Arstid, haiged ja teised hullud

„Miks te hakkasite psühhiaatriks?“
„Hääled peas käskisid!“
* * *
Mees on psühhiaatri vastuvõtul.
„Doktor, ma kujutan ette, et ma olen keeks!”
„Kas selline madal, ümmargune, kaetud tarretise, vahukoore, maasikate, vaarikate ja puuviljalõikudega?”
„Just täpselt selline!”
„Siis te ei ole ju mitte keeks, vaid puuviljatort!”
* * *
Arst: „Kas teil on alkoholiga probleeme olnud?“
Patsient: „Ei, alati on jätkunud!“
* * *
Mis vahe on soome astronoomil ja soome günekoloogil?
Astronoom ütleb: „Voi vittu, mikä taivas!”
Günekoloog: „Voi taivas, mikä vittu!”
* * *
„Doktor, mul üldse ei seisa oma naise peale! Mul on vist midagi viga…” kurdab seksuoloogi juurde tulnud mees.
„Tulge homme koos naisega tagasi,” soovitab noor meesarst.
Järgmisel päeval tulebki mees koos naisega ja arst kutsub oma kainetti esmalt naise ning käsib mehel ukse taga oodata.
„Riietuge lahti,” ütleb doktor, kui on ukse sulgenud. „Ja-jaa, kõik võtke seljast ära! Nii, nii… keerake ringi… nüüd painutage ennast… nii, nii… heitke nüüd sinna kušetile pikali. Nii… keerake ennast kõhuli… nii… tõuske nüüd neljakäpakile… Kõik. Pange riidesse. Teie võite lahkuda ja kutsuge oma mees kabinetti.”
„Teie ärge oma tervise pärast üldse närveerige,” teatab arst mehele. „Mul ka ei läinud isegi poolkõvaks.”
* * *
„Te peate mõtlema pidevalt millelegi positiivsele,” räägib arst haigele, „vastasel korral te oma depressioonist lahti ei saa. Tuletage meelde, kas viimasel ajal pole tõesti midagi rõõmustavat juhtunud?”
„Miks ei ole, doktor! Naaber pani paari päeva eest oma Mercedesega puusse, nii et pilpad lendasid.”
* * *
Blondiin günekoloogile: „Ma ei tea, doktor, millest see tuleb, kuid igal hommikul, kui jalgevahet pesen, leian sealt kirjamargi. Vaadake doktor, mul on neid juba terve kollektsioon!”
„Kullake, need ei ole kirjamargid. Need on kleebekad, mis pannakse banaanidele.”
* * *
Meespsühhiaater palub oma patsiendil, nägusal noormehel kušetil istet võtta ja küsitleb üksikasjalikult patsiendi mineviku kohta. Lõpuks ta ütleb: „Mul on teile üks halb ja üks hea uudis. Esiteks halb uudis: teil on homoseksuaalsed kalduvused. Ja nüüd hea uudis: nii sümpaatset ja kena meest nagu teie, olen ma alati endale partneriks soovinud.”
* * *
Naine kohtab perearsti: „Mul on kahju, doktor, et ma ei saanud teid eile telefoni teel kätte. Tahtsin teid kutsuda minu sõpradega koos õhtustama.”
„Mul on niigi hea meel, sest sain teie sõpradega täna kokku. Viis nendest, kes olid eile teie pool, vajasid täna minu abi.”
* * *¶
Arst naispatsiendile: „Te vajate vaheldust!”
„Kahjuks pole see võimalik, härra doktor, mu mees on väga armukade!”
* * *
Vanem medõde räägib erutatult oma noorele kolleegile: „Kujuta ette, meie osakonda toodi keegi meremees, kelle kogu keha on tätoveeritud. Isegi tema liikme peale on kirjutatud „Aivar”.”
Noor medõde naeratab ja ütleb õpetlikult: „Ma juba nägin seda meest, kuid tema liikme peal pole mitte „Aivar”, vaid „Aigues Tortes y Lago de San Mauricio”!”
* * *
Heino kaebab pärast oma naise kliinikust lahkumist peaarstile: „Te õmblesite minu naise pärast sünnitust liiga kitsalt kinni, härra doktor!”
„Hästi, järgmine kord teeme mõõdu järgi!”
* * *
Proua kurdab arstile: „Ah, härra doktor, minu mehega on tõesti halvad lood. Igal mõeldaval ja mõeldamatul juhul erutub ta üles ja on valmis seksima. Mida ma peaksin tegema?”
Arst vaatab talle kaua mõtlikult otsa ja küsib siis: „Ja miks te seda ära ei kasuta?”
* * *
Meespsühhiaater palub oma patsiendil, nägusal noormehel kušetil istet võtta ja küsitleb üksikasjalikult patsiendi mineviku kohta. Lõpuks ta ütleb: „Mul on teile üks halb ja üks hea uudis. Esiteks halb uudis: teil on homoseksuaalsed kalduvused. Ja nüüd hea uudis: nii sümpaatset ja kena meest nagu teie, olen ma alati endale partneriks soovinud.”
* * *
Häbelik noormees tuleb apteeki ja küsib preservatiive.
„Mis suurus?” küsib apteeker.
Noormees nimetab häbelikult suuruse.
„Mul on kahju,” lausub apteeker, „aga jalgratta ventiilikumme müüakse kõrvalasuvas kaupluses.”
* * *
Mees arstile: „Doktor, mul on selline mure, et ma ei suuda oma naist rahuldada.“
„No tehke suu lahti!“ käsib arst. „Näidake keelt… Imelik, ma ei näe siin mingeid probleeme!“
* * *
„Miks sa töötad vaimuhaiglas?” küsib kolleeg psühhiaatrilt. „Su patsiendid on alaarenenud ja palk on väike!”
„Aga see-eest ei suuda ükski patsient tõestada, et teda valesti ravitakse!”
* * *
„Doktor, ma nägin unes, et olin inimsööjate pealik ja me sõime kogu suguharuga mu naise ära,” räägib mees psühhiaatrile.
„Oh, ärge selle pärast nüüd küll muretsege,” lohutab arst. „Unes võib ju kõike näha.”
„Ah nii, doktor. Sel juhul seletage mulle, kuhu mu naine on jäänud?!”
* * *
Hull pani maja põlema. Loomulikult tulid kohale tuletõrjujad, politseinikud ja uudishimulik rahvas.
Hull ronis maja katusele ja karjus: „Tuld ei aidanud keegi teha, aga sooja ronivad kõik!”
* * *
Psühhiaatri vastuvõtule tuleb väga ärritatud mammi: „Doktor! Mu poeg mängib kogu aeg arsti. Riietab oma sõbrannasid lahti, kuulab neid, masseerib, kraadib.”
„See on normaalne. Lapsed ikka mängivad müüjaid, lendureid, sõdureid. Miks teie poeg ei võiks arsti mängida?”
„Kas see on tõesti normaalne? Siis on kõik korras, lähen ja rahustan tema naist!”
* * *
Naine: „Doktor, kas pärast 40. võib sünnitada?”
Arst: „Võib, kuid ma ei soovita: 40 last on juba küllalt!”
* * *

„Kas sõbrustate alkoholiga?” küsib arst patsiendilt.
„Ei, mul on temaga sõda.”
„On näha, et olete raskelt haavata saanud.”
* * *
Patsient arstile: „Doktor, mu kõht valutab.”
„Joote rummi?”
„Joon.”
„Aga Coca-Colat?”
„Ainult koos rummiga.”
„Hull olete või?! Kas te ka teate, kui kahjulik Coca-Cola teile on?!”
* * *
Arst: „Te peate iga päev jooma värskeltpressitud apelsinimahla, sööma kaks kiivit, tükikese ananassi ja avokaadot.”
Patsient: „Doktor, kas ma seda kõike viina peale hammustamiseks võin võtta?”
* * *
Vanaisa viib pojapoja arsti juurde ja räägib: „Sihuke lugu, et jäi haigeks…”
„Aga millised on sümptomid?” küsib arst.
„Mis asjad need veel on?”
„Noh, näiteks palavik, oksendamine, kõhulahtisus.”
„Mis te nüüd, temaga on hoopis teine lugu: on üleni kuum, öögib pidevalt ja situb…”
* * *
Mees kaebab arstile: „Doktor, kui ma õhtuti „Aktuaalset kaamerat” vaatan, tõuseb mu vererõhk lakke ja mind haarab kohutav kurbus.”
„Masohhismi raviks peate psühhiaatri juurde minema, mina olen tavaline perearst.”
* * *
Patsient kaebab arstile: „Doktor, ma ei ole ju vana, kõigest 22-aastane. Mu sõbrad käivad ööklubides ja pidutsevad hommikuni, aga mind see ei huvita. Mis minuga lahti on?”
„Pole midagi hullu,” vastab arst. „Teil on lihtsalt ajud olemas.”
* * *
Perearst mehele: „Öelge oma naisele, et ta kõrvakuulmise halvenemise pärast ei muretseks. See käib vananemisega kaasas, nii juhtub kõigiga.”
„Vananemisega? Ei, doktor, öelge seda talle ise. Võib-olla teised vananevadki, aga minu naine küll mitte.”
* * *
Arst: „Teil on sapipõies kivid, neerudes liiv, veresoontes lubi…”
Patsient: „Väga hea, lisaks on mul kõigest sellest savi, nii et nüüd hakkan ma maja ehitama!”
* * *
Patsient arstile: „Doktor, mul valutab kõik!”
„Nüüd te küll liialdate – kõige eest te maksta ei jõua.“
* * *
Arst tülitseb hommikusöögilauas naisega.
„Ega sa voodis ka parem pole!” karjub ta ja tormab minema. Ennelõunal hakkab tal süda valutama ja ta helistab koju, et ära leppida.
„Mida sa tegid, et telefon nii kaua kutsus?”
„Voodis olin.”
„Miks sa nii hilja veel voodis olid?”
„Tahtsin teise spetsialisti arvamust ka kuulda.”
* * *
Neiu helistab kiirabisse.
„Tulge kohe! Mu tundeid riivati.”
„Mis meie siia puutume?”
„Ma ei kutsu teid endale, vaid sellele, kes riivas.”
* * *
Psühhiaater väikesele tüdrukule: „Mitu käppa kassil on?”
„Neli.”
„Mitu kõrva kassil on?”
„Kaks.”
„Mitu saba kassil on?”
„Emme, kas see idioot ei ole tõesti kassi näinud?”
* * *
Proua Lepik kurdab arstile: „Ah, härra doktor, minu mehega on tõesti halvad lood. Igal mõeldaval ja mõeldamatul juhul erutub ta üles ja on valmis seksima. Mida ma peaksin tegema?”
Arst vaatab talle kaua mõtlikult otsa ja küsib siis: „Ja miks te seda ära ei kasuta?”
* * *
Arst patsiendile: „Nii, teie analüüsid saabusid. Astuge minust kohe eemale!”
* * *
Arst eemaldab noore patsiendi parema käe nimetissõrmelt lahase ja küsib: „Nii, kas te saate liiget liigutada?”
„Ja kui ei saagi, eks ma siis teen seda vasaku käega!”
* * *
Blondiin kaebab arstile oma häda: „Ah, härra doktor, iga kord, kui mul on periood möödas, tunnen ma vastupandamatut vajadust mehe järele.”
„Või nii? Ja kui kaua see kestab?”
„Neli nädalat.”
* * *
Meesgünekoloog ütleb vabandava ja vaikse häälega naispatsiendile: „Võtke riidest lahti.”
„Aga teie?”
* * *
„Doktor, mul naise suhtes kahtlusi. Ta karjub öösiti unes: „Ei, Rein, ei!”
„Kas teie nimi on Rein?”
„Ei, Jaan.”
„No nii, Jaan. Niikaua kui naine karjub „ei”, võite rahulikult magada.”
* * *
„Doktor, iga kord, kui mu mees jõuab orgasmini, laseb ta kuuldavale Tarzani sõjahüüu.”
„Kallis proua, see peaks teile ju ometigi väga erutavalt mõjuma!”
„Seda küll, aga ma ärkan iga kord selle hüüde peale üles.”
* * *
„Doktor, mul on kogu aeg selline tunne, et keegi jälitab mind,” ütleb mees psühhiaatrile.
„Millal see algas?”
„Siis kui ma vanglast põgenesin.”
* * *
Mees on arstlikus komisjonis.
„Teate, teil on kõik korras,” ütleb arst. „On ainult üks huvitav asi. Teil on kõige väiksem riist, mida ma oma elus näinud olen.”
Mees: „Teate, mul on naine, kolm last, suurepärane suguelu. On ainult üks probleem – kuidas riist üles leida, kui ma kusta tahan.”
Arst: „Aga voodis?”
Mees: „Aga siis ma ei otsi ju üksi!”
* * *
„Suudelge mind, doktor!“ palub naispatsient.
„Ma ei tohi,“ vastab arst. „Arstieetika ei luba meil patisente suudelda… ja kui päris aus olla, siis ei tohiks ma teiega keppidagi…“
* * *
Arst: „Ma annan teile head nõu, kuidas oma juukseid mitte kaotada.”
„Mida mul tuleks selleks teha?”
„Õmmelge paruka siseküljele lipik oma nime ja aadressiga.”
* * *
Mees läheb seksuoloogi juurde ja kurdab: „Kulla doktor, ma olen tegelikult hetero, aga kõik ütlevad et olen pede.”
Doktor vaatab patsiendile pikalt otsa ja ütleb: „Ei noh, selge see…”
* * *
„Iga kord, kui ma pead raputan, saan ma peavalu,” kurdab Lilia arstile.
„Noh, ärge siis raputage pead,” soovitab doktor.
„Ma pean! Mitteraputamisest olen ma juba võõraste meestega kolm last saanud!”
* * *
Haige saab pärast operatsiooni koju. Arst kirjutab talle retsepte ja ütleb: „Ei mingit suitsetamist ega joomist, range dieet, magada vähemalt kaheksa tundi ööpäevas!”
„Aga intiimelu?”
„Lubatud, aga ainult oma naisega. Erutus on teile vastunäidustatud.”
* * *¶
Üks sõber teisele: „Doktor ütles mulle, et ma jälgiksin joomist. Nüüd joon ainult peegli ees.“
* * *
„Doktor, mu pea valutab, ma aevastan ja köhin ning mul on külmavärinad. Mis mul viga on?“
„Teil on sitt olla!“
„Selge, aitäh, doktor!“
* * *
Mees tuleb arsti juurde ja kurdab, et ta on juba viis aastat abielus ega ole veel isaks saanud.
„Näidake mulle palun oma suguorganit,” ütleb arst.
„Kohe,” ütleb mees ja ajab keele suust välja.
* * *
„Te olete täiesti terve,“ ütleb arst tema juurde visiidile tulnud daamile. „Aga ma soovitan teil siiski rohkem värskes õhus viibida ja talvel soojemalt riides käia.“
„Mida arst sulle ütles?“ küsib mees koju jõudnud naiselt.
„Ta soovitas mul suvel mere ääres puhata ja talvel naaritsakasukat kanda!” vastab naine rahulolevalt.
* * *
„Kas te olete abielus?” küsib günekoloog patsiendi kaarti täites.
„Juba kolmandat korda.”
„Kas teil lapsi on?”
„On küll: kaks on esimese mehega, üks on teise mehega ja kolm on minu enda omad.”
