Ilustamata araabia-islami tsivilisatsioonist

Lähis-Idast pärit assüürlasest kristlik haritlane Peter BetBasoo kirjutab, et araabia-islami tsivilisatsioon ei ole progressiivne, vaid regressiivne jõud, mis ei stimuleeri, vaid pärsib teiste rahvaste kultuurilisi saavutusi.

Selle kirja saatis assüürlasest haritlane Peter BetBasoo ettevõtte Hewlett Packard peadirektorile Carly Fiorinale vastuseks tema kõnele, mis peeti 26. septembril 2001. aastal ehk viisteist päeva pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide vastu suunatud terrorirünnakut.

7.11. 2001

Carly Fiorina
Hewlett-Packard
3000 Hanover Street
Palo Alto, CA 94304-1185

Austatud proua Fiorina!
Lugesin suure huviga Teie kõnet, mis kannab pealkirja „Tehnoloogia, äri ja meie eluviis”. Eriti pakkus mulle huvi Teie poolt kirjeldatud lugu, mis puudutas araabia islamitsivilisatsiooni. Assüürlasena, mittearaablasena ja kristlasena, Lähis-Idast pärit inimesena, kelle juured ulatuvad 5000 aasta tagusesse minevikku, soovin ma selgitada mõningaid punkte, mis Teie poolt selles väikeses loos said ära toodud, ning takistada seda, et Teid kaasataks araabia-islami ideoloogiasse, mis pürgib kõigi kultuuride ja religioonide assimileerimise poole.
Araablased ja moslemid ilmusid maailmaareenile meie ajaarvamise 630. aastal, kui Muhamedi armeed alustasid Lähis-Ida vallutamist. See ei olnud misjon, vaid jõuga läbiviidud vallutus džihhaadi kuulutamisega. Moslemitest araablased islamiseerisid vägivaldselt mittearaablasi ja mittemoslemeid. Väga vähesed Lähis-Ida rahvad elasid selle üle. Nende hulgas eelkõige assüürlased, juudid, armeenlased ja Egiptuse koptid.
Olles vallutanud Lähis-Ida, kuulutasid araablased need rahvad dhimmaks – neist said õigusteta usuvähemused (kristlased, juudid, zoroastriidid). Nad pidi maksma jizya’t (spetsiaalne maks mittemoslemitele), mis oli tegelikult trahv mittemoslemiks olemise eest. Sallivamatel perioodidel moodustas see 80% inimese tuludest, halvematel aegadel 150%. See maks sundis paljusid astuma islami usku. Selle jaoks see oli leiutatudki.
Te kuulutate: „Araabia arhitektid projekteerisid hooneid, mis heitsid väljakutse raskusjõule.” Ma ei tea, mida te silmas peate, ent kui Te räägite kuplitest ja kaartest, siis fundamentaalsed saavutused parabooliliste ja sfääriliste vormide kasutamises tehti assüürlaste poolt enam kui 1300 aastat varem. Millest annab tunnistust ka arheoloogia.
Te kuulutate: „Araabia matemaatikud lõid algebra ja algoritmi, mis võimaldasid inimestel luua arvutid ja šifreerimismeetodid.” Ometigi – kaasaegse matemaatika põhialused pandi paika assüürlaste ja babüloonlaste, mitte araablaste poolt. Nende teadmised omastati Süüriasse ja Iraaki saabunud araablastest moslemite poolt (vaata Negebaueri History of Babylonian Mathematics või Babylonian mathematics).
Te kuulutate: „Araabia meedikud uurisid inimkeha ja avastasid haiguste ravimise uusi meetodeid.” Ent valdav enamus nendest arstidest ei olnud ei araablased ega moslemid. Nad olid assüürlased. 4.–6. sajandil hakkasid assüürlased süstemaatiliselt tõlkima kreeklaste teadmiste fondi. Sokrates, Platon, Aristoteles, Galenos ja paljud teised tõlgiti assüüria keelde ja sealt edasi araabia keelde. Just need tõlked tõid araablased Hispaaniasse, kus hispaanlased panid need ümber ladina keelde ja levitasid Euroopas, stimuleerides Euroopa renessanssi.
