Inglane, prantslane, venelane ja teised…

1980. aasta. Grusiin teeb autoavarii, ronib BMW-st välja ja ohkab: „Näe, seal ta nüüd on – kahe kuu teenistus!”
Samal ajal sõidab tema autole tagant otsa Žiguli. Autost tuleb välja venelane ja ahhetab: „Siin ta nüüd on – 12 aasta teenistus!”
„Mis sa siis ostsid nii kalli auto!” toriseb grusiin.
* * *
Kohtusid armeenlasest kaupmees ja grusiinist kojamees. Kaupmees silmitses põlglikult kojameest ja ütles: „Kui sa olid veel poole kilomeetri kaugusel minu majast, vaatasin, et minister tuleb!”
Grusiin ei jäänud võlgu: „Kui ma sinu majast veel poole kilomeetri kaugusel olin, paistis, et inimene seisab maja väravas!”
* * *
Restoranis istuvad ühes lauas grusiinlane ja armeenlane. Grusiinlane võttis 20-eurose, viskas laua alla ja pöördus armeenlase poole: „Vabandage, ega teie raha kaotanud?”
Armeenlane võttis 50-eurose, süütas selle põlema, kummardus laua alla ja ütles: „Ei, see ei ole minu raha.”
Tuli kelner. Armeenlane tellib 100 Grammi gruusia konjakit ja 200 grammi Armeenia konjakit. Grusiinlasel hea meel, et armeenlane ka tema kodumaa konjakist lugu peab. Kui kelner tõi tellitu, loputas armeenlane Gruusia konjakiga klaasi ja tühjendas siis selle tuhatoosi. Alles siis hakkas ta Armeenia konjakit trimpama.
Hiljem garderoobis viskas grusiinlane šveitserile laias kaares 50 eurot. Armeenlane aga ütles: „Mantlit pole tarvis.”
* * *
Sultani lossi külastama tulnud rahvusvaheline delegatsioon sai loa külastada lossi taga olevat aeda. Selle liikmetele teatati, et aias on lubatud kõiki puuvilju maitsta, kuid väljaviijaid ootab iseäralik karistus.
Kui külalised aiast välja tulid, hakkasid eunuhhid neid põhjalikult läbi otsima. Esimene puuvili leiti inglaselt: mees oli kirsi taskusse pistnud. Tal tõmmati püksid maha ning topiti kirss tagantpoolt sisse.
Järgmisena jäi prantslane pirniga vahele. Mees röögib algul eunuhhide käes nagu ratta peal, kuid siis hakkab ootamatult naerma.
„Kas sul enam valus polegi?” imestavad eunuhhid.
„On küll, kuid minu taga tuleb Vasja arbuusiga!”
* * *
Vaidlevad erinevate maade esindajad selle üle, kelle ehitustööde tempo on kõrgeim.
Ameeriklane: „1 jaanuaril alustame silla ehitamist ja 31 detsembril liiguvad sillal esimesed sõidukid.”
Sakslane: „1 jaanuaril alustame haiglakompleksi ehitusega ja 31 jaanuaril võtame uusi patsiente vastu.”
Venelane: „Esmaspäeva hommikul kell 9 alustame viinatehase rajamisega ja kella kümneks on kõik maani täis.”
* * *
Kuidas inglane läheb tööle? Abikaasa on juba kohvi valmis keetnud, saia röstinud ja juustu viiludeks lõiganud. Mees sööb, istub autosse ja sõidab tööle.
Kuidas sakslane läheb tööle? Kohviautomaat keedab kohvi valmis. Abikaasa teeb mõned võileivakesed. Mees istub autosse ja sõidab tööle.
Kuidas venelane läheb tööle? Mees tõuseb kell viis üles, köögiukse tagant kostab roppu sõimu – ämm ja naine pesevad pesu. Ukse vahelt tuleb auru ja vänget odava pesupulbri lõhna. Ivan läheb kööki, vaatab – aknavahe on tühi. Laseb mõned kolmekordsed lendu, sügab kukalt ning läheb tööle.
* * *
Teine maailmasõda. Inglane, prantslane ja venelane olid sakslaste juures vangis.
Ühel päeval öeldi vangidele, et nad vabastatakse, kui igaüks täidab kolm ülesannet: joob ära kannutäie viina, surub karul tema koopas käppa ja vägistab nunna ära.