* * *
„Kui ma väike olin, ütles arst mulle, et kui ma küünte närimist ei lõpeta, kasvab minust idioot!“
„Ja miks sa siis ei lõpetanud?“
* * *
Sanatooriumis tervitab arst vastsaabunud patsienti: „Tere tulemast, härra Teivas! Kas olete jälle oma vana hädaga siin?“
„Ei, doktor, seekord olen üksi, mu naine jäi koju.“
* * *
Patsient: „Doktor, ma olen mures oma tuleviku pärast.“
Arst: „Ärge muretsege. Ma määran teile aastase hooldusravi. See läheb teile maksma 600 eurot kuus.“
Patsient: „Nii hoolitsete oma tuleviku eest teie, aga mis minu omast saab?“
* * *
Järgmisel hommikul pärast operatsiooni tuleb arst patsiendi juurde.
„Millal ma jälle seksida tohin?” küsib blond Susanna.
„Pole õrna aimugi. Te olete esimene patsient, kes mulle pärast mandlioperatsiooni sellise küsimuse esitab!”
* * *
Psühhiaater osutab näpuga ootetoas istuvale kahele mehele ja ütleb oma kolleegile: „See seal vasakul on endaga läbi, sest väljavalitu ei tahtnud temaga abielluda.“
„Ja mis teisel viga on?“
„Tema abiellus selle naisega!“
* * *
Arst patsiendile: „Olge rahulik: teil on peas küll väga raske haav, kuid ma arvan, et suudame amputeerimist vältida…”
* * *
Arst ütleb hullule: „Te neelasite käekella alla. Kas teil kaebusi ei ole?”
„Üldiselt mitte, ainult üleskeeramisel.”
* * *
Hullumajas heliseb telefon. Mehehääl ütleb: „Vaadake, palun, kas palatis number kümme on kedagi?”
„Ei, seal pole kedagi,” vastab valvearst.
„Tähendab, mul õnnestus siiski põgeneda!”
* * *

Üks düstroofik teisele: „Kui kaua sul läheb aega voodi juurest ukseni jõudmiseks?”
„Umbes tund, aga sul?”
„Pool tunnikest.”
„Sa paned ju nagu komeet!”
* * *
Psühhiaatri juurde tuleb naine ja kurdab: „Doktor, minu mehega on midagi lahti. Ta joob hommikuti kohvi…”
„No mis selles siis imelikku on?”
„Kuid pärast sööb ta tassi ära!”
„Kuidas, terve tassi?”
„Ei, ainult tassi kõrva.”
„Tõepoolest kummaline,” ütleb arst mõtlikult, „sest tassi kõrv pole sugugi kõige maitsvam.”
* * *
Psühhiaater küsib patsiendilt: „Öelge, palun, kas te olete tõesti otsustusvõimetu inimene?”
„Jah ja ei, doktor.”
* * *
„Kas teid opereeriti?” küsib arst.
„Jah.”
„Ja kuidas läks?”
„Operatsioon läks maksma 6000 eurot.”
„Ma ei räägi sellest. Mis teil oli?”
„Mul oli ainult 2000 eurot.”
„Jälle te ei mõistnud mind! Ma küsin, mille üle te kaebate?”
„Operatsioon oli liiga kallis!”
* * *
„Teie mees põeb suurusehullustust. On tema perekonnas varem midagi selletaolist ette tulnud?”
„Jah, ka tema isa arvas, et on kodus peremees.”
* * *
„Kas magasite lahtise aknaga, nagu ma soovitasin?”
„Magasin, doktor.”
„Noh, ja kuidas on? Kas teie krooniline köha on kadunud?”
„Ei , köha on alles. Kadunud on kuldkell, muusikakeskus, lauahõbe ja rahatasku”
* * *
Noormees läks koos neiuga romantikat otsima ja sattusid vanale kalmistule. Nad heitsid ühele hauaplaadile pikali ning seksisid seal tükk aega.
Paraku oli juba sügisene aeg, kivi külmavõitu ja nii tuli neiul mõned päevad hiljem arsti juurde minna. Too käsib neiul ennast riidest lahti võtta ja hakkab teda läbi vaatama. Järsku küsib arst väga osavõtlikult: „Öelge mulle, kui vana te olete?“
„Miks see teid huvitab?“
„Aga miks teil on tagumiku peal kiri, et te olete surnud 1719. aastal.“
* * *
Apteeker pidi korraks ära minema ja jätab abilise ennast asendama. Kui ta tagasi tuleb, küsib ta: „Kas käis ka mõni ostja?”
„Jah, üks vanapapi.”
„Mis teda vaevas?”
„Köha.”
„Ja mis sa talle andsid?”
„Kõhulahtistit.”
„Lolliks oled läinud või?”
„Ei, näe kuidas mõjus. Vanamees seisab apteeginurgas ega julge enam köhatadagi.”
* * *
Hullumajas kurdab patsient arstile: „Doktor, Antsuga ei taha ma enam palatit jagada – ta väidab, et on mootorratas!”
„Ja kas teid segab mürin või?”
„Ei, heitgaasid!”
* * *
Kaks hullu sõidavad liftiga.
Üks küsib: „Mis sina siin teed?”
Teine ütleb: „No mida ikka? Trepp on ju jälle rikkis.”
* * *
Hambaarst värisevale patsiendile: „Nii, ja nüüd ajage oma lõuad nii laiali nagu viie aasta eest kasarmus, härra veltveebel!”
* * *
Mees läheb psühhiaatri juurde, üks käsi põues, kolmnurkne kübar peas. Psühhiaater küsib: „Mis ma saan teie heaks teha?”
„Minu heaks mitte midagi. Mul on kõik – kuulsus, võim, rikkus. Napoleonina lähen ma ajalukku! Kuid mulle teeb muret hoopis mu naine, kes peab ennast proua Liismaks!”
* * *
Arst: „Kas teil on probleeme alkoholiga?”
Patsient: „Jah, doktor! Kella 22.00–10.00!”
* * *
Naine läheb psühhiaatri juurde. Arsti esimesele küsimusele vastab ta üllatunult: „Ei, härra doktor, mitte mina ei ole patsient. Siin minu kõrval istuv abikaasa Eduard vajab tungivalt abi. Ta nimelt kujutab ette, et on nähtamatu.”
* * *
Kaks hullu leiavad jalgratta juhtraua. „Prrr!” ütlevad nad ja, juhtraud käes, jooksevad lähima tanklani. „Täispaak, palun!”
„Teil vist mõni kruvi logiseb!” ütleb tankla töötaja.
Selle peale ütleb üks hull teisele: „Näed sa, vaevalt oled jõudnud endale auto muretseda, kui juba pead teda parandama hakkama!”
* * *
Patsient psühhiaatrile: „Ma ei saa enam rahulikult kodus olla. Mööduvate sõidukite juhid vaatavad kogu aeg mu aknast sisse!”
„Las vaatavad, see ei tähenda, et teil on psüühilised häired.”
„Kuidas nii, doktor, ma elan ju kuueteistkümnendal korrusel!”
* * *
Psühhiaater: „Mida te kirjutate?”
Haige: „Kirja.”
„Kellele?”
„Iseendale.”
„Mis seal seisab?”
„Ei tea, ma saan kirja alles ülehomme kätte.”
* * *
„Doktor, tehke mul palun peenis lühemaks, see lohiseb mul kogu aeg mööda maad.”
Õde tuleb kabinetti ja ütleb arstile: „Doktor, miks te ei üritaks mehe jalgu pikendada?”
* * *
„Doktor, mul on gripp.”
„Pistke pea aknast välja ja näidake keelt.”
„Kas see aitab?”
„Ei oska öelda, aga vastasmaja Juuli käib mulle juba ammu närvidele.”
* * *
Psühhiaatri juurde tuleb murelik mees.
„Mu isiksus on lõhestunud,” kurdab ta. „Mulle näib kogu aeg, et mina pole mina, et mind on kaks.”
„Ma ei saa millestki aru,” pahandab doktor. „Korrake veel kord. Ainult olge nii kenad, ärge rääkige korraga.”
* * *
„Miks see mees vahib mulle kogu aeg otsa nagu mõni hull?”
„Ta on psühhiaater…”
* * *
Psühhiaater patsiendile: „Olen rõõmus, et olete lõpuks terve ega pea end enam Napoleoniks. Soovin teile kõike head.”
„Kui kahju,” ohkab patsient, „veel eile olin ma keiser, täna aga mitte keegi. Kuid Josephine’ile ei pea ma enam alimente maksma, hea seegi…”
* * *
„Doktor, mul on väga väikesed munad,” kurdab seksuoloogi juurde tulnud mees.
„Selles pole mitte midagi hirmsat. Selle vastu leiame kohe rohtu. Hoidke seda rohupudelit seni käes, kuni ma pipeti otsin.
„Aitäh, doktor,” ütleb mees, neelab pudeli sisu ühe korraga alla ning marsib uksest välja.
„Kuulge teie! Kuhu te läksite?” hüüab doktor, kes on kapist pipeti leidnud.
Arst ruttab kabinetist välja, kuid ei näe koridoris enam mitte kedagi. Läinud ristuva koridori nurgani ei näe ta ka seal lahkunud patsienti, ainult koristajatädi nühib lapiga põrandat.
„Ega te siin kedagi meest ei juhtunud nägema?” küsib arst.
„Ei ole näinud, kuid hetk tagasi veeres mingi kloun siit suurtel pallidel mööda.”
* * *
„Ma tulin teie juurde, kuna näen juba mitmendat päeva selliseid väikseid musti putukaid, härra doktor.”
„Ma ei saa teid aidata,” vastab psühhiaater. „Või arvate, et ma müün putukamürki?”
* * *
„Ma kuulen hääli!”
„Kohutav. Kas sa käisid juba psühhiaatri juures?”
„Ma käisin mitme psühhiaatri juures!”
„Ja mis nad ütlesid?”
„Kõigepealt küsisid nad, mida hääled ütlesid.”
„Ja mida hääled ütlesid?”
„Hääled ütlesid, et ma pean psühhiaatri juurde minema.”
„Ja mida psühhiaatrid selle peale ütlesid?”
„Ma ärgu kuulaku igasuguseid hääli!”
* * *
„Mis täna lõunaks on?” küsivad düstroofikud medõelt.
„Makaronid.”
„Oi, issand, hakka jälle neid palke tassima…”
* * *
„On see tõsi, et teie mees on vaimuhaiglas?”
„Jah, kuid ta pole seal patsiendina, vaid detektiivina. Haiglas on viis Putinit ja peaarst käskis tal kindlaks teha, kes neist see õige on.”
* * *
Psühhiaatri juurde tuleb naine ja kurdab: „Mu mees on hingeliselt haige. Ma võin tundide kaupa rääkida, aga kui ma küsin, millest jutt oli, siis selgub, et ta pole mind üldse kuulanud.”
„Oh, kallis proua, see pole haigus, see on anne!”
* * *
Peaarst tuleb hommikusele visiidile ja näeb, et üks düstroofik hõljub mööda palatit.
„Mis see siis tähendab, mida te siin lendate?” küsib arst pahaselt.
„Ma ei lenda, medõde unustas õhtul ventilaatori välja lülitada.”
* * *
Kaks patsienti põgenevad vaimuhaiglast. Nad jooksevad mööda tänavat. Äkki üks peatub ja embab mööduvat tütarlast.
„Olete hull!” vihastas neiu.
„Teeme sääred,” hõikas seepeale teine põgenik. „Aru sai!”
* * *
Üks hull kiigub laelambiga. Tuleb teine ja ütleb: „Ma tahan ka kiikuda!”
„Eks kiigu lambi varjuga!”
„Ega ma hull ei ole, sa kustutad tule ära ja ma kukun alla!”
* * *
Ravikuur on läbi. Haige kirjutatakse välja. Mees, kes pidas end aastaid hundikoeraks, saab vastuvõtutoas taas naisega kokku. See küsib: „Noh, oled ometi jälle terve? Kuidas sa end tunned?”
„Hiilgavalt. Katsu, kui jahe ja niiske mu nina on.”
* * *
Vaimuhaiglas pesukojas. Üks patsient seisab ligi tund aega pesumasina ees ja vaatab selle aknakesest sisse. Lõpuks lausub: „Noh, nii kaua, kuni meie televisioon paremat programmi ei näita, mina endale küll telekat ei osta.”
* * *
„Kuidas teie nimi on?” pöördub psühhiaater kušetil istuva patsiendi poole.
„Tonald Trump,” vastab haige.
„Ma ei saa aru, kui te kaks aastat tagasi minu juures olite, oli teie nimi Hillary Clinton.”
„Jaa, aga see oli minu neiupõlvenimi.”
* * *
Naine psühhiaatrile: „Ma kohe ei saa enam, igasugused väikesed loomakesed kargavad kogu aeg mu kehal ringi!”
Arst taganedes: „Issand! Mis te siis sellepärast neid minu peale raputate?”
* * *
Mees kaebab psühhiaatrile: „Doktor, viimasel ajal teeb mu psüühiline seisund mind rahutuks.”
„Milles siis asi on? Millised on sümptoomid?”
„Väga ärevusttekitavad. Kõik, mis mu naine räägib, tundub mulle arukas.”
* * *
Inglanna tuleb psühhiaatri juurde.
„Juba nädal aega on mulle igal öösel ilmunud admiral Nelson. Aga eile tegi ta mulle abieluettepaneku ja ma nõustusin saama tema naiseks.”
„Teie juhtum on ülimalt huvitav, miss Jackson. Millega ma saan aidata?” pärib psühhiaater.
„Andke nõu, mis teha. Kas jätan endale neiupõlvenime või hakatakse mind kutsuma missis Nelsoniks?”
* * *
Psühhiaater: „Niisiis, te kinnitate, et maksate makse hea meelega? Ja millal see teil algas?”
* * *
Üks psühhiaater teisele: „Suurusehullustus ja alaväärsuskompleks võivad ka koos eksisteerida.”
„Mil moel?”
„Kujutage endale ette inimest, kes on veendunud, et tal on maailma kõige suurem alaväärsuskompleks!”
* * *
Naine psühhiaatrile: „Doktor, ma vajan teie nõu. Mu mees käitub veidralt. Tahaksin teada, kas ta on normaalne.”
„Seda on kerge teada saada. Andke talle üks ülesanne.”
„Milline?”
„Vaat niisugune: kapten Cook purjetas kolm korda ümber maakera. Ühe reisi ajal ta suri. Millise reisi ajal?”
„Kardan, et see ülesanne on talle liiga raske. Ta on ajaloos nõrk.”
* * *
Psühhiaater küsib patsiendilt: „Kas teiega on vahel olnud nii, et kuulete hääli ja te ei tea, kes kõneleb ja kust kõneldakse?”
„Seda on juhtunud ja juhtub sageli.”
„Aga kunas nimelt?”
„Siis, kui telefoniga kõnelen.”
* * *
Naine, kes kannatas kinnisidee all, nagu oleks ta kana, pöördub psühhiaatri poole.
„Kaua te nii mõelnud olete?” küsis arst.
„Üle kahe aasta.”
„Miks te siis varem ei tulnud?”
„Lootsin ikka, et hakkan munele.”
* * *
Seksapiilse välimusega piiga kurdab psühhiaatrile: „Ma ei suuda end valitseda. Igal õhtul luban võõrastel meestel külla tulla. Eile oli neid mul korraga mitu. Lihtsalt ei tea, mida teha…”
„Oo jaa, ma tean…” alustas noor tohter enesekindlalt. Tütarlaps vaatas talle teraselt silma: „Teate? Ega te taha ometi öelda, et olite üks nendest?”
