me magades vaatame,” vastab Juku.
* * *
Usuõpetuse kirjandist:
„Alguses lõi Jumal kure ja see tõi Aadama.”
* * *
„Mida peab inimene tegema selleks, et saada paradiisi,” küsib religiooniõpetaja.
„Surema,” vastab Juku.
* * *
Usuõpetuse tunnis küsib õpetaja: „Mis otstarve on kiriklikul liturgial?”
„Ilma nendeta ei kestaks jumalteenistus nii kaua!” vastab Juku.
* * *
Õpetaja: „Mida me võime õppida Maria Stuarti saatusest?”
„Et me ei tohi kunagi pead kaotada.”
* * *
„Ema, bioloogiatunnis olin mina täna ainuke, kes tõstis kätt.”
„Ja mida õpetaja küsis?”
„Kes saaks tuua kodust kirpe mikroskoobi jaoks.”
* * *
Kirjanditeema Budapestis: „Miks meie nõukogude sõbrad korraldasid 1956. aastal interventsiooni Ungarisse?”
„Kuna ungarlased tahtsid sekkuda oma siseasjadesse,” kirjutas üks õpilane.
* * *
„Mis on püha õhtusöömaaja märksõnadeks?” küsib usuõpetaja.
„Leib ja vein.”
„Õige ja mis kuulub ristsete juurde?”
„Kohvi ja koogid.”
* * *
„Mis kuulub testamendi juurde?” küsib õpetaja.
„Surnu ja palju raha,” vastab Juku.
* * *
Usuõpetusetunnis.
Õpetaja selgitab lastele, et Jumalal on suur raamat, kuhu on kantud kõik inimeste patud.
„Kas ka minu isa luuletused?” küsib edutu poeedi poeg.
* * *
Õpilane õpetajale: „Olete teie aga hajameelne! Sedasama küsisite te mult ka eile ja ma ütlesin, et ma ei tea.”
* * *
Mann kirjutab kontrolltöös suhkrust: „Suhkur on valge aine, mis annab kohvile halva maitse, kui teda unustatakse lisada.”
* * *
Aritmeetikatunnis.
„Sinu isa läheb punktis A punkti B. Sealjuures läbib ta tunnis 5 kilomeetrit. Sinu onu läheb punktist B punkti A ja käib maha 7 kilomeetrit. Kus nad kohtuvad?” küsib õpetaja.
Juku: „Lähimas kõrtsis.”
* * *
„Ma ei tea, mis minu pojast saab. Ta on nii ettearvamatu,” ütleb ema ohates õpetajale.
„Võib-olla saab temast meteoroloog?”
* * *
Klassiväljasõit.
Lapsed matkavad läbi talvise metsa. Õpetaja juhib laste tähelepanu looduse ilule.
„Vaadake, lapsed, kui kaunilt on meie issand järve kinni külmutanud!”
Juku: „Äh, mõni kunsttükk – talvel!”
* * *
Esmaspäeva hommikul koolis.
Kahe-Kusta: „Mis kell on?”
„Pool üheksa,” vastab Juku, „on alles nädal, millel pole lõppu!”
* * *
Õpetaja: „Kes teist oskab öelda, kus asub Bordeaux?”
„Minu isa veinikeldris,” vastab Juku.
* * *
„Juku, ütle, millisesse perekonda kuulub vaal?” küsib bioloogiaõpetaja.
„Ma ei tea ühtegi perekonda, kellel oleks kodus vaal.”
* * *
„Juku, milline on sinu meelest ideaalne kool?”
„Suletud!”
* * *
„Kohutav, Juku, sul on jälle kodused ülesanded tegemata,” kurjustab õpetaja. „Kas sa tead, mis sellistest lastest hiljem saab?”
„Tean küll. Neist saavad tippsportlased, popstaarid või filmitähed ning nad sõidavad ringi hirmkallite limusiinidega.”
* * *
Füüsikatunnis.
„Milleks neid aatomeid lõhustada, nad on niigi väikesed,” imestab Mann.
* * *
„Ma tahaksin saada poliitikuks,” vastab Juku õpetaja küsimusele.
„Kui sa hakkad hästi õppima, siis võid veel mõne korraliku elukutse omandada.”
* * *
„Mis oli Kolumbuse reiside juures kõige tähelepanuväärsem?” küsib õpetaja.
„See et tal õnnestus ilma viisata Ameerika pinnale astuda.”