Inglane jõi ära pool kannu viina, ning oligi käpuli maas. Prantslane sai viinast jagu, aga see oli ka kõik.
Venelane kallas viina nagu muuseas kurku, nuusutas varrukat peale ja tuigerdas siis karukoopasse. Varsti kostis seal kohutavat möirgamist, okste raginat ja mahlakat vandumist.
Poole tunni pärast tuikus venelane koopast välja, ise üleni verine ja kriimustatud.
„Kus… on see nunn… kelle käppa ma… pidin suruma?”
* * *
Prantslane, ameeriklane ja venelane arutlevad, mis on õnn.
„Õnn on see, kui istud oma mereäärse villa rõdul, kuulad muusikat ja jood viskit jääga ning imetled oma hiigelpurjekat,“ ütleb ameeriklane.
„Õnn on istuda restoranis kahe ilusa neiuga, teades, et kodus ootab sind veel üks iludus,“ sõnab prantslane.
„Kas see on õnn?“ imestab venelane. „Õnn on see, kui väljud oma häärberist ja lähed basseini. Äkki sõidavad värava ette politseiautod ja K-komando poisid ning küsivad: „Kas see on Metsa tänav 8“. Ja sina vastad: „Ei, see on Metsa tänav 12!“
* * *
Erinevate rahvuste esindajad räägivad naistest.
Prantslane: „Minu naine on ilusate lokkis juustega, justnagu puudel!”
Inglane: „Minu naise soeng on huvitavalt kahte tooni, justnagu šoti lambakoeral.”
Venelane: „Einoh, vennad, minu eit on ka lita, kahjuks ei oska ma öelda, mis tõugu.”
* * *
Ameerika turist otsib Jerevanis apteeki. Ta pöördub ühe nuustikuid müüva vanamehe poole: „Vabandage, kas te teate, kus on siin lähim apteek?”
„Väga lihtne, mu härra. Minge otse, siis paremale kuni tänavanurgani. Sealt viis maja edasi ja siis vasakule. Seal näete suurt neljakorruselist maja. Ärge minge esimesele korrusele! Jätke meelde: teine korus! Seal on suur uks, korterinumbrit ma ei mäleta. Koputage kõvasti. Ukse avab poiss. Milline poiss! Lihtsalt iludus! Silmad nagu hõõguvad söed, mustad lokkis juuksed, ise sale nagu taskunuga. Milline jume! Ja tagumik – nagu sametine virsik. Aga kus apteek on, ma ei tea.”
* * *
Prantslane, ameeriklane ja venelane rääkisid ideaalsest naisest.
Prantslane: „Naine peab olema sihvakate jalgadega ja roheliste silmadega.”
Ameeriklane: „Ideaalne naine peab olema blondiin ja suurte rindadega.”
Venelane: „Naine peaks olema meetripikkune ja kandilise peaga.”
„Milleks?” imestavad teised.
„Et oleks hea õllekannu pea peale panna.”
* * *
Iirlane armastab väga oma kodumaad. Jänki jutustab iirlasele: „Meil on Ontarios jõgi, mis on nii kalarikas, et kalu võib ämbriga püüda.”
„Oh see pole midagi,” ütleb iirlane. „Meil on Iirimaal jõgi, kus on nii palju kalu, et kui tahad vett kätte saada, pead esiteks kalad kõrvale lükkama!”
* * *
Laevahukul üksikul saarel randuvad järgmiste rahvuste esindajad (igaühest kaks meest ja üks naine): itaallased, prantslased, sakslased, kreeklased, inglased, hollandlased, jaapanlased, hiinlased, ameeriklased ja iirlased). Kuu aja pärast oli olukord järgmine:
Itaalia mees tappis teise itaalia mehe naise pärast.
Prantslased elasid õnnelikult kolmekesi.
Saksa mehed külastasid minutilise täpsusega vaheldumisi saksa naist.
Kreeka mehed elasid teineteisega ning kreeka naine tegi neile süüa ja koristas.
Inglise mehed ootasid, et keegi neid inglise naisele tutvustaks.
Hollandi mehed vaatasid pikalt ookeani, seejärel hollandi naist, ning asusid ujuma.