* * *
„Doktor, igal ööl näen ma ühte ja sedasama unenägu: minu ees on uks, mille lingi kohal on mingi sildike. Ma muudkui lükkan ja lükkan, aga ust lahti ei saa.”
„Aga mis sinna sildikesele oli kirjutatud?”
„Tõmmata.”
* * *
Kaks hullu mängivad jalgpalli. 45 minuti pärast oigab üks hull: „Nii, poolaeg on läbi, kümme minutit vaheaeg ja siis oled sina palliks.”
* * *
„Palun aidake mind, härra doktor! Mu mees usub, et ta on võidusõiduhobune.”
„See on väga raske juhtum ja võib üsna kalliks maksma minna.”
„Ah, raha ei mängi mingit rolli, ta on viimased võistlused võitnud!”
* * *
„Härra doktor,” ütleb daam psühhiaatrile, „mul on igal öösel kohutav unenägu: ma käin ihualasti tänaval, ainult peas suure servaga kübar. Sellise väljanägemisega kohtan ma kõiki oma sugulasi…”
„Mõistan,” katkestab arst, „ja te olete valmis häbi pärast maa alla vajuma.”
„Või veel, härra doktor, sellised kübarad pole juba ammu enam moes…”
* * *
Psühhiaater ütleb medõele: „Palun saatke nümfomaan sisse. Ja te ise võite täna koju minna…”
* * *
Mees läheb psühhiaatri juurde.
„Mu naisega on midagi lahti, härra doktor. Tal on tekkinud kinnisidee, et keegi võiks tema kleidid ära varastada.”
„Kas te olete selles kindel?”
„Absoluutselt. Ta on selleks isegi ühe mehe palganud. Kui ma eile õhtul koju tulin, valvas mees kapis riideid.”
* * *
I
„Kes sa oled?” küsib üks hull teiselt.
„Bill Clinton, aga sina?”
„Mina olen Rooma paavst.”
„Kes sulle seda ütles?”
„Jumal isiklikult.”
„Valetab, Juudas selline,” sekkus jutuajamisse kolmas hull. „Ma pole talle midagi öelnud.”

II

Hullumaja ühes palatis karjub hull: „Ma olen jumal, ma olen jumal!”
Läbi õhukese vaheseina kostab teisest palatist: „Ma pole kedagi saatnud!”
* * *
Hullumajja tuleb komisjon. Psühhiaatrid lähevad palatisse, kus kõik hullud ripuvad konksude otsas, sest nad kujutavad endale ette, et nad on lehed. Üks komisjoni liikmetest reageerib kiiresti ja hüüab: „Sügis saabus!”
Kõik „lehed” kukuvad alla.
Arstid lähevad teise palatisse, seal sama lugu. Kaval hulluarst hüüab jälle: „Sügis saabus!”, ent üks hull hüüab vastu: „Aga meie oleme igihaljad!”
* * *
Kaks psühhiaatrit omavahel.
„Teate, kolleeg, mul on suurepärane patsient: ta kannatab oma isiku kahekordistumise all ja maksab iga visiidi eest kahekordse honorari!”
* * *
Rinnakas blondiin läheb psühhiaatri juurde.
„Iga kord, kui ma mõnda meest näen, tahan temaga kohe voodisse minna. Kuidas niisugust asja nimetatakse?”
„Väga heaks uudiseks!”
* * *
Patsient psühhiaatrile: „Ma näen igal ööl unes üht kaunitari, kes tantsib mu voodi ees.”
„Kas tahate sellest unenäost vabaneda?”
„Ei, aga kui võimalik, siis tehke nii, et ta lahkudes nii kõvasti uksega ei prõmmiks.”
* * *
Kaks hullu värvivad seina.
„Hei, sina!” hõikab üks hull. „Hoia kõvasti pintslivarrest kinni, ma tõstan redelit edasi!”
* * *
Kaks hullu kiiguvad kõrghoones aknalauale pandud pikal laual, üks seespool, teine väljaspool.
Äkki heliseb uksekell. Toas kiikunud hull läks avama. Kui ta koos sõbraga tagasi tuli, polnud enam ei teist hullu ega lauda.
„No on kadekops, läks ära ega lase ka teistel kiikuda. Isegi laua võttis kaasa.”
* * *
Hullumaja inspekteerib hoolekandekomisjon. Ülevaatusel astutakse ka suurest saalist läbi. Komisjoni esimees takseerib rahulolevalt ringi. Äkki satub ta pilk kroonlühtrile. Taevavägi, mis see siis on! Armatuuril istub keegi mees. Peaarst ruttab selgitama: „See on haige, kes kujutab ette, et ta on viiesajavatine elektrilamp.”
„Olgu kuidas on, aga ta tuleb sealt maha võtta,” turtsub esimees.
Komisjon suundub ukse poole. Äkki peaarst peatub, heidab pilgu kroonlühtri poole ja ütleb: „Kas teate, härra esimees, las ta olla pealegi, on kuidagi nagu valgem.”
„Tõepoolest on valgem,” nõustub nüüd ka esimees.
* * *
Noor arst on esimest päeva tööl psühhiaatriahaiglas rahutute haigete osakonnas. Arst läheb mööda koridori, kui kuuleb äkki samme. Mees vaatab tagasi ja näeb haiget, kellel on käes tool. Tohter kohkub ja paneb jooksu, hull järele. Arst lisab kiirust, kuid hull ei jää maha. Lõpuks, jõudnud umbkoridori ja olles puruväsinud, jääb arst lõõtsutades seisma. Hull paneb tooli põrandale ja ütleb: „Istuge palun, doktor.”
* * *
Vaimuhaigla duširuumis. Üks patsient seisab duši all, vihmavari käes. Arsti pärimisele vastab: „Unustasin kuivatuslina palatisse.”
* * *
Saanud patsiendilt 200-eurose avansi, ütleb psühhiaater: „Asi on korras. Minu psühholoogiline probleem on lahendatud, nüüd on teie kord.”
* * *
Patsient närviarstile: „Doktor, te peate mind päästma.”
„Mis teid siis vaevab?”
„Ma kõnelen lakkamatult iseendaga.”
„Noh, see polegi nii hull lugu.”
„Oi, kui te teaksite, kui igav ma olen!”
* * *
Hullud mängivad sõda. Üks neist taob teisele lauatükiga pähe.
„Kas teil valus ei ole?” küsib juurderutanud arst sellelt, kelle pead kolgitakse.
„Ei ole. Ma istun ju tankis.”
* * *
„Minu mees on hakanud endale ette kujutama, et ta on traavel.”
„See pole vist kuigi meeldiv…”
„Ega ole küll. Hiljuti tõsteti jälle loomasööda hinda!”
* * *
Hullumaja direktori juurde tuuakse kolm meest, kes peavad ennast Napoleoniks. Kõik kolm soovivad troonist loobumise aktile alla kirjutada. Direktoril pole selle vastu midagi, peaasi, et märatsema ei hakkaks.
Järgmisel päeva on hullud uuesti direktori juures. Nad tahavad teada, millal nad mõnele üksikule saarele saadetakse.
„Ah nii, te tahtsite selle nipiga vaid siit välja pääseda!” imestab direktor. „Te olete päris nutikad sellid.”
„Igal juhul mitte nii lollid, et tahame vabatahtlikult hullumajas elada.”
* * *
Hullud panid pihta valvuri püssi.
„Vahva,” ütleb üks, „nüüd hakkame mahalaskmist mängima.”
„Nõus,” vastab teine. „Võta püss ja lase minu pihta, ma kardan pauku.”
Teine hull läheb ja seisab seina äärde. Esimene hakkab püssiga sihtima.
„Pea kinni!” hüüab äkki teine hull. „Aga mis siis saab, kui sa äkki mööda lased? Kuul teeb siis seina sisse augu ja bossid saavad kõigest teada.”
Sihtija langetab püssi ja ütleb kurvalt: „Sul on õigus. Hullumajas peab inimene eriti ettevaatlik olema.”
* * *
Külastaja näitab hullumaja kellale ja küsib valveõelt: „Kas kell käib ka õigesti?”
„Ei, muidu ta poleks siin.”
* * *
„Teil tuleks kogu aeg mõelda millelegi meeldivale,” räägib psühhiaater, „muidu te ei vabane nii peagi oma depressioonist. Meenutage, kas viimasel ajal pole juhtunud midagi meeldivat?”
„Kuidas siis, doktor, muidugi on juhtunud! Möödunud nädalal sõitis naaber oma uue Mercedese sodiks!”
* * *
Ärimees üürib lennuväljalt väikelennuki. Kui lennuk on juba õhku tõusnud, hakkab piloot valju häälega naerma.
„Mis te naerate?” küsib ärimees.
„Ma tahaksin teada, mis näo need seal all hullumajas teevad, kui avastavad, et ma olen plehku pannud…”
* * *
„Tere, vennad!” ütleb uus haige palatisse sisenedes.
„Mis sa jahud! Me pole sulle mingid vennad.”
„Aga meil on ju nüüd ühine õde…”
* * *
Psühhiaater: „Härra Värnits, kas te arvate, et te olete emotsionaalselt ebastabiilne?”
„Jah.”
„Mitu korda te olete sooritanud enesetapu?”
„Neli korda.”
* * *
„Doktor, palun kontrollige, ega mu naine ei põe sõratõbe.”
„Taevas tule appi, see on ju loomahaigus!”
„Jah, aga mu naine on horoskoobi järgi Sõnn.”
* * *
Kaks hullu ujuvad basseinis. Lõpuks ütleb üks väsinult: „Joo vesi ära, ma tahan välja minna.”
* * *
Hull istub ämbri ees.
Arst küsib: „Härra Huber, mida te seal teete?”
„Püüan vaalasid!”
„Kas olete juba ka mõne kätte saanud?”
Patsient vaatab arstile otsa ja hakkab naerma: „Ämbrist? Kas te olete hull või, doktor?”
* * *
Kaks hullu hulguvad kõrbes ringi. Üks istub täiesti kurnatuna maha ja ütleb: „Nihuta ennast koomale, ka mina tahan liivale istuda.”
* * *
Hullumaja uus peaarst teeb esimese suurvisiidi. Ühes koridoris kõnetab teda patsient: „Mida teie siin teete?”
„Ma olen uus peaarst.”
Hull patsutab arstile sõbralikult õlale ja ütleb: „Pole midagi, küll see suurusehullustus teil siin välja ravitakse!”
* * *
„Doktor, kas operatsioon on tõsine?”
„Olge rahulik, nelja tuhande euro eest ei tee me ühtegi tõsist operatsiooni.”
* * *
Hull istub pesumasina ees ja jõllitab ümmargust aknaklaasi. Tuleb teine hull ja pärib: „Kas telekas näitab maavõistlust?”
„Ei, sellega läheb veel aega. Praegu näidatakse, kuidas pestakse sportlaste dresse.”
* * *
Hullumajas puhkeb tulekahju, selle asukad kasutavad juhust ja lasevad jalga. Sanitarid saadetakse hoolealuseid kinni püüdma. Järgmisel päeval küsib peaarst: „Kas nabisite kõik viisteist patsienti kinni?”
„Kuidas viisteist?” imestab üks sanitar, „me tõime kuuskümmend kaasa!”
* * *
Haige: „Kas on ohtlik võõrast klaasist juua?”
Arst: „Loomulikult, nii mõnelegi on see läinud maksma sinise silmaaluse või paar hammast.”
* * *
„Härra doktor, mu nina on nii punane! Kas ma saan selle vastu midagi teha?”
„Kui see on sünnist saadik selline, siis mitte. Kui see on aga punane joomisest, siis peate edasi jooma, aja jooksul muutub nina violetseks.”
* * *
„Härra doktor, mida ma pean tegema, peaaegu igal ööl ilmub mulle minu kadunud mees.”
„Öelge talle kõigepealt, et ta ei ole mulle siiani kõiki oma arveid tasunud!”
* * *
„Miks sa viskad ühe hundiratta teise järel?”
„Ma pidin tilku võtma, aga unustasin pudelit enne tarvitamist loksutada.”
* * *
Haige psühhiaatrile: „Seda, et ma näen öösiti inglisekeelseid unenägusid, ma veel talun, kuid see on kohutav, et neil on soomekeelsed subtiitrid!”
* * *
„Doktor, mul on viimasel ajal väga halb olla.”
„Järelikult olete siis minu arve kätte saanud?” rõõmustab tohter.
* * *
Doktor: „Armuline proua, te peate rohkem rauda sööma.”
„Mul on nii viletsad hambad, et saan vaevalt leivastki jagu.”
* * *
Mees väljub apteegist. Apteeker tormab talle lõõtsutades järele: „Härra, kas teie ostsite praegu kaltsiumglütserofosfaati? Andke see mulle tagasi!”
„Miks?”
„Ma väljastasin teile eksikombel kaaliumtsüaniidi.”
„Ma võtsin selle juba sisse…”
„Siis makske kähku kuus eurot juurde!”
* * *
Hambaarst kutsuti teise ruumi telefoni juurde. Tagasi tulles küsib ta ooteruumis seisvalt õelt: „Kas täna on veel mõnda patsienti oodata?”
„Jah, ta läks just teie kabinetti.”
„Miks te instrumente valmis ei pane?”
„Ta keeras ukse seestpoolt lukku…”
* * *
„Kas teie, doktor, panite mu haigusloole punkti?”
„Ei.”
„Aga kes siis seda tegi?”
„Arvan, et kärbes.”
* * *
Haige mees kannatas ränga jalgade reuma käes. Ta otsustas ette võtta teekonna kodukülast pealinna, et kuulsa professori käest nõu küsida.
Professor hakkas noomima: „Te oleksite pidanud enne minu juurde tulekut jalgu pesema.”
„Härra professor,” ütles haige, „räägin teile tõtt. Sedasama soovitas mulle ka kohalik tohter, aga ma arvasin, et enne kui midagi nii tõsist ette võtta, on ehk siiski parem professoriga nõu pidada.”
* * *
Juku oli oma jalga klaasikillu otsa astudes vigastanud. Kui ta traumapunktis soki jalast võtab, vangutab arst pead ja ütleb: „Nii musta jalga ei ole ma veel iialgi näinud.”
„Kui te soovite, võin ka teise jala paljaks võtta.”
* * *
Noormees läheb silmaarsti kabinetti.
Arst kirjutab midagi ja küsib: „Lühinägelik? Kaugenägelik?”
„Ettenägelik,” vastab noormees.
* * *
Arsti kabinetti tormab väga ärritatud olekuga mees.
Peaarst: „Mis juhtus? Mille üle te kaebate?”
Mees: „Ma ei saa pissida.”
Arst ulatab poti: „Palun, olge lahke!”
Mees laseb poti pilgeni täis.
Arst: „Te ju saate?”
Mees: „Seda küll, kuid mul ei olnud kohta, kuhu kusta.”
* * *
Arst tervitab tuttavat kingseppa: „Tere! Kas kodus on kõik terved?”
„Tänan, aga teil – kõik kingad korras?”
* * *
Õde tuleb EMO ootetuppa, kus on pikk järjekord.
„Kus on see mees, kellel tuli uuesti haava siduda?”
„Ta läks ära, sest vahepeal kasvas haav kinni!”
* * *
Arst patsiendile: „Kui minu väljakirjutatud unerohutabletid teid ikkagi ei aita, siis hakake öövahiks.”
