Imelikke fakte AIDSi kohta

3 minutit lugemist

Kokkuvõte Peter Duesbergi ja David Rasnicki artiklist „Aidsidilemma”

Aidsi uurimiseks on nüüdseks üle 30 aasta tehtud ennenägematuid jõupingutusi. See on läinud USA maksumaksjale maksma üle 50 miljardi dollari! Ometi ei ole nende uuringutega suudetud ei aidsist jagu saada ega isegi seletada, kuidas ta tekib ja mismoodi ta täpselt organismi kahjustab. Aidsiuuringute läbikukkumine on nii totaalne, et üks USA suurematest aidsiorganisatsioonidest kasutab seda isegi raha hankimiseks ära. Nende reklaamplakat ütleb: „Viimane aidsistatistika: 0 000 000 terveksravitut. Toeta uuringuid, toeta AMFAR-i.”
Kõikide nende viljatute jõupingutuste teaduslikuks aluseks on olnud dogmaks muudetud hüpotees, et aidsi põhjustab seksuaalselt edasikanduv viirus nimega „inimese immuunsuspuudulikkuse viirus” (inglise keeles human immunodeficiency virus, lüh. HIV). HIV kutsuvat esile immuunsuspuudulikkuse, mis väljenduvat umbes kolmekümnes mikroob- ja mittemikroobhaiguses (nn. aidsihaigused; AIDS diseases).

Faktilised andmed aidsi kohta USA-s ja Euroopas näitavad aga järgmist:

  1. Ehkki USA-s ja Euroopas oli 1990. aastatel rohkem kui 800 000 aidsihaiget, ei ole tõestatud, et ükski tervishoiutöötaja oleks nendelt aidsi saanud;
  2. Aidsi haigestumises on väga suured vahed soo (86% on mehed), seksuaalse eelistuse (üle 60% on homoseksuaalsed) ja vanuse (85% on vanuses 25–49) järgi;
  3. Nakkushaigustele on tüüpiline, et haigestumiste arv kasvab eksponentsiaalselt, aidsihaigete arv kasvab aga ühtlaselt;
  4. Aidsiepideemia jaguneb erinevatest allepideemiateks, milles esinevad erinevad aidsihaigused. Näiteks ühte tuntumat aidsihaigust Kaposi sarkoomi (teatavat pahaloomulist kasvajat) esineb aidsihaigete hulgas ainult homoseksuaalsetel meestel;
  5. Ükski 30-st aidsihaigusest ei esine kõikidel aidsipatsientidel. Samal ajal võivad mitmed aidsihaigused (Kaposi sarkoom, dementsus jt.) esineda ka ilma immuunsuspuudulikkuseta. Järelikult ei ole ükski aidsihaigus iseloomulik ainult aidsile;
  6. Seos aidsi ja HIV-nakkuse vahel ei tulene mitte tegelikest asjaoludest, vaid lihtsalt sellest, et aids on defineeritud HIV-nakkuse kaudu. Kui mõni aidsihaigus on patsiendil, kellel HIV-d ei ole, nimetatakse haigust selle vana nimega;
  7. Rohkem kui 95 % USA ja Euroopa aidsihaigetest (sh. homomeestest) kasutavad mõnuaineid;
  8. Tohutu mahuga aidsikirjanduses ei ole suudetud nimetada mitte ühtegi mõnuaineid mittetarvitavate aidsihaigete rühma USA-s või Euroopas, mis oleks statistiliselt olulise suurusega.
Aidsi „dissident” Peter H. Duesberg (s 1936). on molekulaar- ja rakubioloogia professor Berkeleys, California Ülikoolis, USA Teaduste Akadeemia liige alates 1986. aastast.

Seda silmas pidades leiavad Duesberg ja Rasnick, et aidsihaiguste arvu kasvu üle selle määra, mis neid alati on esinenud, põhjustab pikaajaline mõnuainete (kokaiin, heroiin, sissehingatavad nitritid ja amfetamiinid) või mürgiste HIV-ravimite tarvitamine. Erinevate keemiliste omadustega ained põhjustavad erinevaid aidsihaigusi, näiteks sissehingatavad nitritid põhjustavad Kaposi sarkoomi, kokaiin alakaalulisust ning AZT immuunsuspuudulikkust, lümfoomi, lihaste kärbumist ja dementsust.
Seda, et mõnuained tekitavad aidsi, näitab vähemalt 64 teaduslikku uuringut. Samamoodi ilmneb aidsi-alasest teaduslikust kirjandusest, ravimifirmade andmetest ja muudest allikatest, et AZT jt. HIV-vastased ravimid põhjustavad aidsile iseloomulikke haigusnähte nii inimestel kui ka loomadel.
Faktilistest andmetest, mis aidsi kohta teada on, võib järeldada, et aids:
1) ei ole nakkav;
2) ei ohusta kõik inimesi võrdselt, sest 85% aidsi põhjustavate ainete tarvitajatest on mehed, eriti seksuaalselt aktiivsed homoseksualistid vanuses 25–49 aastat ja
3) levib ka edaspidi mitteeksponentsiaalselt.
Tõepoolest kasvas aidsi haigestumiste arv USA-s nulli lähedalt 1980-ndate aastate alguses umbes 80 000-le juhule aastas 1990-ndate aastate alguses ja on sellest ajast saadik vähenenud umbes 50 000-le haigestumisele aastas. Samal ajal on mõnuainete kasutajate arv suurenenud nulli lähedalt miljoniteni 1980-ndate lõpus ja sellest ajast vähenenud hinnangute järgi kuni kaks korda. Aidsi haigestumiste arv kahaneb aeglasemalt kui mõnuainete tarvitajate arv, sest alates 1987. aastast võtab järjest suurem arv enamasti terveid HIV-positiivseid inimesi HIV-vastaseid ravimeid, mis põhjustavad ise aidsi.
Duesberg ja Rasnick leiavad, et aidsist jagusaamiseks tuleb keelustada AZT taolised „ravimid” ja selgitada elanikkonnale, et aidsi põhjustavad mõnuained.

 

MAAJA