Jaapanlased said valmis faksiaparaadi, ühendasid Tokioga ning jäid ootama juhiseid edaspidiseks.
Hiina mehed asutasid apteegi, alkoholipoe, restorani ja selvepesula ning personalipuuduse tõttu olid sunnitud rasestama hiina naise.
Ameerika mehed pidid hommikust õhtuni kuulama ameerika naise jutuvada sellest, kuidas kaalust maha võtta, kuidas feminismil oleks rahvusvahelist läbilööki, kuidas koduseid töid peaks jagama, kuidas viimane elukaaslane austas tema tundeid ja vaateid, kuidas õnneks ei saja vihma ning on loota maksude alandamist.
Iiri mehed jagasid saare põhja- ja lõunaosaks ning asutasid piiritusetehase. Seksiasjad jäid kuidagi vinesse, aga nad olid rahul, sest vähemalt inglastel polnud kuigi lõbus olla…
* * *
Inimsööjate suguharu pealiku juurde tuuakse kolm valget meest: prantslane, inglane ja venelane. Pealik mõõdab vange pika pilguga ja näpuga prantslasele näidates lausub: „Selle paneme täna õhtusöögiks nahka.” – „Selle habemiku jätame aga homseks lõunasöögiks,” ütleb ta inglase peale näidates.
„Selle mehe aga laseme vabaks,” sõnab pealik venelasele näidates. „See on professor Lumumba-nimelisest ülikoolist. Ta luges meile kunagi loenguid moraalist ja eetikast.”
* * *
Armeenlane kohtas imekaunist neidu.
„Mu kallis kaunitar,” hakkas ta neiut meelitama, „kas sa tuleksid minuga koos sauna?”
„Kas te olete hulluks läinud või? Ma näen teid esimest korda – ja kohe sauna! Mitte mingil tingimusel!”
„Mis siis ikka. Kui ei taha, siis ei taha. Eks käi siis edasi mustalt ringi.”
* * *
Inglane, prantslane ja venelane räägivad, mida keegi tunneb pärast mehist viinaviskamist.
Inglane jutustab: „Ärkan hommikul üles, pea valutab. Hakkan riidesse panema ja avastan, et olen torukübara ja fraki kellegi teise omadega ära vahetanud…”
Prantslane räägib: „Minuga on palju hullem. Ärkan hommikul üles, leian, et mu rahakott on ära varastatud. Ja peale selle on mul jalas teise mehe aluspüksid…”
Venelane pajatab: „Oh, see pole veel midagi. Mina ärkan hommikul prügimäel. Tuul ulub ja on kohutavalt külm. Vares istub kõhu peal ja nokib mu mune ning mul pole isegi nii palju jõudu, et teda minema hirmutada…”
* * *
Ameeriklased lendasid Marsile. Nagu oma kosmoselaevast välja astusid, nii jäid püünisesse. Uurisid asja ja leidsid, et neid ümbritseb tundmatust materjalist võre. Proovisid olemasolevate vahenditega – ei pääsenud välja. Teatasid olukorrast Maale ja sealt suunatud laserikiirega lõigati võre läbi. Nagu püünisest välja astusid, sattusid kokku marslastega.
„Teie tehnika on viletsavõitu,” arvasid marslased. „Meil olid siin hiljaaegu venelased, nemad nokitsesid tolle võrgu veerand tunniga lahti kangi ja veel mingi matiga, mida me ei näinud, aga mida nad pidevalt mainisid.”
* * *
Ameeriklane, prantslane ja venelane sattusid asustamata saarele. Leidnud rannast päevinäinud pudeli, kougivad nad selle lahti ja sealt ilmub välja džinn.
„Ma võin teist igaühel täita kolm soovi,” teatab džinn.
„Mina tahaksin kotikese raha ja kähku koju,” ütleb inglane ja haihtub.
„Mulle paluks kena naine ja koos sellega koju,” teatab prantslane ning haihtub.
„Kena seltskond oli,” arutab venelane mõttes ja sügab kukalt. „Tead, džinn, mulle kast viina ja saada nad mõlemad siia tagasi.”
* * *
Prantslasele, sakslasele ja grusiinile esitati küsimus:
„Mis see on, mis teil ripub vöökohast allpool?”
„Vöökohast allpool ripub mul see, millega ma naisi rahuldan,” vastas prantslane.