* * *
„Doktor,” kurdab patsient, „mul on suur probleem. Minu tütar õpib Oxfordis, mul on villa Šveitsis ja suvila Rootsis. Minu poeg teeb aga minu kulul ümbermaailmareisi.”
„See on ju lausa muinasjutuline, ma ei näe siin mingit probleemi!” rõõmustab psühhiaater.
„Jah, aga ma teenin kõigest viissada eurot kuus…”
* * *
Arst haigele: „Kohe kontrollime, kas teie refleksid on korras. Siin on arve!”
* * *
„Doktor, ma näen kogu aeg valgeid punktikesi silmade ees. Mida ma peaksin selle vastu tegema?”
„Ärge mängige tundide kaupa doominot!”
* * *
Arst kolleegile: „Sel mehel on kõrge vererõhk. Mida talle soovitate?”
„Hästi inetut palatiõde.”
* * *
„Kuidas ravim mõjus?” pärib doktor.
„Suurepäraselt! Poeg sai köhast lahti, minu seljavalu oli nagu peoga pühitud ja ülejäänuga pesi naine aknad puhtaks.”
* * *
Kohtunik hambaarsti toolil: „Vanduge, et te tõmbate hamba, ainult hamba ja mitte midagi muud peale hamba!”
* * *
Peaarst küsib ülemõelt: „Keda siin opereerima hakatakse?”
Ülemõde: „Meest, kes neelas golfipalli alla.”
„Ja kes on see mees, kes siin edasi-tagasi jalutab?”
„Too ootab oma golfipalli.”
* * *
Daam, kes oli eelmisel päeval andnud lõunasöögi kutsutud külalistele, kohtas tänaval arsti, kes oli ka kutsutud, aga kes millegipärast polnud kohale ilmunud.
„Mul on väga kahju, et härra doktor ei võtnud eile osa meie tagasihoidlikust koosviibimisest. Me tundsime teist suurt puudust.”
„Ärge muretsege, kallis proua. Teie antud lõuna kujunes mulle niigi väga meeldivaks – ma ruttan praegu juba kolmanda teie lõunasöögist osavõtnu juurde.”
* * *
Arst õele: „Küsige autoavarii teinud patsiendilt tema nime, et me saaksime tema perekonnale teatada.”
Mõni aeg hiljem tuleb õde arsti juurde ja ütleb: „Patsient ütles, et perekond teab tema nime.”
* * *
Vanem härra kaebab arstile reumavalu õlgades.
„Olete nooruses väga tormakat elu elanud?” arvab arst.
„Võimalik, härra doktor, kuid kõige vähem õlgadega.”
* * *
„Te olete mind kahjuks liiga hilja oma mehe juurde kutsunud,” teatab arst patsiendi naisele. „Vaadake ise – tal on juba agoonia, isegi käed on juba täiesti siniseks tõmbunud.”
„Doktor, tal on käed kogu aeg sinised, sest ta on maaler.”
„Sellisel juhul on tal koledal kombel vedanud, sest kui ta poleks maaler, oleks ta olnud juba ammu surnud.”
* * *
Üks ameerika arst ütles, et ta ei usu neid ajalehelugusid sellest, et paljud USA kirurgid teevad ainult raha pärast mittevajalikke operatsioone.
„Mina opereerin,” ütles ta, „ainult siis, kui mul tõesti on raha vaja.”
* * *
„Ma ei suuda teil leida ühtki tervisehäiret,” ütleb arst pärast patsiendi põhjalikku ja kaua kestnud ülevaatust.
„Kas te annate poole honorarist mulle, kui ma ütlen, mis mul viga on?” teatab seepeale patsient.
* * *
„Te soovite kunstlikult viljastatud beebit?” küsib arst ebatavaliselt paksult abielupaarilt. „Miks te ei proovi ometi tavalisel viisil?”
„Kas te peate meid artistideks või?”
* * *
New Yorgi tuntuima kosmetoloogi juurde tuli vastuvõtule juba aastates daam. Too vaatab teda tükk aega ja sõnab siis: „Kui te soovite oma väljanägemist tõsiselt parandada, siis tuleks teile teha plastiline operatsioon, mis läheb maksma 10 000 dollarit.”
„See oleks liiga kallis!”
„Siis jääb üle soovitada teist vahendit, mis maksab ainult kolm dollarit.”
„Ja mis see peaks olema?” küsib daam huvitatult.
„Väga tihe loor.”
* * *
Patsient: „Doktor, mul on hemorroid.”
„Kus kohas?”
* * *
Medõde tuleb peaarsti juurde: „Ma hoolitsen patsiendi eest 19. palatis ainult sel tingimusel, kui ta vasak käsi kipsi pannakse.”
* * *
„Teie vererõhk ei meeldi mulle mitte sugugi,” ütleb arst rahulolematult.
„Kas see on liiga kõrge või liiga madal?”
„See on täiesti normaalne, kuid praegusel ajal on see väga halb näitaja.”
* * *
Arst: „Kas teil on olnud oma bronhiidiga probleeme?”
Haige: „Oo jaa, alati, kui mul on tulnud seda sõna tähthaaval ütelda.”
* * *
„Ma kirjutan teile unerohtu, proua, sellest jätkub teile kuueks nädalaks.”
„Tänan, doktor, aga nii kaua ei taha ma küll magada.”
* * *
„Miks te enam minu vastuvõtule pole tulnud?” pärib arst, kohates tänaval oma patsienti.
„Ma olin haige.”
* * *
Kliiniku juhataja küsib noorelt arstilt: „Teie esimene patsient paranes, kolleeg, miks te siis nõnda rusutud olete?”
„Professor, ma ei taipa mitte kuidagi, mis asjaoludel ta ikkagi terveks sai!”
* * *
„Võtke rahulikult mask ära, härra doktor,” ütleb patsient operatsioonilaual. „Ma tundsin teid ära!”
* * *
Naine tuleb arsti juurde ja ütleb: „Doktor, mul on jalad millegipärast täiesti mustad.”
Arst vaatab hetke jalgu ja küsib: „Aga kas te olete kunagi jalgu pesnud?”
„Ei. Aga mis siis? Kas see aitab?”
* * *
Mees arstile: „Doktor, mul valutab maks!”
„Kas te odekolonni joote?”
„Joon, kuid ei aita.”
* * *
Ühelt prantsuse arstilt küsiti, kas inimene saab elada ilma pimesooleta.
Too vastas: „Inimene saab küll, aga kirurgid mitte!”
* * *
„Kõigi tunnuste järgi olete rase ja seitsme kuu pärast sünnitate kaksikud,” ütleb arst pärast hoolikat vaatlust.
„See pole võimalik! Ma pole ju kunagi kahe mehega korraga maganud.”
* * *
„Jäähoki on suurepärane spordiala.”
„Kas te mängite jäähokit?”
„Ei, ma olen hambaarst.”
* * *
Üks kirurg teisele: „Täna lõhkusin jälle ühe operatsioonilaua ära.”
„Te ei tohi nii sügavalt lõigata, kolleeg!”
* * *
„Halloo, doktor? Mul on väga halb olla, palun tulge kohe.”
„Palun vabandust, härra, kuid doktorit ei ole kohal. Ta on kongressil ja tuleb alles kolme päeva pärast.”
„Kolme päeva pärast? Selleks ajaks võin ma surra!”
„Ärge sellisel juhul unustage väljakutset annulleerimast!”
* * *
Arst: „Te ei tohi juua, suitsetada ega kaarte mängida.”
Haige: „Selge, minu naine on juba teie juures käinud.”
* * *
Hambaarst patsiendile: „Palun tehke mulle väike teene. Palun karjuge nii kõvasti kui suudate.”
„Milleks?” küsib patsient üllatunult.
„Vaadake, ootetoas on veel viis patsienti, aga ma tahaksin jõuda kella viieks jalgpallimatšile.”
* * *
„Doktor, palun ärge varjake minu eest midagi. Kas minu mees saab pärast seda õnnetust veel
mõlema käega nõusid pesta?”
* * *

Arst: „Ma kardan, et alates tänasest päevast peate loobuma joomisest, suitsetamisest, naistest ja hasartmängudest.”
„Doktor, kuid ma olen mees.”
„Habemeajamist võite jätkata.”
* * *
„Doktor, ma ei saanud eelmisel ööl silma kinni!”
„Pole ka ime, et te magada ei saanud. Lahtiste silmadega ei saaks ka mina magada!”
* * *
Arst küsib patsiendilt: „Mitu sigaretti te päevas suitsetate?”
„Kuidas kunagi. Oleneb sellest, mitut tuttavat ma päeva jooksul kohtan.”
* * *
„Ütlen teile kui arst: teid ei ohusta miski. Olen ka ise seda haigust põdenud.”
„Seda küll, kuid kindlasti oli teil teine arst!”
* * *
Logopeedi kabinetti siseneb mees ja küsib: „Khašš võibb?”
„Mitte „khašš võibb”, vaid „gaas võõib”!” vastab logopeed.
* * *
„Härra doktor, kas ma pean paljust loobuma, et kaalust kiiresti maha võtta?”
„Oh ei, ainult söögist!”
* * *
„Doktor, öelge ausalt, kas nendest teie rohtudest on ka mingisugustki kasu?”
„Aga kuidas siis?! Hiljuti ostsin pojale suvila, aga tütrele hakkasin maja ehitama.”
* * *
„Kas te joote?” küsib arst patsiendilt.
„Meeleldi, härra doktor. Mida te pakute?”
„Ma ei mõtle siin!”
„Sobib. Kuhu me siis läheme?”
* * *
Veterinaari juurde tuleb joobnu.
„Ma kuulsin, et te olete tõpratohter?”
„Jah, olen. Aga kus teil valutab?”
* * *
„Doktor, aga kas teil on rohtu minu haiguse vastu?”
„Ärge muretsege! Meie haiglas on nii palju ravimeid, et mõne jaoks ei ole veel isegi haigusi!”
* * *
Arst: „Teie haiguse põhjuseks on alkohol.”
Patsient: „Te olete esimene inimene, kes ei aja kogu süüd minu kaela!”
* * *
Kaks vanameest omavahel.
„Arst ütles, et mul on skleroos, reuma, astma, stenokardia…”
„Aitab, aitab! Ütle parem, mida sul ei ole.”
„Hambaid.”
* * *
Haige ütleb arstile: „Mul on… noh… see, kuidas seda nimetatakse, kui unustatakse?”
„Võlad?”
* * *
„Doktor, ma olin juba kõigi meie linna arstide juures…”
„Aga mille üle te kaebate?”
„Teiste arstide peale.”
* * *
„Öelge, palun, doktor, kas on ilmtingimata vaja teha seda kallist operatsiooni? Ma pean lõppude lõpuks mõtlema ka oma naise ja laste peale.”
„Mina samuti, kallis mees, mina samuti!”
* * *
Kirurg: „Ma pean teid natuke kurvastama. Me peame väikese kordusoperatsiooni tegema, ma unustasin nimelt paari kääre teie kõhuõõnde.”
„Siin on raha, ostke uued!”
* * *
Suurel koosolekul haiglas puhkes äge sõnavahetus okultisti ja stomatoloogi vahel.
„Silm silma vastu, hammas hamba vastu!” kommenteeris vaidlust peaarst.
* * *
Raskesti haige lamab reanimatsiooniosakonnas. Arst tuleb teda vaatama.
Haige küsib: „Doktor, kas ma jään elama?”
„Elama te jääte, kuid vaeselt hakkate elama.”
* * *
Haiglas.
„Emil, kas sa tunned ennast juba hästi?”
„Veel mitte, kuid on juba parem.”
„Hea, et sa ennast paremini tunned.”
„Jah, kuid oleks parem, kui tunneksin end hästi.”
* * *
„Doktor, haige 11. palatist tunneb ennast täna juba paremini: ta rääkis esimest korda.”
„Ja mis ta ütles?”
„Et tunneb ennast halvasti.”
* * *
Arst: „Mille üle te kaebate?”
„Doktor, ma unustan alatasa, et mul on skleroos!”
* * *
Arst: „Teile on vaja mereõhku.”
„Või nii? Aga ma olen meremees.”
„Siis tähendab, et mereõhk on teile vastunäidustatud.”
* * *
Naispatsient: „Doktor, palun andke mulle niisugust rohtu, et mees minuga ei riidleks.”
„Palun. Kui mees koju tuleb, võtke seda mikstuuri ja hoidke kaks tundi suus. Ja kõik on hästi!”
* * *
„Vabandage, kas teie isa suri loomulikku surma?”
„Ei, arst oli tema juures.”
* * *
Arsti kabinetti tuleb noor rinnakas tütarlaps.
„Palun riietuge lahti,” ütleb arst.
„Milleks?” imestab tüdruk. „Mul valutab ju kõrv?”
„Siis olete valesse kabinetti sattunud, mina olen silmaarst.”
* * *
Haige küsib arstilt: „Mida tähendavad tähed „K.S.T.” minu haigusloos?”
„Kurat Seda Teab!”
* * *
Kaks vana arsti meenutavad oma praktikat.
„Mul oli kord haige, kes kõigi prognooside järgi oleks pidanud surema juba viisteist aastat tagasi, kuid ta on siiani elus.”
„Jah, nii see kipub olema. See tõestab veel kord, et kui haige ikka tõesti tahab elada, on ka meditsiin võimetu.”
* * *
Juku on hambaarsti juures. Pärast lühikest ülevaatust ütleb arst: „Hambad ja igemed on korras, mu poiss, ainult närimiskummi peaksid uuendama…”
* * *
Ema läheb täiskasvanud tütrega arsti juurde.
„Palun riietuge lahti,” ütleb arst tütrele.
„Vabandage, haige olen mina, aga mitte minu tütar,” selgitab ema.
„Ah nii! Sellisel juhul näidake keelt.”
* * *
„Doktor, mul on kaebus. Igal hommikul täpselt kell seitse on mul iste.”
„No mis sellises regulaarsuses halba on?”
„Kuidas nii? Ma tõusen üles alles kell kaheksa!”
* * *
Arst ütleb vanaeidele: „Jah, süda on teil nõrk. Te ei tohiks treppi kasutada.”
Mõne kuu pärast tuleb vanaeit kontroll-läbivaatusele.
„Noh, näete,” ütleb arst, „süda on teil muutunud palju tugevamaks. Nüüd võite juba treppi kasutada, kuid ikka tasa ja targu!”
„No jumal tänatud,” ütleb patsient, „mind on juba ära tüüdanud korterisse ronimine mööda vihmaveetoru.”
* * *
Öösel heliseb kirurgi kodus telefon.
„Halloo,” ütleb naisehääl, „mu mees solvas mind!”
„No ja mis siis,” vastab kirurg, „mis mina asjasse puutun?”
„Kuidas nii, doktor? Mehele on ju vaja teha kümmekond õmblust!”
* * *
Noor naine tuleb arsti juurde.
„Mu mees on haige.”
„Riietuge lahti ja näidake, kus tal valutab…”
* * *
„Doktor, aidake mind! Mul keerlevad silmade ees mingisugused rohelised punktid.”
„Aga mis värvi punkte te tahaksite näha?”
* * *
Öösel tungib hambaarsti korterisse varas. Midagi väärtuslikku leidmata küsib ta arstilt raha.
„Kahjuks mul ei ole raha,” ütleb arst, „aga kui te ei taha lahkuda tühjade kätega, võin ma teil tasuta hamba välja tõmmata.”
* * *
„Doktor, kas neid suitsutatud sardiine võib usaldada?”