* * *
„Ema, eile saatis õpetaja Juku koju, sest ta polnud ennast pesnud.”
„Kas see aitas?”
„Loomulikult! Täna tuli pool klassi pesemata kooli.”
* * *
Aritmeetikatunnis.
„Majal on kümme korrust. Igale korrusele viib kakskümmend trepiastet. Kui palju astmeid tuleb läbida, et jõuda kümnendale korrusele?”
„Kõik.”
* * *
„Juku, miks sa eile puudusid?”
„Ma ei tea, ma pole vanemate vabandust lugenud.”
* * *
„Juku, su kontrolltöös on viis viga, su pinginaabril samuti. Millega sa seda seletad?”
„Sellega, et meil on üks ja seesama õpetaja.”
* * *
„Ema, me õpime praegu algebrat,” räägib Mann uhkelt emale.
„Vahva,” rõõmustab ema, „ütle midagi algebras!”
* * *
„Kallis Jumal, tee minust tark tüdruk, õpetaja ei saa sellega hakkama,” palub väike Linda igal õhtul.
* * *
„Juku, täna kohtasin ma su õpetajat,” ütleb isa kurjalt.
„Eks ole ta on kummaline sell? Ta ei räägi kunagi kellestki head.”
* * *
Kevadel anti välja klassitunnistused. Mann räägib rõõmsalt vanematele: „Teil vedas, te ei pea sügisel mulle uusi õpikuid ostma.”
* * *
Õpetaja: „Kas keegi oskab nimetada Vesuuvi jalamil kasvavat viinamarjasorti?”
Juku: „Hõõgvein!”
* * *
Õpetaja selgitab: „Õigupoolest on ladina keel surnud keel.”
„Tore,” ütleb Juku, „ja millal me ta maha matame?”
* * *
„Juku, sinu tunnistus ei meeldi mulle!” ütleb õpetaja.
„Mulle samuti mitte, kuid mul on hea meel, et meil on ühine maitse.”
* * *
„Need on tunnid ja need sekundid,” selgitab õpetaja lastele kella ehitust.
„Ja kus on silmapilgud?” tahab Juku teada.
* * *
Usuõpetaja: „Miks Noa võttis oma laeva ühe paari igast loomaliigist?”
Juku: „Kuna ta ei uskunud kurejutte!”
* * *
Õpetaja: „Mida ei saa vee all teha?”
Juku: „Lõkketule ümber istuda.”
* * *
Usuõpetaja: „Kes oli esimene mees?”
„Aadam.”
„Tubli. Ja kes oli esimene naine?”
„Tema ema!”
* * *
Aritmeetikatunnis.
„Kui palju te peate maksma, kui te olete piimanaisele võlgu 100 krooni, kingsepale 160, kaupluseomanikule 240?”
Juku: „Ma ei tea seda, sest sellises olukorras me tavaliselt vahetame elukohta.”
* * *
„Homme tuled kooli koos vanaisaga,” ütleb õpetaja Jukule.
„Te tahtsite öelda, et koos isaga?” soovib Juku täpsustada.
„Ei, ma tahan rääkida just nimelt sinu vanaisaga.”
„Ma ei saa aru, mis on vanaisal minu kooliskäimisega pistmist.”
„Ma tahan talle näidata, milliseid vigu teeb tema poeg sinu koduste ülesannete lahendamisel.”
* * *
„Sa oled jälle oma vihiku koju unustanud,” pahandab õpetaja. „Kuidas sa nimetaksid sõdurit, kes läheb relvata lahinguväljale?”
„Kindraliks!” vastab õpilane.
* * *
„Juku, sinu klassijuhataja ütleb, et sulle pole võimalik midagi õpetada,” ütleb isa.
„Ma aimasin seda kogu aeg, et see õpetaja ei tule oma ülesandega toime.”
* * *
Juku: „Tead, Paul sai peksa!”
„Kus?”
„Terve klassi ees!”
„Mille peale?”
„Selja peale.”
„Ära lobise, ütle, mis ta tegi?”
„Kisendas!”
* * *
Õpetaja: „Mann, nimeta mõned koduloomad.”
Mann (lihuniku tütar): „Koer, kass …”
Õpetaja: „Õige, aga meil on ju veel tähtsamaid koduloomi. Näiteks, kelle lihast teeb sinu isa vorsti?”