„Vöökohast allpool ripub mul see, millega ma ennast rahuldan,” arvas sakslane.
„Minul ripub vöökohast allpool kinžall,” teatas grusiin uhkelt. „Aga see, mis teistel ripub, seisab minul alati.”
* * *
Ameeriklased tegid roboti, mis pidi meest asendama. Esimesena katsetas robotit ameeriklanna. Kui proua mõne aja pärast ruumist väljus, küsiti temalt, kas ta jäi robotiga rahule. Ameeriklanna oli vaimustuses. Robotiga jäi rahule ka sakslanna. Kui venelanna oli olnud robotiga kolm tundi kahekesi, hakkas ruumist kostma sõimu: „Job tvoju mat! Ma sulle näitan tühja akut!”
* * *
Mis võetakse sünnipäevale minnes kaasa?
Inglane võtab kaasa eneseväärikuse, prantslane armukese, venelane viinapudeli, juut tordi ja eestlane hinnalise kingituse.
Kuidas nad sünnipäevalt tagasi tulevad?
Inglane koos eneseväärikusega, prantslane uue armukesega, venelane sinise silmaalusega, juut veel suurema tordiga ja eestlane täis kõhuga.
Millest nad pärast sünnipäevapidu mõtlevad?
Inglane: „Kas ma käitusin ikka küllalt väärikalt?”
Prantslane: „Ah, too teine daam oli veel ilusam!”
Venelane: „Jeb tvoju mat! Miks ma talle korralikult vastu ei virutanud?”
Juut: „Laua teises otsas oli veel suurem tort!”
Eestlane: „Kas ma ikka sõin ja jõin kogu kingituseraha eest?”
* * *
„Kuidas paksu naist peenemaks teha?” küsitakse grusiinilt.
„Võtku hula-hula rõngas ja keerutagu seda!” soovitab teine grusiin.
„Aga kui ta on nii paks, et üks rõngas ei avalda mingit mõju?”
„Las siis keerutab kahte rõngast.”
„Ai, ai, miks te tahate nii ilusat naist ära rikkuda?” sekkub jutuajamisse armeenlane.
* * *
Grusiin istub restoranis ja imetleb uhiuut kõrgkooli diplomit.
„Kas ostsite?” küsib välismaalane.
„Ei, sõbrad kinkisid sünnipäevaks.”
* * *
Grusiin tellis endale koju lõbutüdruku.
„Kui palju sa kaalud?” küsib mees, kui on heitnud pilgu näitsikule.
„Nelikümmend kaks kilo.”
„Kas sa käia suudad?”
„Suudan.”
„Siis käi minema.”
* * *
Prantslanna, inglanna ja venelanna iseloomustavad oma mehi.
„Minu mees on nõtke nagu hirv ja sale nagu soobel,” ütleb uhkusega inglanna.
„Minu mees on tugev nagu lõvi ja ujub nagu delfiin,” kiidab prantslanna oma abikaasat.
„Ma ei teagi kohe, kellega teda võrrelda,” ütleb pärast hetkelist mõtlemist venelanna. „Kuid seda, et ta tõbras on, tean ma täpselt.”
* * *
Ameeriklanna ja prantslanna räägivad armastusest.
„Prantslane,” seletab prantslanna, „võidab naise tunnetega. Kõigepealt suudleb ta sõrmeotsi, siis kätt, kõrva, kaela…”
„Sa jumal!” ohkab ameeriklanna. „Ameeriklane naaseb selle aja peale juba pulmareisilt.”
* * *
Väikest kasvu grusiin sõidab bussis ja on näoga otse ühe hästi pika naisterahva seeliku all. Kannatab ja kannatab ja siis ütleb: „Tead, sina, baleriin, kas paned aluspüksid jalga või ajad jalad harki.”
* * *
Pärast laevahukku sattusid inimsööjate saarele inglane, prantslane ja venelane. Inimsööjad püüdsid nad kinni ja ütlesid, et nad jäetakse ellu kui igaüks täidab järgmise ülesande: kirjutab viie minutiga valmis testamendi, seksib naisega ning seob saapapaelad kinni. Kes sellega hakkama ei saa, see süüakse ära.
Inglane sidus kähku saapapaelad kinni ja hakkas testamenti kirjutama. Ta ei jõudnud aga sellega valmis ja pandi nahka.