„Ei tea, proua, ma ei ole kunagi ühtegi kala ravinud.”
* * *
Arsti poole pöördusid ühel päeval kolm patsienti ühe ja sellesama kaebusega. Esimesele, ärimehe naisele ütles arst: „Madam, parim ravim on meri, puuvili, rahu.” Teisele, ametnikuprouale soovitas tohter: „Puuvilju, rahu!” Töötu abikaasale aga ütles: „Õhku, proua, õhku ja veel kord õhku!”
* * *
Arst ütleb patsiendile: „Te ei tohiks magada paremal küljel.”
„See pole võimalik, härra doktor. Mu mees räägib sageli öösel unes, kuid ma ei kuule vasaku kõrvaga.”
* * *
Kui haige miljonäri seisukord üha halvenes, ütles arst haige abikaasale: „Proua, te peate olema valmis kõige halvemaks…”
„Mida te silmas peate? Igal juhul pärin ma vähemalt poole varandusest.”
* * *
„Tänan teid, doktor, et te mu kleptomaaniast terveks ravisite. Kuidas saan teile tasuda?”
„Oh, mis te nüüd. Aga kui te peaksite veel haigestuma, siis üks muusikakeskus poleks paha…”
* * *
„Mida te minu südamest arvate, härra doktor?”
„Süda on teil võrdlemisi nõrk, aga nii kaua kui te elate, peab ta teil kindlasti vastu!”
* * *
Pärast patsiendi läbivaatamist ütleb arst: „Teie haiguse vastu on olemas ainult üks mõjuv ravivahend. See on sport.”
„Doktor, kuid ma tegelen juba üle 20 aasta aktiivse spordiga.”
„Mis alal?”
„Ma olen maletaja.”
* * *
„Doktor, igal hommikul tõusen koos kanadega, töötan nagu hobune, magan nagu karu ja tunnen ennast halvasti.”
„Hm, jah,” ütleb arst, „aga kas teil ei tuleks pöörduda veterinaari poole?”
* * *
„Härra doktor, vabandage palun mu küsimust. Minu naine kannatab juba mõnda aega alaväärsuskompleksi all. Ma tahaksin meelsasti teada, mida teha, et see ka nii jääks!”
* * *
Arst etteheitvalt: „Kas te ei võinud varem tulla? Minu vastuvõtuaeg on läbi.”
Patsient: „Mul on väga kahju, aga neetud peni ei hammustanud mind varem!”
* * *
„Proua, teie mehele on ilmtingimata vaja absoluutset rahu.”
„Ah, doktor, ta ei kuula üldse minu juttu!”
„Väga hea, proua! Väga hea!”
* * *
Arst: „Ärge muretsege, proua! Pidage meeles, et aeg on kõige parem arst.”
„Jah, kuid väga halb kosmeetik.”
* * *
„Doktor, mida ma peaksin tegema – mul pidavat olema hobuse tagumik!” räägib arsti juurde tulnud ärritunud daam.
„Võtke riidest lahti, vaatame järele,” ütleb arst rahulikult. Vaadanud naise üle, hakkab arst retsepti kirjutama.
„Mis ravimi te mulle välja kirjutate?” tunneb daam huvi.
„See pole ravim, see on luba tänaval pasandamiseks.”
* * *
„Doktor, kuidas siis minu tervislik seisukord on?”
„Mitte veel nii hea, et võiksin teile ravi ja rohtude arvet näidata.”
* * *
„Doktor, mul jalgade vahel midagi valutab,” kaebab günekoloogi juurde tulnud naine.
„Kas seal?” küsib günekoloog, olles käe osutatud kohta pannud ja seal ringi kobades.
„Ei, see on tollest kohast edasi.”
„Kas seal?” küsib günekoloog, olles käe kaugemale lükanud.
„Ei, veel kaugemal.”
„Selge pilt,” ütleb günekoloog. „Teil on kurgumandlid haigeks jäänud.”
* * *
„Ma loodan, et te mind mäletate?” küsib apteeki tulnud naine proviisorilt. „Ma käisin teie juures möödunud nädalal ja palusin anda midagi radikuliidi vastu. Teie soovitusel võtsin plaastri.”
„Kas see plaaster ei aidanud teid?”
„Just vastupidi – mul on kõik valud kadunud. Aga kas teil on ka olemas vahendit, millega ma sellest plaastrist lahti saaksin?”
* * *
„Kuidas hoiduda aidsist?” küsib haiglas vedeleja arstilt.
„On juba olemas täiesti kindel meetod: tuleb preservatiiv peale tõmmata ja see päevalilleõliga kokku määrida, selle peale tuleb panna teine ja see joodiga kokku määrida, see pealt kinni siduda marlisidemega, mis tuleb omakorda pealt katta epoksüüdliimiga. Ja mis kõige peamine – ei mingeid sugulisi kontakte!”
* * *
„Kas teil täid on?”
„On küll.”
„Ja millega te neid ravite?”
„Mul pole mingit mõtet seda teha, sest minu omad on terved.”
* * *
„Kas te kirurgi juures käisite?” küsib terapeut patsiendilt, kes on tema juurde tulnud kurtma valude üle kõrvades.
„Käisin küll,” ütleb patsient nukralt. „Kirurg ütles, et kui valutavad, siis tuleb ära lõigata.”
„No on ikka sadist!” ütleb terapeut nördinult. „Ma kirjutan teile parem välja mõned pillid, nende toimel tulevad kõrvad niisama pea küljest lahti.”
* * *
„Ega operatsioon minu häält kahjusta, doktor?” küsib murelik patsient.
„Mõttetus. Ma opereerin teil ju pimesoolt.”
„Siiski! Ma olen nimelt kõhurääkija.”
* * *
Arst ütleb abielunaisele: „Me peaksime teie mehest röntgenipildi tegema.”
„Säästke vaeva! Ma näen teda niikuinii läbi!”
* * *
„Te olete üleliia paks,” teatab arst enda ees istuvale korpulentsele daamile.
„Ma tean seda isegi,” vastab daam nipsakalt. „Ma tean väga hästi, et minu kaalule peaks vastama pikkus kaks meetrit, kuid ma lihtsalt ei kasva enam pikemaks, kuigi söön nii palju kui vähegi jaksan.”
* * *
„Teie tervisega võib üldiselt edasi elada,” ütleb arst patsiendile, „kuid liiga palju õlut ka juua ei maksaks.”
„Ärge minu pärast muretsege, tohtrihärra. Minu jaoks ei ole õlut kunagi liiga palju.”
* * *
„Te olete täiesti terve,” teatab arst tema juurde visiidile tulnud daamile. „Aga ma siiski soovitaksin teil rohkem viibida värskes õhus ja talvisel ajal soojemalt riietuda.”
„Mida arst sulle siis ütles?” küsib mees, kui naine on koju jõudnud.
„Ta soovitas mul suvel puhata mere ääres ja talvel riietuda naaritsakasukasse,” sõnab naine üleolevalt.
* * *
„Doktor, mul valutavad kõrvad,” kaebab arsti juurde tulnud daam.
„Kas te olete kindrali naine?” küsib arst.
„Kas te järeldate seda karusnahkadest, mis mind ümbritsevad?” esitab daam vastuküsimuse.
„Ei, kõrvadest.”
* * *
„Härra doktor!” hüüab õde erutatult. „Simulant 203. palatist suri!”
„No nüüd pakkus küll pisut üle!”
* * *
„Miks arstide demonstratsioon läbi kukkus?”
„Me kirjutasime oma plakatid ise ja keegi ei suutnud neilt midagi välja lugeda!”
* * *
„Kui operatsioon osutub möödapääsmatuks, kas te olete suuteline selle eest maksma?” küsib kirurg patsiendilt.
„Ja kui ma pole maksujõuline, kas ka siis on operatsioon möödapääsmatu?”
* * *
„Kas teil on tulnud üle elada närvivapustusi?” küsib arst patsiendilt.
Joodikust patsient: „Ükskord küll, kui otse minu nina all pesti piiritusega arvuti klaviatuuri.”
* * *
Mees pärib arstilt: „Mis mu naisel viga on?
„Mitte midagi erilist, tal on lihtsalt väike angiin.”
„Mu jumal, meil on juba kuus last!”
* * *
Arsti kabinetti siseneb keegi naine: „Doktor, mis ma pean tegema?! Ma näen nii jube välja, et kõik minestavad mind nähes! Oi, doktor, mis teiega juhtus?!“
* * *
Arst: „Teie mees vajab absoluutset rahu. Ma kirjutan rahustavaid tablette.”
Patsiendi naine: „Ja millal ma pean neid mehele andma?”
Arst: „Mehele? Ei, tabletid on teile, armuline proua.”
* * *
Arst kutsuti öösel välja. Ta vaatas patsiendi läbi ja küsis: „Kas teil on testament tehtud?”
„Ei, härra doktor, aga kas on siis lood nii kehvad?”
„Tellige notar kohale ja kutsuge sugulased kokku.”
„Pean ma siis tõesti juba surema?”
„Ei, kindlasti mitte, aga ma ei taha olla ainus, kes südaööl mõttetult voodist välja aeti.”
* * *
Naispatsient: „Kas see arm mu reiel jääb teistele nähtavaks?”
Arst: „Proua, see oleneb juba teist!”
* * *
„Doktor, kuidas ma saaksin end kuutõvest terveks ravida?”
„See on imelihtne: puistake voodi ümber rõhknaelu ja okkaid.”
* * *
Vana mees ootas kolm tundi arsti ukse taga ja läks lõpuks koju tagasi: „Parem suren loomulikku surma!”
* * *
Arst: „Mitu tundi te päevas magate?”
„Kõige rohkem kaks-kolm tundi, doktor.”
„Seda on liiga vähe.”
„Kuidas vähe? Minule piisab, sest öösel magan ma veel umbes kümme tundi.”
* * *
„Kas te ütleksite, mis sunnib teid iga päev jooma?” uurib arst alkohoolikult.
„Mitte miski,” mühatas too vastu. „Ja keegi ei sunni ka. Ma olen vabatahtlik.”
* * *
Patsient helistab arstile. Toru võtab arsti kuueaastane tütar: „Isa ei ole kodus. Ta teeb apenditsiidioperatsiooni.”
„See on nii raske sõna sinu jaoks, pisike. Kas sa ka tead, mida see sõna üldse tähendab?”
„See tähendab 500 dollarit, arvestamata tasu operatsiooniõele.”
* * *
Arst: „Vanaema, kui ma niimoodi sõrmedega vajutan, mida te tunnete?”
„Ah, pojake, see meenutab nii väga mu noorust!”
* * *
„Doktor, mul on nägemine halvenenud.”
„Milles see avaldub?”
„Näiteks: teie näete seal laual kärbest, mina aga mitte.”
* * *
Arst: „Kui te niimoodi edasi joote, ei saa te vanaks.”
Patsient: „Olen alati öelnud, et alkohol hoiab noorena!”
* * *
„Kas teil isu on?” pärib arst.
„Tänan, härra doktor, ma alles äsja einestasin.”
* * *
Ema tuleb koos 16-aastase tütrega naistearsti juurde. Tütar häbeneb kohutavalt end riidest lahti võtta. Lõpuks ütleb kärsituks muutunud ema: „Võta ometi riidest lahti, tütreke! Doktor on samasugune mees nagu iga teine!”
* * *
Patsient arstile: „Ma näen unes sageli vanglat või surnuaeda.”
„Kas te olete juba viibinud närvihaiglas?”
„Ei – ikka vanglas või surnuaial.”
* * *
Vananev primadonna arstile: „Mis te arvate, doktor, kas on siin maailmas veel midagi kurvemat kui see, et lauljanna märkab, et ta hääl hakkab kaduma?”
„Kindlasti on. Ja nimelt – kui lauljanna seda ise ei märka.”
* * *
„Kui palju ma teile hamba väljatõmbamise eest võlgnen, doktor?”
„40 dollarit.”
„Kui ma ei eksi, rääkisite enne väljatõmbamist kümnest dollarist.”
„Jah, kuid oma oigamisega peletasite ootetoast minema kolm patsienti.”
* * *
Doktor ütleb kabinetist väljuvale patsiendile, et ta järgmise sisse laseks. Noormees väljub kabinetist ja ütleb ukse juures istuvale näitsikule: „Palun teid.”
Kui noormees on juba tänavale jõudnud, kuuleb ta selja taga häält: „Aga kuhu me läheme: kas sinu või minu juurde?”
* * *
„Doktor, mis te arvate, kus on parem elada: kas Semipalatinskis või Tšernobõlis?”
„Teate, ma arvan, et neis linnades on parem surra.”
* * *
„Doktor, mis te arvate, kui ma lähen mehele, kas ma saan oma peavaludest lahti?”
„Jah, need lähevad üle teie mehele.”
* * *
Arst rõõmsalt: „Ja millal te joomise maha jätsite?”
„Siis, kui hakkasin ämma topelt nägema.”
* * *
„Te peate joomise maha jätma,” ütleb arst patsiendile, „teie viimane vereproov auras enne ära, kui me jõudsime seda uurima hakata.”
* * *
„Kallis doktor, te olete minu vanaduspäevade lootus,” ütleb miljonär.
„Tänan väga,” vastab arst naeratades.
* * *
Arst: „Kas teie naine tegi teie sinisekslöödud silmale kohe kompressi?”
„Ei, ainult rumalaid märkusi.”
* * *
„Suur õnn, et te lõpuks läbivaatusele tulite! Oli ka ülim aeg!”
„Ma tean, härra doktor, tänapäeval on igaühel raha vaja!”
* * *
Arst: „Ma uurisin teid põhjalikult. Õigupoolest ei ole teil midagi viga, lihtsalt liikumisvaegus. Jalutage päevas vähemalt viis kilomeetrit.”
„Siis hakkab mul pea ringi käima, härra doktor.”
„Miks te seda arvate?”
„Ma olen majakavaht!”
* * *
Kirurg ütleb juba poolteist tundi operatsioonilaual lamavale kelnerist patsiendile: „Kas ma tohiksin teile sissejuhatuseks soovitada väikest pimesooleoperatsiooni?”
* * *
„Halloo, härra doktor, mu naine nihestas lõualuu. Kas te saaksite lähema paari kuu jooksul läbi astuda?”
* * *
„Mu käed värisevad nii kohutavalt, doktor.”
„Mul on tunne, et te joote kohutavalt.”
„Ei, suurem osa loksub klaasist maha.”
* * *
Patsient: „Igal hommikul, kui ma üles tõusen, on mul esimese tunni jooksul väga halb enesetunne.”
Arst: „Tõuske siis tund aega hiljem üles!”
* * *
Mees kohtab tänaval oma perearsti.
„See oli tõesti fantastiliselt hea rohi, mida te mu naisele andsite,” ütleb mees särava näoga.
„Mul on rõõm seda kuulda,” vastab arst.
„Mul ka, härra doktor. Kui enne naisel hääl ainult kähises, siis nüüd on ta täiesti tumm.”
* * *
Arst: „Kas te olete sellest ajast peale, mil te hakkasite kaloreid lugema, saledamaks muutunud?”
Patsient: „Ei, aga ma oskan nüüd paremini arvutada!”
* * *
Täidlane naine läheb arsti juurde.
„Härra doktor, kas te oskate mulle soovitada odavat saleduskuuri?”
„Aga loomulikult,” vastab arst, „võtke kakssada eurot ja elage sellega kaks kuud.”