Mann: „Seda ei tohi ma öelda, siis saan rihma!”
* * *
Uus õpetajanna maakoolis tahab matemaatika tunnis tuua näite elust ja küsib põllumehe pojalt: „Kui tiigis ujub seitse parti ja kolm neist sukeldub, mitu jääb siis vee peale ujuma?”
„Aga meil ei ole parte,” vastab õpilane.
„Hästi, mis teil siis on?”
„Haned.”
„Hea küll, sama küsimus hanedega.”
„Aga haned ei sukeldu kunagi!”
* * *
Õpetaja: „Lapsed, tooge igaüks mõni näide suitsetamise kahjulikkusest.”
„Suitsetamine määrib toa tapeeti.”
„Üks karp „Malborot” tapab hobuse.”
„Isa põletas sigaretiga kušetile augu sisse.”
„Minu papa ei suitseta üldse ja mul tuleb osta paberosse oma taskuraha eest…”
* * *
Juku haigestus ja jäi mõneks ajaks koju. Kui ta kooli tuli, ütles õpetaja: „Ahaa, viimaks sa siis tulid, Juku. Sinu puudumise ajal töötasime kõvasti. Kuule… kui kaua sa voodis lebasid?”
„Terve Saja-aastase sõja, härra õpetaja.”
* * *
Ühes Londoni koolis anti klassikirjandi teemaks „Kui oleksin firma direktor”! Kõik õpilased hakkasid usinalt tööle, ainult Tommy pani käed vaheliti ja jäi tegevusetult istuma.
„Miks sa ei kirjuta?” küsis õpetaja.
„Ootan sekretäri,” vastas Tommy.
* * *
Õpetaja kurdab kolleegile: „Elu on muutunud lausa talumatuks. Õpetaja kardab direktorit. Direktor inspektorit. Inspektor ministeeriumi ametnikku. Ametnik kardab ministrit. Minister – vane­maid. Nood omakorda lapsi. Ainult lapsed ei karda kedagi.”
* * *
„Juku, kui sa ühest taskust võtad välja 75 senti ja teisest samuti 75 senti, kui palju sul siis on?” küsib õpetaja. „Siis on mul jalas kellegi teise püksid.”
* * *
Õpetaja jutustas suurtest isutajatest ja küsis tunni lõpul lastelt: „Aga mida teie leiutada tahaksite? Näiteks sina, Jane?”
Tüdruk tõusis ja ütles erutusest kogeledes: „Mina tahaksin leiutada niisuguse masina: vajutad nupule ja kõik kodused tööd on tehtud.”
„Halvasti, Jane,” vangutas õpetaja pead. „Kii mõtlevad ainult väga laisad lapsed. George ütleb nüüd, mida tema tahaks leiutada.”
„Midagi, mis vajutaks nupule,” vastas poiss unistavalt.
* * *
Kaks skauti hilinevad rühmakoosolekule. Nad näevad üsna katkutud ja kriimustatud välja.
„Mis juhtus?” küsib grupijuht.
„Me just äsja tegime oma hea teo. Aitasime ühel vanal naisel üle tänava minna.”
„Ho ja siis?”
„Ta ei tahtnud.”
* * *
Õpetaja käskis lastel kirjutada kaks lauset, kus oleks viis tegusõna.
„Mis sina kirjutasid, Juku?” küsib õpetaja natukese aja pärast. „Ema keedab, puhastab, koob, koristab ja keedab. Isa sööb, joob, suitsetab, loeb ja magab.”
* * *
Chicago miljonäri poeg õpib parimas koolis. Õpetaja ütleb poisile: „Jim, sa oled. ülesande valesti lahendanud. Vastuses on kolm dollarit vähem, kui vaja.”
Jim võttis taskust viis dollarit ja ulatas selle naerdes õpetajale: „Raha on siin, tagasi pole vaja!”
* * *
Õpetaja: „Teie poega nähti õllesaalis, pealegi väga halvas seltskonnas.”
Lapsevanem: „Mis teha, mu töökaaslased peavad temast väga lugu.”
„Kus te töötate?”
„Olen ülalpeetav.”
* * *
Juku lõpetas suure vaevaga kooli ja tuli õpetajat tänama: „Suur tänu! Kõige eest, mida ma tean, võlgnen ma tänu teile.”
„No mis sa nüüd, Juku, ei maksa tänada. Seda on ju nii vähe.”