Prantslane tõmbas kähku naise läbi, kuid jäi saapapaelu sidudes ajahätta ning pisteti katlasse. Nüüd oli venelase kord.
„Ma olen ratsionaliseerija. Mul on teile üks ettepanek,” ütles Ivan.
„Ei mingeid ettepanekuid, tee mis sulle öeldi!”
Venelane keeras naise tagumiku enda poole, võttis teda tagant ning käskis samal ajal naisel ta saapapaelad kinni siduda. Naist keppides kirjutas ta tema seljal testamendi valmis. Viie minutiga oligi ülesanne täidetud.
Venelane lasti suurte auavaldustega vabaks. Suguharu pealik küsis teda paati saates: „Mis ettepanekut sa tahtsid meile teha?”
„Kui te oleksite mulle tagumiku külge sae sidunud, siis ma oleksin jõudnud selle ajaga ka veel palmi maha saagida.”
* * *
Inglannale, venelannale ja prantslannale esitati selline küsimus:
„Oletame, et te satute päästeparvega merele ja teile läheneb laev, pardal sada seksinäljas meest. Mida te teete?”
Inglanna: „Pööran parve teise suunda.”
Venelanna: „Virutan neile paganatele mõlaga!”
Prantslanna: „Ma ei saa aru, milles probleem on?”
* * *
Armeenlane läheb Tartu ülikooli õppima. Paari nädala pärast kirjutab ta koju:
„Kallid vanemad, peale kõige muu pean teile kirjutama ka seda, et siin käin ainult mina Mercedesega koolis, kõik ülejäänud sõidavad bussiga.”
Mõne aja pärast saab ta vanematelt vastuse:
„Ära muretse, pojake, ostame sulle ka bussi.”
* * *
Juut, sakslane ja venelane said jumala juures kokku.
„Küsige, mida soovite,” ütles jumal heasoovlikult.
„Ma tahan, et enam ei oleks kommuniste,” ütles fašist.
„Ma tahan, et enam ei oleks fašiste,” ütles kommunist.
„Kas nende soovid täituvad?” küsis juut.
„Muidugi,” ütles jumal.
„Siis palun tassike kohvi.”
* * *
Ülemaailmne naiste kongress arutab ühte elulisemat küsimust: mida on mehele vaja selleks, et ta suhtuks naistesse tähelepanelikult.
Esineb inglanna: „Meie naised peame paremini riietuma, siis pööravad ka mehed meile rohkem tähelepanu.”
Sõna võtab prantslanna: „Meil on vaja sagedamini lahti riietuda, et mehed näeksid meie tõelisi väärtusi. Siis hakkavad nad meisse ka paremini suhtuma.”
Kõnepulti astub venelanna: „Neid mölakaid on vaja paremini toita! Ja ongi kogu lugu!”
* * *
Kuidas koju tulnud mehed saavad teada, kas nende naised on neid petnud?
Ameeriklane: „Kui ma lähen kodunt välja, panen voodi külge spetsiaalsed andurid.”
„Aga mis siis, kui naine seksib armukesega põrandal?”
„See on välistatud.”
Prantslane: „Mul on magamistuppa üles pandud varjatud videokaamera ja infrapunase kiirgusega töötavad andurid.”
„Aga mis siis, kui naine ja armuke keeravad korgid välja?”
„Välistatud!”
Venelane: „Saabun koju Moskvasse, ja helistan naabrinnale: „Tere, Zoja, vana lits!”
„Mina ja lits? Sa vaata parem oma litsi järele! Eile oli tema juures Juri, üleeile Vanja ja täna hommikul Valerka!”
* * *
Grusiin läks ämmaga tülli. Tulivihane mees lohistab ämma rõdule ja küsib naabrilt: „Mida sina oma ämmaga tegid?”
„Lasksin maha.”
Grusiin küsib teiselt naabrilt: „Soso, aga mida sina oma ämmaga ette võtsid?”
„Ära uputasin.”
„Näed nüüd,” pöördub grusiin ämma poole, „aga mina lasen su lahti!”
* * *
Venelane ja ukrainlane arutavad omavahel, kuidas mingi riik oma piiri valvab.
„Meil,” räägib venelane, „on piir kindla kaitse all.”