* * *
„Te ärge andke oma mehele liiga kanget kohvi, sest see ärritab teda liiga tugevasti,” ütleb arst patsiendi naisele.
„Mis te nüüd, doktor! Kui ma peaksin talle lahjat kohvi pakkuma, läheb päris põrgu lahti!”
* * *
Arst mõõdab haigel vererõhku ja ütleb siis pead raputades: „Emba-kumba, kas on minu aparaat rikkis või olete teie surnud.”
* * *
„Doktor, mul on tunne, et mul on naha suhtes allergia.”
„Milles see avaldub?”
„Ma ärkan tihtipeale, kingad jalas, ja pea huugab mis kole.”
* * *
Naispatsient istub arsti kabinetis ja muudkui räägib ja räägib. Lõpuks katkeb arstil kannatus. „Nüüd räägin mina,” ütleb tohter energiliselt.
„Teie? Ma mõtlesin, et teil on vaikimiskohustus!”
* * *
Börsimaakler lebab kõrge palavikuga voodis.
„40 kraadi,” ütleb medõde termomeetrit vaadates.
Maakler sosistab: „42 juures maha müüa!”
* * *
Ühel jalutuskäigul hammustab marutõbine rebane vanaema ning ta viiakse haiglasse. Ühel hetkel nõuab vanaema paberit ja pliiatsit. Arst: „Ega te ometi testamenti tegema hakka?”
Vanaema: „Ei, kuid ma kirjutan üles, keda ma hammustada tahaksin!”
* * *
Inglise kolonel läheb arsti juurde. Too vaatab haige läbi ja ütleb: „Well, sir, teil on vesi jalgades.”
„Vesi?” kohkub ohvitser. „Võimatu. Ma olen kogu elu ainult viskit joonud. Kuid nüüd ma mõistan – see on tingitud sellest neetud jääst.”
* * *
„Doktor, miks te keelasite minu väimehel kategooriliselt trompetimängimise? On temaga lood halvad?”
„Väga halvad! Tema korter asub otse minu kohal.”
* * *
„Teie keel ei meeldi mulle põrmugi,” ütleb arst.
„Jah, sellest kirjutati isegi ajalehtedes,” kostab kirjanik.
* * *
„Hingake sügavalt ja öelge kolm korda 99,” ütleb arst haiget kuulates.
„297,” vastab haige.
* * *
„Jaa, mu härra,” ütleb arst. „Te peate loobuma kas veinist või naistest. Millest te meelsamini loobuksite?”
„See oleneb aastakäigust.”
* * *
„Kas teie mees kaebab sageli janu üle?”
„Mitte kunagi, härra doktor, vastupidi, ta naudib seda.”
* * *
Arst: „Proua, teen teist täiesti uue inimese.”
Mees vahele: „Doktor, ma ei karda kulusid.”
* * *
Arst: „Ma soovitan teil ette maksta. Te ju ometi ei taha, et mul raha pärast muretsedes hakkaks operatsiooni ajal käsi värisema!”
* * *
Arst: „Peate olema väga ettevaatlik. Sellisel külmetusel võivad olla väga halvad tagajärjed.”
„Jah, härra doktor, märkasin seda juba teie arvest.”
* * *
Arst: „Teie abikaasa vajab rahu ja peab hoiduma igasugusest erutusest.”
Naine: „See ei lähe, härra doktor, ma vajan kaht kleiti ja moodsat kübarat!”
* * *
Autoavarii teinud juht, keda parajasti sidemetesse mähitakse, küsib arstilt: „Öelge, doktor, palun, kogu tõde, nii kibe kui see ka ei oleks… Kas auto sai palju kannatada?”
* * *
„Öelge palun, doktor, kas teil õnnestub alati hammas valutult välja tõmmata?”
„Kahjuks ei. Eile näiteks väänasin ma endal käe välja…”
* * *
Arst: „Ega te unes räägi?”
„Ei, kuid ma räägin sageli siis, kui teised magavad.”
„Kuidas sellest aru saada?”
„Ma olen lektor.”
* * *
Arst: „Pole viga, pulss on normaalne.”
Patsient: „Võtke mu vasak käsi, parem on protees.”
* * *
Arst: „Ei ole mingit kahtlust, et teie juhtum rikastab meditsiini.”
Patsient: „Taevas hoidku, lootsin, et ravi ei lähe mulle kuigi kalliks.”
* * *
„Teie naise närvilisus pole ohtlik. Ta võib sellega elada sada aastat,” ütleb arst.
„Aga mina?” küsib mees.
* * *
Arst enne operatsiooni: „Pean teile ütlema, et see on väga raske operatsioon: viiest opereeritavast sureb tavaliselt neli. Saan ma midagi teie heaks teha, enne kui alustan?”
Patsient: „Jah, palun tooge ruttu riided ja aidake need mulle selga.”
* * *
„Kui teil tekib uuesti raskusi alkoholiga,” lausub doktor meest viinaravilt välja kirjutades, „siis pöörduge kohe minu poole.”
„Kas doktor arvab, et viin mingil põhjusel müügilt ära võetakse?” küsib patsient kohkunult.
* * *
„Mis teil viga on?”
„Mälu on nõrgaks jäänud, härra doktor.”
„Ah nii! Siis palun ette maksta.”
* * *
„Doktor, ütelge, mis mul viga on. Aga mitte kreeka või ladina keeles, vaid lihtsas arusaadavas keeles.”
„Teil pole midagi viga. Te olete liigsööja, joodik ja laiskvorst.”
„Tänan väga, doktor. Aga nüüd tahaksin seda ka ladina keeles teada, et võiksin teie diagnoosist oma naisele teatada.”
* * *
Läbivaatus on lõppenud, ent arsti uuriv pilk ei anna patsiendile ikka veel rahu. Lõpuks ei pea haige enam vastu ja söandab pärida, mis tal viga on.
„Ei tea. Püüan just ära arvata, millist haigust te võiksite endale lubada.”
* * *
„Öelge palun, mida konsiilium Meieri puhul otsustas? Kas arstid tulid mingisugusele ühisele otsusele?”
„Oo jaa! Nad otsustasid, et igaühele neist tuleb konsultatsiooni eest 45 eurot maksta.”
* * *
„Doktor, võib-olla võtaks sellise külma ilma puhul pitsikese konjakit ja jooks tassi kohvi.”
„Pole halb mõte! Külmusin läbi teie juurde tulles. Väljas on ikkagi 25 kraadi külma. Muuseas, mis teil valutab?”
* * *
„Jah, mu armas,” ütleb arst pärast läbivaatust, „kõige parem on, kui te läheksite mõneks ajaks sanatooriumi!”
Mees kohkudes: „Ei, ainult mitte sanatooriumi! Seda ei usuks meie päevil ju keegi. Kõik mõtleksid, et istun vanglas.”
* * *
Arst: „Teie mehel on närvivapustus. Talle on vaja täielikku rahu.”
„Just, just. Sedasama kinnitan mina talle sada korda päevas.”
* * *
Arst naispatsiendile: „Kinnitan, et teie haigus on tunduvalt harvemini esinev kui teie naabrinaisel!”
* * *
„Doktor, ma kannatan unetuse all. Terve öö vähkren voodis ega suuda uinuda.”
„Selge. Kui tahate magama jääda, lamage rahulikult.”
* * *
Arst haigele: „Näete täna parem välja.”
„Jah? Toimisin teie poolt kirjutatud ravimil oleva märkuse järgi.”
„Nimelt?”
„Säilitada tihedalt suletud pudelis.”
* * *
„Kui te tahate kaua elada, siis sööge iga kord üks õun ära, kui teil tuleb tahtmine viina juua.”
„Mis te nüüd, härra doktor, nii palju õunu ei jõua ma küll ära süüa.”
* * *
Ärimees läheb arsti juurde ja kaebab, et tal on sisemuses midagi korrast ära.
„Te istute liiga palju,” ütleb arst viimaks, kui on ärimehe põhjalikult läbi vaadanud.
„Ah nii,” ohkab seepeale ärimees. „Ma ei saa sinna midagi parata, et mu advokaadid nii lollid on!”
* * *
Arst: „Kui palju te kõige rohkem olete kaalunud?”
Patsient: „Mõnda aega kaalusin 95 kilo.”
„Ja kõige vähem?”
„Kolm kilo ja kaheksasada grammi.”
* * *
Arst: „Palun näidake keelt.”
„Aga mul valutab hoopis maks!”
„Noh, näidake siis maksa.”
* * *
„Ma ei saa öösel magada.”
„Hästi, jooge iga poole tunni järel klaasike viskit.”
„Kas see aitab?”
„Ei, aga aeg möödub lõbusamalt.”
* * *
„Härra doktor, kas see on tõesti kahjulik, kui söögi alla klaasi konjakit joon?”
„Ei, kuid ärge sööge liiga sageli!”
* * *
Akadeemik pöördub arsti poole: „Doktor, mind vaevab unetus. Viimasel õppenõukogu koosolekul magasin ma kokku vaid kolmkümmend minutit.”
* * *
„Doktor, miks mu analüüsivastused nii halvad on?”
„Kui palju te nende eest maksite?”
„35 eurot.”
„Head analüüsid maksavad kaks korda rohkem.”
* * *
„Doktor, mul langevad juuksed välja.”
„See on sellepärast, et te närveerite.”
„Võib-olla, kuid ma närveerin juuste väljalangemise pärast.”
* * *
Arst vaatab patsiendi läbi: „Hm… Teie süda töötab korrapäratult. Kas te joote?”
„Jah, kuid täiesti korrapäraselt.”
* * *
„Niipea kui ma rongis istet võtan, jään kohe magama. Mida selle vastu teha, doktor?”
„Mitte midagi. See läheb ise üle.”
„Aga millal?”
„Pärast seda, kui teie kohvrid ära varastatakse.”
* * *
Arst: „Loobuge joomisest ja naistega ringitõmbamisest ning te elate kaheksakümneaastaseks!”
„Hilja, liiga hilja,” ohkab patsient.
„Kuidas nii, kunagi ei ole liiga hilja.”
„Siiski – ma olen juba kaheksakümne üheksa aastane.”
* * *
Arst hoiatab sõnakuulmatut patsienti: „Ja te joote ikka veel iga päev kanget kohvi. Võtke teadmiseks, et kui te veel pool aastat niimoodi jätkate, olete kolme kuu pärast surnud!”
* * *
Arst: „Ma kirjutasin rohu, et teie mees unes enam ei räägiks.”
Proua: „Härra doktor, kas teil ei ole midagi anda, et ta selgemini räägiks?”
* * *
Professori juures.
„Teie köha ei meeldi mulle.”
„Teist mul paraku ei ole, härra professor.”
* * *
„Mille üle kaebate?” pärib arst.
„Üldiselt laste üle, aga täna tulin reuma pärast.”
* * *
Okulist patsiendile: „Teile on vaja ilmtingimata prillid välja kirjutada.”
„Kuidas te võite seda kohe öelda, ilma et te oleks minu nägemist kontrollinud?”
„Ma ütlen seda selle põhjal, et te tulite minu juurde akna kaudu.”
* * *
„Kui palju maksab hamba väljatõmbamine?”
„Sada eurot.”
„Mis? Sada eurot mõneminutilise töö eest!”
„Kui te just soovite, võin hammast ka kauem välja tõmmata.”
* * *
Patsient: „Nüüd, kui ma juba paranen… ehk esitaksite arve.”
Arst: „Kallis inimene, kosuge kõigepealt korralikult!”
* * *
Elegantne vanem daam tuleb arsti juurde. „Kuidas ma peaksin teid kõnetama?” küsib ta. „Kas härra doktor või härra professor?”
„Nagu soovite,” ütleb arst naeratades, „aga mõned üliõpilased nimetavad mind lihtsalt vanaks idioodiks.”
„No jaa,” ütleb vanaproua, „seda võivad öelda ainult inimesed, kes teid hästi tunnevad.”
* * *
Arst patsiendile: „Te olete terve nagu kala vees – teil on elavhõbedamürgitus.”
* * *
„Kas te olete hull või? Te tõmbasite vale hamba välja,” oigab hambaarsti toolil istuv politseinik.
„No ja siis?” vastab arst. „Kas teiega pole seda juhtunud?”
* * *
„Doktor,” kurdab patsient, „pärast seda, kui te mulle puusaoperatsiooni tegite, ei saa ma isegi nii palju käia, et minna panka.”
„Pole midagi!” rahustab arst. „Te võite honorariülekande ka kodus vormistada.”
* * *
Arst voodis lebavale tippsportlasele: „Palavik on tõusnud – 41 kraadi.”
Sportlane nõrga häälega: „Ja milline on Eesti rekord?”
* * *
„Doktor, ma tülitsen naisega alailma. Mida me peaksime tegema?”
„Te käige rohkem jalgsi. Päevas võiksite maha käia kaheksa kuni kümme kilomeetrit. See tugevdab närve ning seetõttu ei teki enam ka tülisid. Tehke nagu ma ütlesin ja helistage mulle paari nädala pärast.”
Kahe nädala pärast helisebki arsti kabinetis telefon.
„Doktor, te andsite mulle väga hea soovituse,” räägib mees.
„Kas te enam ei tülitse naisega?”
„Üldse mitte – ma olen kodust juba saja neljakümne kilomeetri kaugusel.”
* * *
„Ja mida ütles eriarst teid läbi vaadates?”
„Ta tegi ainult „hm”.
„Ja mida see tähendas?”
„Sada eurot!”
* * *
Arst: „Kas need pulbrid, mis ma teie mehele kirjutasin, mõjusid ka rahustavalt?”
„Otse vastupidi! Mees tegi põrgulärmi, kui kuulis, et need pulbrid maksid kakssada eurot!”
* * *
Ulgumerel haigestus laeva tüürimees. Pärast haige läbivaatamist jäi arst mõttesse.
„Doktor! Kas midagi tõsist?”
„Ei, ainult sellistel juhtudel olen ma tavaliselt ette kirjutanud merereisi.”
* * *
Arst riigiametnikule: „Te vajate täielikku rahu, mitte mingisugust pingutust, mingit kiirustamist. Soovitan teile: minge tööle tagasi…”
* * *
Arst: „Olete väga närviline. On teil endal aimu, mis võiks olla selle põhjuseks?”
„See tuleb jalutuskäikudest metsas.”
„Võimatu, see on ometi tervislik ja rahustav.”
„Tavaliselt küll, kuid mul pole jahiluba.”
* * *
Apteegis.
„Kas teil on midagi hallide juuste vastu?”
„Muidugi, sügav austus.”
* * *
„Alati, kui naeratate, tekib mul tahtmine teid endale külla kutsuda…”
„Ärge meelitage!”
„Oh ei. Ma olen ju hambaarst.”
* * *
Hambaarst: „Kas te olete näinud poisse minu uksekella helistamas ja siis ära jooksmas?”
Politseinik: „Jah, kuid need olid kõik täiskasvanud.”
* * *
Arst: „Noh, Mihkel, lubasite ju mulle põrsa tuua, kui ma teid terveks ravin.”
Mihkel: „Õige, härra doktor. Kuid sel ajal, kui te mind ravisite, sai ka põrsas terveks.”
* * *
„Doktor, unetus on mind lõplikult ära piinanud. Mida ma peaksin tegema?”
„Kas lammaste lugemist olete proovinud?”
„Olen, ei aita.”
„Siis paluge, et iga lammas räägiks teile ühe jutukese.”
* * *
„Ma tunnen arsti, kes kasutab uut šokiteraapiat.”
