Salapärased viljaringid põldudel

Veerand sajandi eest põhjustasid kenakese sensatsiooni Lõuna-Inglismaal viljapõldudel avastatud müstilised ringid. Ufoloogide rõõmul polnud piire – järjekordne ümberlükkamatu tõend maaväliste asukate tegevuse kohta.

„Käige minu nisupõllult minema!“ karjus talupoeg Peter Gale, tormates mööda traktorijälge meie poole.
Lõuna-Inglismaa linnakese Brattoni lähedal asuva farmi omanik oli vihane: üle öö oli tema viljapõllule tekkinud uus müstiline ring nagu neid Wiltshire’ krahvkonna põldudele on tekkinud juba sadu. Meie olime esimesed külastajad. Pikal laugel nõlvakul asuv ring, mida me märkasime juba maanteelt, on kümnemeetrise läbimõõduga. Vili on nii tugevasti vastu maad pressitud, et meenutab paksu kookosinatti. Kõrred on vastu kellaosuti liikumissuunda korralikult maadligi kammitud. Väljaspool sõõri asub teine meetrilaiune ring, kus vili on lamandanud kellaosuti liikumise suunas. Sõõri ja välimise ringi vahele jääb kahe meetri laiune ring, kus vili kasvab endiselt. Ringi loojad on töötanud piinliku täpsusega. Luua nõlvakul ühe ööga selline kujund – see sarnaneb juba nõidusega.
Kaks noort meest ronivad üle – põldu piirava okastraataia ja astuvad ringi. Üks meestest, farmeri poeg James Gale, kummardab ja tõstab maast üles välgumihkli. See on isegi töökorras.
„Mu isa ei suitseta,“ ütleb 17-aastane James. Kaks võimalust: kas meie polnud esimesed või olid ringitegijad end reetnud. Või ehk tulnukad suitsetavad?

Vastavalt sellele kuidas suurenes nende salapäraste ringide arv, suurenes ka nende tekkimist seletada püüdvate teooriate arv. Paljud ajavad nende ringide lekkimise tulnukate kaela. 1990. aasta augustis korraldasid tuhanded ufousklikud palverännaku Wiltshire’ krahvkonda. Farmi The Firs omanik Stephen Horton võtab igaühelt, kes tahab uudistada salapäraseid ringe tema põllul, ühe naelsterlingi sissepääsumaksu.
Stanton St. Bcrnandis elav farmer David Read kasseerib aga iga nina pealt juba 25 naelsterlingit. Selle raha eest saab farmeri põllul näha hiiglaslikku 178 meetri pikkust „piktogrammi“. Pewsey orus tekkis Alton Priors’i maa-alale tõeline lõbustuspark. Siin tehakse tõsist äri: pakutakse jäätist, raamatuid, värvipilte, ajalehti ja palju muud. Iga kümne minuti järel tõusis õhku helikopter, mis tegi tiire salapäraste ringide kohal.
Mõistatuslike ringide uurimist teostasid kaks väljapaistvat ufoeksperti – pensionärist elektriinsener Pat Delgado ja tehniline ametnik Colin Andrews. Mõlemad mehed on saanud maha neid salapäraseid ringe käsitleva bestselleriga. Ringide uurimiseks kuulutati välja kõlava nimega operatsioon „Blackbird“. Kõige moodsamate vahenditega varustatud uurijad USA-st, Jaapanist, Saksamaalt ja Inglismaalt üritasid viljapõldude saladust lahendada.
Põlluservas on viis telki, neli autot ja üks autoelamu. Sealsamas sumiseb ka elektri- generaator.
Uudishimulikud ümbritsevad klapplauda, mille taga seisev Jan Delgado müüb oma isa ja tema kambajõmmi bestsellerit. Raamat maksab tervelt 14,95 naelsterlingit. Ka see teaduslik väljaanne ei erine millegi poolest teistest taolistest – selles esitatud faktid ja teooriad ei tõesta mitte kui midagi.
Pärime Jan Delgado käest farmer Gale’i põllul avastatud ringi kohta.
„See on võltsing,“ ütleb Delgado nagu muuseas.

Olevat üks polaroidfoto, millel on näha inimesi ringi keskel. Küsimusele, millal see foto tehti ja kus see asub, pomiseb Delgado vastuseks midagi ebamäärast. Meie juurde astub Pat Delgado ja ütleb, et ühele filmile on jäädvustatud inimesed ringi keskel. Ring ise on aga igal juhul võltsing. Me tahame teada, kas ta on saanud sellist informatsiooni kohapeal.
„Ei,“ ütleb ekspert ja tunneb huvi, kui palju me talle intervjuu eest maksame. BBC produtsent John Macnish, kes teeb filmi nendest salapärastest ringidest, lööb käega.
„Kaks noormeest tõid meile ühe videolindi. Kuid sellel pole midagi võimalik ära tunda. Totaalselt rikutud lint!“
Me tahame tutvuda operatsiooni „Blackbird“ tehnilise varustusega.
„See on võimatu,“ ütleb Peeta, väike paks pesemata juustega naine, kes ei taha meile öelda oma perekonnanime. Operatsiooni läbiviijate käsutuses olevad kaamerad olevat laenatud sõjaväelt. Peeta ise tegutsevat BBC juures ja juhatab 1,5 miljardit naelsterlingit maksma läinud operatsiooni „Blackbird“. Macnishi sõnutsi on asjalood siiski pisut teistmoodi: Peeta ei tööta BBC-s ja projekti kogumaksumus on kõigest paar tuhat naelsterlingit. Kogu tehniline varustus on aga laenatud.
Me tahaksime nüüd küsitleda USA-st, Jaapanist, Saksamaalt ja Inglismaalt pärit teadlasi, kes pidi kohal olema.
„Mingeid teadlasi siin ei ole,“ ütleb Macnishi kolleeg David Morgenstern. Kuid Colin Andrews teab nõu anda: jaapanlane Shini Nakimi olevat õpetlane. Jaapani telegrupi meestega pole aga võimalik rääkida, sest nad on purjus. Meil õnnestub ikkagi nimetatud Nakimi kinni nabida. Paraku selgub, et ta pole mingi teadlane, mees kuulub võttegruppi. Absurditeater nimega operatsioon „Blackbird“ kestab. Käte pealepanemisega ravib Pat Delgado ühe naise migreenist, mis oli viimast tabanud ühes salapärases ringis viljapõllul. Lugu lõppes sellega, et naine ostis ka Delgado raamatu.

Colin Andrews teab rääkida, et kahel viimasel ööl oli üks kosmoselaev tiirelnud suures kõrguses laagri kohal tervelt kolm tundi. Alton Priors’ist pärit Dorothy Bailey pajatab, et ühes viljaringis olevat äkki ta põlvedesse löönud põletav valu. Brattonis elav Christine Dolling usub, et tulnukad kardavad, et me alustame nendega sõda. Öösel puhub külm tuul üle Salisbury Plain’i. Operatsiooni „Blackbird“ peakorteris, mustas autoelamus, lendlevad lae all neoonlampide ümber koid. Peeta jälgib seitsmel monitoril viljapõllu halle piirjooni. Videomakid sumisevad. Kui tulnukad peaksid maanduma, jäädvustatakse nad videolindile. Üks kaamera on suunatud taevasse. Oodatakse kosmoselaeva tagasipöördumist. Olgu öeldud, et tulnukad kadusid ka seekord nagu tina tuhka, valmistades ufousklikele järjekordse pettumuse.

MAAJA