„Aga meil mitte,” lausub ukrainlane. „Kõik on lahti, kuid igal pool on üleval sildid: „Kes piiri ületab, saab kohe Ukraina kodakondsuse!” Ja seni pole olnud ühtegi piiririkkumist!”
* * *
Prantslane, ameeriklane ja eestlane sattusid üksikule saarele. Nad leidsid pudeli ja tegid selle lahti. Pudelist lendas välja džinn, kes lubas täita igaühe soovi.
Prantslane ja ameeriklane soovisid koju. Ja ühtäkki olidki nad kadunud.
Eestlane ütles: „Mina tahaksin tervitada oma vanaema ja vanaisa, samuti kõiki klassikaaslasi, siis veel Rootsis töötavat isa ja Soomes ärireisil olevat ema. Peale selle tahaksin ma tervitada Marti ja Tiinat Tõrvas ning Reinu ja Triinut Sürgaveres. Ja kui veel võib, siis tervitaksin tuttavaid Jõhvis ja Sillamäel. Ning kui hea džinn pahaks ei pane, siis minu soovilugu oleks…”
* * *
Eurooplane sõidab Jaapanisse messile. Seal kohtab ta ühte messiesindajat, kes palub ära arvata, mis tal käes on.
Eurooplane mõtleb ja pakub: „Teler?”
„Õige, aga arva ära, mitu?”
* * *
Armeenlane pöördub naistepesu kaupluses müüja poole: „Näita mulle kõige suuremaid aluspükse… Tore! Siin on minu telefoninumber. Kui keegi need ära ostab, siis helista mulle kohe.”
* * *
Venelane küsib türklaselt: „Kuidas te küll Ungaris 150 aastat vastu pidasite?”
„Esiteks me ei kuulutanud Ungari vallutamise päeva ungarlaste rahvuspühaks. Teiseks me ei öelnud, et tulime ainult ajutiseks. Ning kolmandaks ei sundinud me Ungari rahvast õppima türgi keelt.”
* * *
Ühe Texase baari laval teeb näitsik striptiisi. Äkki kõlab lask ja kuul tabab seeliku haaki. Seelik kukub maha ja kogu saal aplodeerib. Laskja tõuseb püsti ja tutvustab ennast: „Bill Shiffer, Texases osariigist, professionaal.”
Strippar jätkab etteastet. Ja taas kõlab lask. Kuul tabab püksikute haaki ja need kukuvad põrandale. Seejärel tõuseb üks mees püsti ja tutvustab end: „Michael Johnson, California osariigist, professionaal.”
Tütarlaps jätkab striptiisi. Äkki kõlab kolmas lask ja esineja kukub surnult pikali. Turjakas siilisoenguga kirvenägu tõuseb püsti ja ütleb: „Ivan Ivanovitš, Venemaalt, asjaarmastaja.”
* * *
Rahvusvaheline komisjon valib välja kandidaate Marsile lennuks. Hakati rääkima tasust. Küsitakse ameeriklaselt: „Kui palju sa tahad?”
„Miljon dollarit. Ettevõtmine on riskantne, on vaja perekonda kindlustada.”
Küsitakse venelaselt.
„Kaks miljonit. Üks mulle, teine vene emigrantide toetuseks.”
Küsitakse juudilt.
„Kolm miljonit.”
„Miks nii palju?”
„Ühe miljoni annan teile selle eest, et te mind valisite, teise võtan endale ja kolmanda annan ameeriklasele, et ta lendaks minu asemel.”
* * *
Ameeriklane ütleb inglasele: „Teie maa on tõesti ilus, kuid te oleksite pidanud katuse peale ehitama.”
* * *
Inglane, prantslane ja venelane räägivad oma keelte eripärast.
Inglane: „Me kirjutame „coltsfoot”, aga ütleme „kõultsfut”.”
Prantslane: „Me kirjutame „Bordeuax”, aga ütleme „bordoo”.”
Venelane: „See pole midagi. Meie kirjutame „Mida te palun soovite?”, kuid ütleme „Jeb tvoju mat, tševo tebe nada, pjanõi paravos?”.”
* * *
„Anna mulle metalli, ja ma teen sulle lennukikandja,” ärpleb ameeriklane itaallase ees.
„Anna mulle oma õde, ja ma teen sulle laevameeskonna,” ei jää itaallane võlgu.