Meie ajaarvamise 6. sajandiks hakkasid assüürlased Bütsantsi eksportima loodusteaduse, filosoofia ja meditsiinialaseid töid. Assüüria Bakhteesho perekonnast kerkis esile üheksa põlvkonda arste ning asutas Iraanis Gundešapuris suure meditsiinikooli. Aastal 950 assüürlase Hunayn ibn-Ishaqi koostatud silmaravi õpik jäi autoriteetseks allikaks veel kuni 19. sajandini.
Filosoofia vallas arendas assüürlase Edessa Iiobi töö universumi füüsilise olemuse teooriat, mis võistles Aristotelese teooriaga selles mõttes, et üritas asendada mateeria jõududega (teooria, mis võttis omaks mõned kvantmehhaanika ideed, mille kohaselt mateeria kvantvaakumis spontaanselt tekib ja kaob.)
Üheks suuremaks assüürlaste saavutuseks oli maailma esimese ülikooli rajamine 4. sajandil. Selles Nisibises asuvas õppeasutuses olid usuteaduse, filosoofia ja meditsiini teaduskonnad. Sellest sai Lähis-Ida teadusmaailma magnet ja intelligentse elu keskus Lähis-Idas. Nisibise kooli põhikiri sai hiljem eeskujuks esimesele Itaalia ülikoolile (vaata Artur Võõbuse The Statutes of the School of Nisibis).
Kui araablased ja islam pühkisid 630. aastatel üle Lähis-Ida, põrkasid nad kokku Assüüria rikka pärandiga ja kuuesaja aastase kõrgelt arenenud kristliku tsivilisatsiooniga. Just nimelt sellest tsivilisatsioonist sai araabia tsivilisatsiooni alus.
Te kuulutate: „Araabia astronoomid uurisid taevast, andsid nimesid tähtedele ning rajasid teed kosmosereisidele ja -uuringutele.” Ent astronoomid, kellest te räägite, ei olnud araablased, vaid kaldealased ja babüloonlased, kes olid astronoomide ja astroloogidena kuulsad juba aastatuhandeid ning kes pöörati vägivaldselt islamiusku.
Te kuulutate: „Araabia kirjanikud lõid tuhandeid õilsuse, romantika ja vaimustusega täidetud kirjandusmälestisi. Araabia poeedid kirjutasid armastusest ajal, kui maailm oli liiga hõivatud maise olemisega, selle asemel, et selliste asjade üle mõelda.” Araabiakeelset kirjandust, mis kuuluks Teie poolt nimetatud perioodi, on väga vähe (Koraan on ainus mainimisväärne teos sellest ajast). Assüürlaste ja juutide kirjanduslik pärand on aga väga ulatuslik. Assüüria kirjakeel oli pärast ladina ja kreeka keelt suuruselt ja olulisuselt kolmas (nimetatud ka süüria, aramea keeleks).
Te kuulutate: „Sel ajal kui teised rahvad kartsid progressiivseid ideid, araabia tsivilisatsioon õitses ja toetas neid ideid. Kui tsensorid ähvardasid hävitada eelnenud tsivilisatsioonide teadmised, säilitas araabia tsivilisatsioon need ning andis teistele edasi.”
Probleem, mida te tõstatate, on äärmiselt oluline. See puudutab küsimuse enese olemust: mis on see araabia-islami tsivilisatsioon? Tegin ülevaate O’Leary raamatust „Kuidas kreeka teadus araablaste poolt üle võeti” (How Greek Sience Passed to the Arabs), milles autor loetleb kreeka teaduse silmapaistvaid interpreteerijaid. Kahekümne kahe loetletud teadlase seas olid kakskümmend assüürlased, üks pärslane ja üks araablane. Oma töö lõpus avaldan ma oma seisukoha: „O’Leary raamatust võime järeldada, et assüürlased mängisid olulist rolli islamimaailma väljakujunemises kreeka teadmiste baasil. Kui see on nii, siis peab esitama küsimuse: mis ometigi juhtus kristlike rahvastega islami võimu all? Mis sundis neid kaotama oma võimsat intellektuaalset pärandit, mille nad olid loonud? Selle küsimuse võib esitada ka araablastele. Kahjuks ei anna O’Leary raamat sellele vastust ning seda peame otsima mujalt.”