„Milles see seisneb?”
„Ta saadab arve patsiendile ette.”
* * *
Arst patsiendile: „Kurat teid võtaks! Juba kolm kuud ravin teie kõrvakohinat ja alles täna ütlete mulle, et elate otse lennuvälja ääres!”
* * *
Klient apteekrile: „Kas te olete kindel, et sellest unerohust on ka abi?”
„Aga muidugi. Me anname iga pudeli juurde äratuskella kaasa.”
* * *
Vaadanud hoolikalt kõrges vanuses oleva patsiendi läbi, ütles arst: „Te olete terve nagu purikas! Elate 90-aastaseks.”
„Kuid ma olen juba nii vana!” hüüdis patsient hirmunult. „Noh, kas näete! Seda ma teile ütlesingi.”
* * *
Proua Schmidt tormas psühhiaatri juurde: „Professor! Minu mees kaotas mõistuse. Palun paigutage ta kiiresti hullumajja!”
„Kuidas see juhtus?” päris arst rahulikult.
„Asja eest, teist taga tuli eile õhtul minu mees kööki, tagus puuhaamriga biifsteeki ja suudles köögitüdrukut põsele.”
„Ma ei näe siin mingit põhjust meditsiiniliseks vahelesegamiseks,” vastas professor. „Kui ta oleks näiteks puuhaamriga löönud köögitüdrukut ja suudelnud biifsteeki, siis oleksime olnud sunnitud temaga tegelema.”
* * *
„Ma pean kõige paremaks arstiks mister Thompsoni. Kui ma haigestusin, arstisid mind viis arsti. Nad tohterdasid mind igasuguste rohtudega, röövisid kõik minu hoiused, kuid terveks ma ei saanud. Siis soovitati mul pöörduda kõige parema kuid ka kõige kallima arsti – mister Thompsoni poole. Ma helistasin talle. Osutus, et ta on Ameerikasse sõitnud ja kohe läks mul kergemaks.”
* * *
„Mille üle te kaebate?” küsis arst patsiendilt.
„Oh, härra doktor, mul on ninas paise, külmahood vapustavad keha, midagi loksub kõhus, pea väriseb, konnasilmad põlevad nii, et sädemed käivad silmist, ma ei saa ennast painutada. Olen alati näljane ja mulle paistab, et ka neerud pole korras…”
Arst lõi käed kokku: „Taevake! Milline suurepärane tervis teil on, kui nii palju haigusi taluda suudate!”
* * *
Haiglas masseeritakse kahte reumahaiget. Üks oigab südantlõhestavalt, teine on täiesti rahulik.
„Kuidas see on võimalik, et teie üldse valu ei tunne?” imestab esimene.
„Ma ei hakka ometi oma haiget jalga nende kätte andma,” vastab teine.
* * *
Palatisse sisenev arst märkab kohkumisega, et medõde raputab kogu jõust haiget.
„Mida te teete? Kas olete hulluks läinud?”
„Vabandage, doktor, kuid ma unustasin, et ravimit tuleb enne tarvitamist loksutada,”
* * *
Arstile saadeti lõunasöögikutse. Vastuseks sai perenaine täiesti loetamatu kirja.
„Ma pean teada saama, kas ta tuleb või ei,” ütles ta. Mees soovitas: „Mina sinu asemel läheksin apteeki. Apteeker oskab lugeda kui tahes halba käekirja.”
Apteeker luges kirja läbi ja selgitust ootamata ulatas naisele mingi pudeli.
„Palun, proua. Viiskümmend penni.”
* * *
Patsiendid imestavad, kui hästi oskab õde Matilda süstida.
„Oh, see on mul kõik sellest, et pidin eelmises töökohas olema patsientidega ettevaatlik. Nad kippusid hammustama.”
„Kas töötasite hullumajas?”
„Ei, loomakliinikus.”
* * *
„Miks kirurgid kannavad operatsiooni ajal kummikindaid?”
„Et ei jääks sõrmejälgi.”
* * *
115-aastane mägilane jättis päevapealt suitsetamise maha.
„Ma tegin seda otsekohe, kui sain teada, et suitsetamine on tervisele kahjulik.”
* * *
Kord tuli ühe arsti juurde ihne kaupmees. Ta teadis, et arst nõuab esimese visiidi eest 35 eurot, järgnevate eest aga 20. Kaupmees otsustas arsti „pügada.”
„Näete kulla doktor olen jälle teie juures!” Aga arstil oli hea mälu. Vaadanud kaupmehe kiiresti läbi, ütles ta? „Kõik on vanaviisi. Võtke edaspidigi seda, mis ma teile välja kirjutasin.”
* * *
Hambaarst: „Pagana pihta, miks te nii hirmsasti karjute? Ma pole teie haiget hammast jõudnud puudutadagi.”
Patsient: „A-aga te astusite mu konnasilma peale.”
* * *
Koer hammustas härra Paalmad. Too tunneb end haiglasena ja läheb arsti juurde.
„Mu vaene sõber,” ütleb arst, „teid on marukoer hammustanud. Kõik tundemärgid näitavad seda.”
Paalma nägu läheb süngeks. Äkki hüppab ta püsti, tormab laua juurde ja hakkab midagi paberile kirjutama.
„Ärge paanikasse minge,” rahustab teda arst, „Ma teen teid terveks. Nii et teil ei pruugi testamenti teha.”
„See pole üldsegi testament,” vastab Paalma. „See on nende inimeste nimekiri, keda ma pean hammustama enne, kui te mind terveks ravite.”
* * *
Loomaarst kutsub arsti koju: „Ma jäin haigeks. Aga võtke teatavaks, et kui mina oma haigeid ravin, toetun ma ainult oma intuitsioonile. Proovige ka teie minu meetodit. Tehke kõike täpselt nagu mina.”
Arst vaatab patsiendi tähelepanelikult läbi, kirjutab rohud ja retsepti ulatades lausub: „Kui te kahe nädala jooksul terveks ei saa, tuleb teid maha lasta.”
* * *
Arst vaatab läbi patsienti, kel on jalaluumurre.
„Kuidas see juhtus?”
„Mängu ajal.”
„Mängisite jalgpalli?”
„Ei, kaarte.”
„Kaarte?”
„Jah, minu partner andis mulle laua all jalaga märku.”
* * *
„Mida arst sulle ütles?”
„Käskis avada suu ja öelda „A”!”
„Tühiasi! Ma oleksin talle kas või terve tähestiku ette lugenud, et ainult riviõppusest vabaks saada!”
* * *
Arst kutsuti koju. Mees lamas voodis. Ta oli kukkunud. Tal oli jalal kriimustus. Mees oigas. Arst vaatas ta läbi ja ütles: „Katsuge nii kiiresti kui võimalik saada rivanooli, muidu on hilja.”
Mees läks näost valgeks.
Tohter lisas: „Kiirustage, muidu paranevad kriimustused enne ära.”
* * *
„Doktor, ma muutun taas tüsedamaks!”
„Võimelge, käige rohkem jala…”
„Ma lähen ju iga päev jalgsi tööle.”
„Siis sõitke bussiga…”
* * *
New-Yorgi tänavalt leiti meelemärkuseta mees. Ta toimetatakse kiiresti haiglasse ja voetakse riided seljast, et meest operatsiooniks ette valmistada. Siis märkab õde, et mehel on kotikesega mingi metalltahvlike kaelas, Sinna oli kirjutatud:
„Palun teadmiseks võtta, et mul on langetõbi. Pimesool on mul juba kaks korda välja lõigatud.”
* * *
Apteekriõpilane: „Ja mis on selles pudelis, millel silti ei ole?”
Apteeker: „Mitte midagi erilist. Sellest pudelist võtame siis, kui me arsti retseptist aru ei saa.”
* * *
Vana daam usutles apteekrit: „Loodan, et teil on ikka eriharidus?”
„Aga muidugi!”
„Kas töötate ammu siin?”
„Juba 15 aastat.”
„Kas õppisite Viinis või provintsis?”
„Loomulikult pealinnas!”
„Jumal tänatud,” ohkas daam, „te rahustasite mind. Palun pakk vatti.”
* * *
„Kahjuks ma ei saa teile diagnoosi panna, aga ilmselt on süüdi alkohol.”
„Pole viga, tohter, ma ootan, kuni te kaineks saate.”
* * *
Arst ravib haiget sugestiooni abil.
„Ütelge kolm korda järjest: „Ma olen terve” ja te saategi terveks.”
Patsient toimib, nagu kästud, ja ta tervis paraneb.
„Te võlgnete mulle 200 eurot,” ütleb arst tervenenule.
„Ütelge kolm korda järjest: „Mulle juba tasuti,”” soovitab patsient ja lahkub.
* * *
Mister Philips tuli kord koju ja viskus surijana tugitooli: „Armsam, kutsu kiiresti arst,” ütles ta sosinal naisele. „On juhtunud midagi hirmsat. Ma ei saa ennast sirgeks ajada.”
„Öelge, palun, kas lootust on veel?” küsis hirmunud naine kohalesaabunud arstilt.
„On küll,” vastas arst. „Talle mõjub väga hästi see, kui ta oma ülemise püksinööbi vestinööbi keskmisest august lahti pääs­tab.”
* * *
Visiidi lõppedes ütleb arst haigele: „Palun suitsetada 5–6 sigaretti päevas, mitte rohkem!” Nädala pärast kontrollis arst, kuidas haige end tunneb.
„Miks halvasti? Kas dieeti pidasite? Jaa, aga kas suitsetasite päevas ainult 5–6 sigaretti?”
„See oli kõige raskem. Ma pole ju varem kunagi suitsetanud.”
* * *
„Tulge kiiresti, härra doktor!” hüüab naine erutatult telefoni, „Mu poeg neelas pastapliiatsi alla.”
„Tulen nii kiiresti kui saan,” vastab arst, „aga mul on veel mõned patsiendid. Kolme tunni pärast olen kohal.”
„Kolme tunni pärast! Ja mis ma nii kaua pean tegema?”
„Kirjutage seni pliiatsiga.”
* * *
Psühhiaater: „Tervist! Mille üle kaebate?”
Patsient; „Mulle tundub, doktor, et kui ma räägin, mind keegi ei kuula. Palun aidake mind.”
Psühhiaater: „Tervist! Mille üle kaebate?”
* * *
„Bill, mida arst ütles?”
„Et ma pean vähem sööma.”
„Ja sa võtsid teda kuulda?”
„Alguses mitte, aga kui ta esitas arve visiidi eest, tuli tema nõuandega arvestada.”
* * *
„Te päästsite mu unetusest,” ütles kirjanik arstile. „Ma võlgnen teile palju tänu selle suurepärase unepreparaadi eest. Mul polegi vaja rohtu sisse võtta, piisab sellest, kui arstim on minu öölaual.”
„Imelik kokkusattuvus,” vastas arst muheledes. „Kui mul on raske uinuda, võtan abiks teie romaani. Mul polegi vaja seda lugeda, aitab sellest, kui ma näen teie raamatut oma öölaual.”
* * *
Keegi daam ei maksnud, ega maksnud hambaarstile arvet ära. Kõik manitsused jäid tagajärjetuks. Arst vihastas lõpuks ja kirjutas daamile: „Kui te arvet kolme päeva jooksul ära ei maksa avaldan ajalehes järgmise kuulutuse: „Odavasti müüa suutäis hambaid. Näha võib neid proua B. suus.””
Arve maksti viivitamata.
* * *
Arst uurib haiget.
„Niisiis: palavik, pea- ja kaelavalu, halb enesetunne… Mnjaa, mis me siis teeme, mis me siis teiega teeme.”
„Ehk läheme mõlemad teise arsti juurde?” soovitab haige.
* * *
Patsient: „Kas mu valehambad tulevad ka ilusad ja loomulikud?”
Hambaarst: „Armuline proua, ma teen nad nii loomulikud, et nad teil ka valutama hakkavad!”
* * *
Arsti juures.
„Mu mees kõneleb öösiti unes, mida ma peaksin tegema?”
„Lubage teda päeval aeg-ajalt rääkida.”
* * *
Psühhiaatri vastuvõtul. Noormees kurdab, et sugulased on ta tassinud siia kõigest sellepärast, et ta eelistab puuvillaseid sokke sünteetilistele.”
„Ja mis siis?” imestab arst. „Ka mulle meeldivad puuvillased rohkem.”
„Kas tõesti? Aga kummaga te neid praete, kas või margariini­ga?”
* * *
Kaks eakat arsti kohtusid. Esimene rääkis loo ühest oma haigest, kes kõikide prognooside järgi oleks pidanud juba kümme aastat tagasi ära surema, kuid elab siiamaani ja mõtleb veel kaua elada.
„See näitab veel kord,” ütleb teine, „et kui haige ikka tõesti elada tahab, on isegi meditsiin võimetu.”
* * *
„Teil on krooniline alkoholimürgitus,” konstanteerib arst.
„Aga ma ei joo ju tilkagi!”
„Esiteks, ma pole seda teie käest küsinud,” vihastab arst. „Teiseks, te oleksite pidanud seda mulle kohe ütlema, et mitte lasta mul diagnoosi määramisega pead vaevata.”
* * *
Arst pärast operatsiooni narkoosist ärkavale patsiendile: „Operatsioon möödus edukalt, kuid enne operatsiooni käitusite te lihtsalt võimatult: kiskusite end lahti, karjusite, protestisite. Teie naaber aga oli veelgi hullem.”
„Siin pole midagi imestada, me tulime ju teie haigla aknaid pesema.”
* * *
Vana daam väsinult hambaarstile: „Ja kui ma nüüd varsti suren, siis olen kogu selle valu jumala muidu kannatanud.”
„Ei, maksta tuleb teil ka!”
* * *
„Mis arst ütles? Kas haige jääb elama?”
„Ta ütles, et viiest sellisest operatsioonist ainult üks õnnestub, Kuna tal neli eelmist äpardunud, siis nüüd olla lootust.”
* * *
Inetu naine tuli psühhiaatri juurde. „Härra doktor, mul on kogu aeg selline tunne, et mehed mind taga ajavad. Kas usute, et see on vaid viirastus?”
Arst vaatas naist ja vastas kohe: „Arvata on – et ainult viirastus !”
* * *
„Jah, armas proua,” ütleb arst vanemale daamile, „valud vasakus käevarres on vanadusest.”
„Härra doktor, see on võimatu. Minu parem käsi on sama vana kui vasak, aga ta ei valuta.”
* * *
Arst: „Te näete väsinud välja, sinjoor Rocco. Te olete pealegi väga närviline ja ka vererõhk on tõusnud. Kõige tähtsam teie jaoks on praegu puhkus ja uni. Minge koos kanadega magama.”
„Mitme kanaga, doktor?”
* * *
„Doktor, mida ma peaksin tegema, et paremini magada?”
„Jooge õhtul üks klaas piima või sööge üks õun.”
„Kuid pool aastat tagasi te ütlesite mulle, et ma ei pea õhtul midagi sööma.”
„Tean, tean. Kuid selle aja jooksul on meditsiin tohutult edasi arenenud.”
* * *
Haige: „Doktor, miks olete nii murelik, teie patsient sai ju terveks!”
„Mõtlen kogu aeg, missugune ravim küll võis teda aidata…”
* * *
„Kui te kurameerimist ei jäta, ei ela te enam nädalatki,” ütles Arst Rinaldole.
„Aga see pole minu süü. Naised armastavad mind.”
„See võib õige olla, aga üks neist naistest on minu proua.”
