Kuidas emotsioonid meie tervist mõjutavad
Juba lapsest saadik on meile õpetatud, et terves kehas on terve vaim. Selle loosungi võib aga täiesti vabalt tagurpidi keerata: kui hinges on rahu ja harmoonia, lähevad salakavalad haigused kaarega mööda. Rääkis juba Sokrateski, et haiguste põhjusi tuleb otsida hingehädadest. Psühhosomaatika on teadus, mis õpib tundma meie emotsioonide mõju organismile. Termin pakuti välja juba 19. sajandi alguses, kui mõningad arstid püüdsid jälgida haiguste seost hingeliste üleelamistega. Nende arvamust mööda võisid tuberkuloosi, vähi ja epilepsia põhjuseks saada pikka aega kestev tigedus või häbitunne, aga samuti suurenenud ärrituvus korrutatud seksuaalhäiretega. Siinkohal võttis sõna ka Freud, tõestades, et psüühiline trauma võib esile kutsuda tervise halvenemise. Psühhosomaatilisi häireid esineb küllalt sageli: 30–60 protsenti kõikidest haigustest hakkab arenema negatiivsete emotsioonide taustal.
Millised haigused tabavad õelaid inimesi?
Psühholoogid ja meedikud on koostanud meelespea, kus on teada antud, millised emotsioonid „vastutavad” ühe või teise haiguse eest.
Nii tekivad probleemid neerudega sageli inimestel, kes elavad hirmutundega. Siin peetakse silmas konkreetseid foobiaid, näiteks kõrgusekartust või paanilist hirmu lennusõitude ees, aga ka suurenenud ärevustunnet.
Selle asemel, et elust rõõmu tunda, muretsevad nad asjade pärast, mis võib-olla mitte kunagi nende elus ei juhtu.
Need inimesed kalduvad nägema vaid halba: suheldes kolleegide või pereliikmetega püüavad nad igas sõnas leida põhjuse solvumiseks. Pole siis imestada, et kogunenud hingeline praht settib organismis, kusjuures kõige sagedamini neerudes.
Hüpertoonikud on sageli inimesed, kes on pidevalt maha surunud oma negatiivseid emotsioone: õelust, ärritust, vihkamist.
Nad mõistavad, et pole õige iga kord vehkida rusikatega ja tungida kisaga vastasele kallale, ning nii peidavadki nad oma agressiivsuse sügavale hinge. See aga tõstab vererõhku.
Probleemid kilpnäärmega tekivad sageli nendel, kes lapsest saadik kardavad sattuda teistest sõltuvusse.
Nende inimeste lapsepõlveunistuseks oli kiiresti suureks kasvada ning iseseisvaks saada. Vastuseks hakkab organism mitmekordselt ainevahetust kiirendama ning selle tagajärjel tekivad hormonaalsed häired.
Maohaigused pole mitte ainult stressi tagajärg. Tuleb välja, et need on veel ka “tasu” liigse iseseisvuse eest.
Paradoks seisneb selles, et enamik haavandite käes vaevlejaid, kes demonstreerivad kõikidele oma vabadust ja sõltumatust, vajavad tegelikult meeleheitlikult lähedaste armastust ja heakskiitu. Tõsi, seda tunnistavad vaid üksikud.
Enamik vabu ja sõltumatuid eelistab kompenseerida armastuse defitsiiti toiduga. Tulemuseks on mao suurenenud sekretsioon koos kõikide sellest tulenevate tagajärgedega.
Tigedaid ja kadedaid inimesi ei nimetata asjata sapisteks. Just nemad kannatavad kõige enam maksa ja sapipõie haiguste käes. On täheldatud, et kadetsejate nahk omandab kollaka varjundi.
Sapipõis kannatab nendel inimestel, kes muretsevad õiglase maailma pärast. Kahtlemata on nende pingutused üllad, kuid ei pruugi alati soovitud tulemust saavutada.
Seetõttu settivad pahameel ja teised negatiivsed emotsioonid organismis, andes endast märku näiteks sapikivide näol.
Migreen pole mitte ainult kroonilise väljamagamatuse, mitmesuguste konfliktide ning PMS-i tulemus.
Selgub, et pea võib lõhkuma hakata näiteks süütundest kellegi ees, keda ettekavatsetult või suisa juhuslikult sai solvatud.
Lühinägelikkus tekib sageli protestist ümbritseva suhtes. Paksud prilliklaasid pole sel juhul midagi muud, kui katse peita end ebameeldiva, vahel julmagi tegelikkuse eest.
Infarktid, insuldid ja südame isheemiatõbi tabavad inimesi, kes on pidevas võitluses ümbritseva maailmaga. Nad on parajalt sihikindlad ja agressiivsed – inimesed, kes saavutavad edu ja teevad karjääri.
Samas maksavad nad oma liidripositsioonide eest sageli südame-veresoonkonna haigustega.
Seljavalud on eraldi teema. Kui valutab kaela piirkonnas, siis on võimalik, et õlad kannatavad liigse vastutuskoorma all.
Kui valu annab tunda abaluude vahel, kannatad ilmselt oma partneri seksuaalse külmuse pärast.
Sabakondivalu kimbutab kõige sagedamini inimesi, kes on keskendunud oma rahaprobleemidele.
Kaota negatiivsed emotsioonid
Mida teha, kui oled aru saanud, et haigus pole end juhuslikult sinu organismis sisse seadnud? Loomulikult tuleb tegutseda.
Ravimitest on vähe kasu, kui ei vabane haiguste algallikast – negatiivsetest emotsioonidest.
Väga tähtis samm tervenemise suunas on optimism. Midagi pole teha – et jätta hüvasti paljude hädadega, tuleb hakata optimistiks.
On tõestatud, et elurõõmsad inimesed elavad kauem ning on harvemini haiged. Ja seda sellepärast, et oskavad kinkida rõõmu teistele ning saavad ise sellest suurt rahuldust.
Kolm nõuannet
Kui oled endale teadvustanud, et oled liiga sageli vihane, proovi negatiivsetest emotsioonidest vabanemiseks alljärgnevaid nõuandeid.
- Analüüsi ja tee kindlaks, mis sind endast välja viib. Tunnista, et näiteks abielutülide tõelised põhjused on raha, võimupositsioon perekonnas ning lastekasvatusmeetodid, mitte aga vaidlus, kes peab nõusid pesema.
Tundes, kuidas viha hakkab võimust võtma, küsi endalt, milles on siis tõeline põhjus. Võimalik, et võitled vale vaenlasega.
- Püüa maha jahtuda. Sisenda endale, et tegemist on pisiasjaga. Ära ela koos vanade solvumistega ja õpi õelust „välja lülitama”, sest see vaid tõkestab teed püstitatud eesmärkide poole.
- Andesta. Sageli teised isegi ei aima, et on sind solvanud. Kui su autole sõideti sisse, siis mitte meelega, vaid kogemata. Asi on juhtunud ja kõik.
Kaitse ennast kadestajate edaspidiste rünnakute eest, aga ära kanna viha – see segab edasi elamast.