Vastus on üsnagi selge: assüürlaste kristlik ühiskond lakkas olemast seoses sunniviisilise islamiseerimisega. Ja niipea, kui see ühiskond kängus alla kriitilise läve, ei sünnitanud ta enam teadlasi, kellest oleks võinud saada islamitsivilisatsiooni liikuma panev jõud. Siis, umbes aastal 850, lõppeski islami „kuldne sajand”. Islam ise oli suurelt osalt kujundatud assüürlaste ja juutide poolt (vaata „Nestoriaanlikud mõjud islamile” ja „Hagarism: islamimaailma loomine” ehk Nestorian Influence on Islam ja Hagarism: the Making of the Islamic World).
Võimas tsivilisatsioon, mida te kirjeldate, ei olnud araabia-islami, vaid assüüria päritolu. Ta kestis kakssada aastat pärast Lähis-ida vallutamist araablaste poolt. Kestis mitte tänu araablastele, vaid hoolimata araablastest ja islamist, mis lõppkokkuvõttes hävitasid selle elava teadmiste allika ja katkestasid igaveseks allutatud rahvaste arengu.
Kas on veel olemas mõni araabia-islami tsivilisatsioon, mis oleks pärast seda esile tõusnud? Milliseid araablaste-moslemite saavutusi võiksite nimetada? Araabia-islami tsivilisatsioon ei ole progressiivne, vaid regressiivne jõud – ta ei stimuleeri, vaid pärsib.
Osmanid olid äärmiselt repressiivsed mittemoslemite suhtes. Näiteks võeti 8–10 aastaseid noori poisse ära kristlikest peredest ning koolitati neist janitšarid, kes pöörati islami usku ning pandi võitlema Osmanite impeeriumi eest. Millistele osmanite kirjanduslikele, kunstialastele või teaduslikele saavutustele me võime viidata? See eest võime osutada 750 000 assüürlase, 1,5 miljoni armeenlase ja 400 000 kreeklase massimõrvale. See on islami tõeline pale.
Araablased ja moslemid tegelevad otseselt teiste kultuuride, rahvaste, identiteetide ja saavutuste hävitamisega. Kõikjal, kus nad kohtuvad teistega, püüavad nad selle hävitada (nagu näiteks on juhtunud budistlike kujudega Afganistanis ja Persepolisega Iraanis, mille hävitas ajatolla Homeini). See tegevusmall kordub pidevalt alates sellest ajast, kui islam 1400 aastat tagasi tekkis. Ajaloost ja kaasajast saame sellele pidevalt kinnitust. Kui „mitte-araabia ühiskonda” ei ole võimalik hävitada, siis ta assimileeritakse ning kuulutatakse araabia kultuuri osaks. Näiteks araabia Lähis-ida ajalugu käsitlevad tekstid räägivad, et assüürlased olid araablased. Seda fakti ei kiirusta kinnitama ükski teadlane ja mitte ükski assüürlane sellega ei nõustu.
Assüürlased asutasid Niinive, ühe suurima sealse linna 7000 aastat tagasi. 5630 aastat enne seda, kui araablased tulid sellesse piirkonda. Isegi nimetus „araablane” on assüüriakeelne sõna ja tähendab „läänepoolne”. Esimene ülestähendus araablastest tehti umbes aastal 800 enne meie aega kuningas Sinahhērība poolt, kui ta kirjeldab ma’rabayeh ehk Lääne vallutamist (vt H. W. F. Saggsi The Might That Was Assyria).
Isegi tänasel päeval jätkavad araablased Ameerikas arabiseerimise poliitikat. 27. oktoobril 2001. aastal saatis seitse assüürlaste ja maroniitide (Liibanoni kristlased) organisatsiooni ametliku kirja Ameerika Araabia Instituuti nõudmisega lõpetada assüürlaste ja maroniitide sihilik identifitseerimine araablastena.
Tänapäeval on rahvaid ja vähemusrahvusi – assüürlased, armeenlased, koptid, juudid, lõunasudaanlased, etiooplased, Nigeeria rahvad –, kes võitlevad ellujäämise eest araablaste-moslemite Lähis-Idas ja Aafrikas. Peame olema väga tundlikud, et mitte teadlikult või kogemata toetada araabia ja islamistliku imperialismi pretensioone nende püüdlustes likvideerida teised kultuurid, religioonid ja tsivilisatsioonid. Meist igaühe kohustus on sellega enne tutvuda, kui hakkame sel tundlikul teemal kõnesid pidama ning seisukohti esitama.
Loodan, et see oli Teile kasulik informatsioon.

Tänan tähelepanu eest
Peter BetBasoo
Tõlkinud Roland Tõnisson

NB! Loe ka:
Islami umbsõlmed