* * *
„Te kurdate südamekloppimise üle. Millest see teie enda arvates võiks tulla?”
„Süüdi on õngitsemine.”
„Kuid see on ju väga rahulik ja tervisele kasulik tegevus!”
„Seda küll, kuid ma rikun alati kalapüügieeskirju.”
* * *
„Arst keelas mul kategooriliselt tennist mängida.”
„Kas ta on siis sinuga kunagi tennist mänginud?”
* * *
„Mis te arvate, doktor, kas ma elan 90-aastaseks?”
„Kui vana te praegu olete?”
„Nelikümmend.”
„Kas te joote, suitsetate, mängite hasartmänge, tõmbate naistega ringi, armastate reisida, kollektsioneerida. Või on teil veel mingi põnev ajaviide või nõrkus?”
„No mis te nüüd, doktor. Ma elan väga tagasihoidlikult. Ei mingit pattu ega pillamist.”
„Milleks teile siis veel viiskümmend aastat?”
* * *
Noor naine ootab last ja on eelseisva sünnituse pärast väga mures.
„Doktor,” ütleb ta, „aga millises poosis ma sünnitan?”
„Ärge muretsege, kullake,” kostab arst. „Ikka sellessamas poosis, nagu te lapse eostasite.”
„Oi õudust!” hüüatab naine. „Kas ma pean siis sünnitama auto tagaistmel, üks jalg aknast väljas?”
* * *
„Halloo, kas doktor kuuleb? Öelge, mida ma pean tegema, neelasin kogemata suupilli alla.”
„Kõigepealt rahunege ja siis tänage õnne, et te klaverit ei mänginud.”
* * *
Arst ja veterinaar hakkasid vaidlema, kumma patsiente on raskem ravida. Mõlemad arvasid, et just temal on väga keeruline amet.
„Sinu omad võivad ju rääkida ja oma viga kaevata,” ütles loomaarst tugevana argumendi.
iis juhtus, et loomaarst jäi haigeks ja ta läks sõbra käest abi otsima.
„Mis sul viga on?” küsis arst.
„Mää,” vastas loomaarst.
„Kust sul valutab?”
„M-m-m-mh,” kostis vastus.
„Jah, ma kirjutan sulle rohtu, aga kui see ei aita, siia peame su tapamajja saatma.”
* * *
„Ma kuulsin, et te olite raskesti haige?”
„Raskesti haige? Mu kallis, olin nii haige, et iga päev uurin ajalehest surmakuulutusi, kas ka minu nimi juba nende hulgas on.”
* * *
Kirurg õele: „Millega meil siis täna tegemist tuleb?”
„Kaks kerget vigastust — autokatastroofi ja tööõnnetuse ohvrid, ning üks raske – mees, kes keeldus kodus nõusid pesemast.”
* * *
„Doktor, mis ma pean tegema? Mul on pidevalt külmavärinad, eriti õhtul. Lahti ma neist kuidagi ei saa.”
„Jah, teate, ega selle vastu õiget rohtu olegi. Kui minul midagi niisugust juhtub õhtusel ajal, ma ronin lihtsalt voodisse oma naise kõrvale. See soojus on parem igasugusest ravimist.”
„Sain aru, doktor. Ehk oleksite nii lahke ja küsiksite temalt, millal ma võin tulla.”
* * *
Arst küsib patsiendilt: „Kas joote?”
„Võiks kah, doktor. Mida teil pakkuda on?”
* * *
Arstiteaduse tuntud täht on vanas eas abiellunud noore naisega. Pulmajärgsel päeval ootab noor naine kaua oma meest koju ja otsustab siis ise talle kliinikusse vastu minna. Tagasi tuleb ta suure nutuga. Ema küsimusele, mis lahti on, vastab ta: „Kujutage ette, kõigepealt pidin pool tundi ootama. Kui sisse sain, käskis ta mul kohe riidest lahti võtta. Seejärel kuulas ta mu vaid läbi ja käskis kahe nädala pärast uuesti tulla.”
* * *
„Kas kiirabi?”
„Kuulen.”
„Tulge ruttu, mu mehel on 45 kraadi palavikku!”
„Siis pole meil enam midagi teha, parem kutsuge tuletõrje!”
* * *
Günekoloogi juures.
„Doktor, vastavalt teie soovitusele sõidan ma nüüd igal aastal naisega kuurorti, aga naine ei saa ikka veel last!”
„Ise olete süüdi. Laske naisel järgmisel aastal üksinda sõita ja te veendute peatselt, kui hästi see mõjub!”
* * *
„Kas teil on testament tehtud?” pärib arst patsiendilt.
„Jah, pärandan kogu varanduse arstile, kes pikendab mu elu 20 aasta võrra.”
* * *
Arst: „Hüüd jätke kuuks ajaks joomine täiesti maha, et me saaksime täpselt teada, kui palju teie tervis seeläbi paraneb.”
„Doktor, aga ehk võiks nii, et ma kuu aega võtan kaks korda niipalju kui seni, et siis vaadata, kui palju ta halvemaks läheb?”
* * *
Haige: „Pean teile ütlema, et mul pole mingit usku teie moodsasse arstiteadusesse!”
Arst: „Pole viga. Vaadake, eeslil pole loomaarstidesse samuti usku, aga terveks tehakse ta ometi!”
* * *
„Doktor, olen õudselt närviliseks muutunud. Iga telefonihelin paneb mind võpatama ja uksekella ma lausa kardan. Mu närvid on äärmiselt pingul.”
„Ah, härra, poen sama haigust. Ka minu naine ostab kõike võlgu.”
* * *
Doktor: „Kuivõrd te olete minu juures esimest korda, siis mulle tundub, et oleks parem, kui te räägiksite mulle kõigest päris algusest peale.”
Patsient: „Muidugi, muidugi. Niisiis, kõigepealt lõi jumal Maa ja taeva…”
* * *
„Doktor, miks te käskisite mul keelt näidata ja seda tervelt kümne minuti jooksul ei vaadanud?”
„Ma tahtsin rahulikult retsepti kirjutada.”
* * *
Üks mees tuleb kahvatu näo ja uniste silmadega arsti juurde. „Doktor, ma tunnen ennast nii halvasti. Kas te ei arva, et ma peaksin paariks päevaks voodisse jääma?”
„Palju parem oleks,” vastas arst, „kui te jääksite sinna paariks ööks!”
* * *
„Härra doktor, kuidas olete oma praktikaga rahul?”
„Hästi läheb mu armas! Hüüd võin endale juba lubada, et mõnele patsiendile ütlen, et ta on täiesti terve!”
* * *
Hambaarsti juurde tuleb hirmust värisev patsient.
„Hammas on vaja välja tõmmata,” teatab arst pärast läbivaatust. Haige hakkab veel rohkem värisema.
„Noh, jooge natuke enda julgustamiseks.” Arst valab mehele pitsi lahjendatud piiritust, teise, kolmanda, neljanda pitsi. Märganud, et haige enam ei värise, küsib arst: „Noh, kuidas on, kas saite julguse tagasi?”
„Oo jaa, katsugu nüüd keegi mu hammast puutuda!”
* * *
Advokaat kaebab oma arstist sõbrale: „Minu sõbrad ja tuttavad on häbematult kokkuhoidlikud. Tarvitseb mul vaud seltskonda ilmuda, kui minult hakatakse küsima erialast nõu. Ilmselt tuleb ka teil samasuguseid ebameeldivusi taluda?”
„Mitte sugugi. Kohe, kui keegi hakkab oma tervise üle kaebama, ütlen ma rahulikult: riietuge lahti, palun.”
* * *
Vanem daam arstile: „Arstiteadus on tohutult arenenud. Kui ma noor olin, pidin igaks järelevaatuseks täiesti lahti riietuma. Nüüd aga tehakse kõik haigused kindlaks ainult keelenäitamise järgi.”
* * *
„Doktor, ma olen väga erutatud, sest see on minu esimene operatsioon.”
„Täiesti asjatult. Mina ei karda üldse, kuigi see on ka minul esimene operatsioon.”
* * *
Arst soovitab täidlasele daamile: „Te peate kehakultuuriga tegelema.”
„Aga missuguseid liigutusi ma pean tegema?”
„Raputage eitavalt pead vasakule ja paremale.”
„Kas hommikul või õhtul?”
„Siis, kui teile toitu pakutakse.”
* * *
Noor arst pärib kogenud kolleegilt: „Mis on meie ametis kõige raskem?”
„Teada saada, missugusest toidust patsient kõige rohkem lugu peab.”
„Misjaoks?”
„Et tal seda ära keelata saaks.”
* * *
Psühhoanalüütik kohtab tänaval tuttavat ja küsib, kuidas ta pere elab.
„Hästi, ainult onu on väga haige.”
„Ta polegi haige, ta ainult kujutab seda endale ette.”
Mõne aja möödudes kohtusid nad uuesti.
„Noh, kuidas onu tervis on?” küsib psühhoanalüütik.
„Nüüd kujutab ta endale ette, et ta on surnud.”
* * *
Kohtuvad kaks arsti.
„Teil on haigete hulgas ebatavaline populaarsus. Ilmselt olete avastanud mingi imerohu?”
„Jah… Ma ei keela neil juua ega suitsetada.”
* * *
„Öelge, millesse suri Kowalski?”
„Pole teada. Arstid ei osanud panna diagnoosi.”
„Veider inimene! Kui ta elas, ei teadnud keegi, millest ta elas, nüüd ei tea keegi, millesse ta suri!”
* * *
„Doktor, ma palun teid, öelge mulle, mis olid mu vaese mehe viimased sõnad.”
„Ta ütles: „Andke mu kallile naisele edasi minu viimased sõnad: „Marta, maksa doktorile arve järgi ilma viivituseta, ta oli nii tähelepanelik ja hoolitsev.””
* * *
Arst: „Jooge hommikul klaas kuuma vett.”
Patsient: „Seda teen ma nagunii, ainult et mu perenaine nimetab seda kohviks.”
* * *
„Mitte just sõbralik arst annab ühele vanemale naisele, kes talle igasuguseid, hädasid kurdab, mõista, et ta talle närvidele käib.”
„Mis te siis soovite, pean ma teid nooremaks tegema?”
„Seda ma teilt ei nõua, ma ei taha nooremaks saada, vaid vanaks.”
* * *
„Alates homsest, mu armas, ei alkoholi, tubakat, lokaale, teatrit ega kino.”
„Aga mis ma pean siis tegema, doktor, kui te mul kõik keelate?”
„Raha koguma, et minu arveid maksta!”
* * *
Sanatooriumi direktor: „Me püüame kõik teha, et te tunneksite end nagu kodus!”
„Oh ei! Ma tulin siia puhkama!”
* * *
Kaks ameerika arsti omavahel.
„Ütelge, kolleeg, kas te olete oma praktikas ka vigu teinud?”
„Jah, ükskord ravisin ühe miljonäri juba pärast kahte visiiti terveks.”
* * *
Arst uurib Gustavit hulk aega ega suutnud kuidagi välja selgitada mis mehel viga on. Lõpuks ütles ta: „Minge koju, võtke kuuma vanni ja minge siis ilma mantlita jalutama.”
„Ja te oletate, et see aitab?”
„Ei, kuid arvatavasti te saate kopsupõletiku, aga seda me oskame diagnoosida ja väga edukalt ravida.”
* * *
„Doktor, aidake mind palun.”
„Ja mis siis teiega juhtus?”
„Mitte minuga, vaid minu naisega. Tal on kinnisidee. Ta võttis endale pähe, et ma olen idioot ja ma ei suuda teda ümber veenda.”
* * *
Ühel päeval kohtusid linnas kaks noort arsti. Nad vahetasid arvamusi mõlemale huvi pakkuvates küsimustes. Lõpuks kaldus jutt ühele haigusloole.
„Jah,” nentis üks, „operatsioon tehti just viimasel hetkel. Järgmise 24 tunni jooksul oleks patsient selletagi paranenud.”
* * *
„Doktor, kui ma pisut ettepoole kummardan, käed kõrvale sirutan ja nendega ringikujulise liigutuse teen, siis tunnen ma paremas õlas ägedat valu.”
„Miks peaksite teie siis selliseid kummalisi liigutusi tegema?”
„Kas teie tunnete siis mõnda lihtsamat viisi, kuidas mantlit selga saada?”
* * *
Suure restorani kelner haigestus ja toimetati haiglasse. Pigis­tades valu pärast hambad risti, lamas ta operatsioonilaual. Sisenes arst. Kelner lausus talle vaevaliselt: „Härra doktor, mul on väga halb olla. Kas te saaksite mind aidata?”
„Mul on väga kahju, kuid see ei ole minu laud. Kohe tuleb mu kolleeg.”
* * *
Arst: „Teile on parimaks rohuks Zakopane!”
Naispatsient: „Ja kuidas seda kraami võetakse, härra doktor, kas enne või pärast sööki?”
* * *
„Arst keelas minu naisel igasuguse toiduvalmistamise.”
„On ta siis nii haige?”
„Ei, haige olen mina.”
* * *
Keegi kuulus prantsuse arst oli surivoodis, ümbritsetuna oma kolleegidest.
„Mu härrad,” ütles surija, „minust jääb järgi kolm suurt arsti.” Kõik arstid vaatasid üksteisele otsa. Igaüks neist lootis nüüd oma nime kuulvat.
„Need on: vesi, liikumine ja dieet…” Nii ütles kuulus arst ja suri.
* * *
Arst: „Kas te magate lahtise suuga?”
Patsient: „Ei tea, aga ma vaatan täna öösel järele…”
* * *
Ostja apteekrile: „Kas te ei kinnitanud mulle, et see ravim paneb mind ühe ööga jalule?”
„Jah, aga ma ei öelnud, missuguse ööga.”
* * *
„Meie asutus on teile vastunäidustatud,” ütles sanatooriumi peaarst. „Teil on nõrgad närvid!”
* * *
„Kas järgisite minu nõuannet ja magate avatud akna juures?”
„Jah, doktor.”
„No, ja krooniline köha on kadunud?”
„Ei – ainult lauahõbe, rahatasku ja kuldkell.”
* * *
Arst: „Teie, kullake, võite oma tervisega veel kümme aastat elada.”
Haige: „Ohoo! Siis on lood täbarad.”
Arst: „Kuidas nii?”
Haige: „Möödunud aastal ütlesite, et võin veel sada aastat elada.”
* * *
Angiinihaige helistas arstile ning küsis sosinal: „Kas doktor on kodus?”
Samuti sosinal vastas talle teenija: „Ei, tule ruttu!”
* * *
Üks maaler läks linna ja hakkas seal arstiks. Kui temalt küsiti, miks ta otsustas elukutset vahetada, vastas maaler: „Kuna mulle öeldi, et kui ma arstina peaksin vigu tegema, katab maa need kinni.”
* * *
„Doktor, mille eest nii suur arve? Te ravisite mind kõigest nädal aega.”
„Ah, senjoor Roberti, te oleksite nõus tasuma ka poole suurema, summa, kui te teaksite, et oleksin tahtnud teid lahata, sest teie juhtum oli nii erakordne.”
* * *
„Ma armastan teid!” ütles haige medõele. „Ma ei taha paraneda.”
„Kardan, et te ei paranegi. Doktor nägi, kui te mind suudle­site, aga ta pole minu vastu ükskõikne!”
* * *
„Kas pidasite kinni dieedist, mille teile määrasin?” „Püüdsin küll, härra doktor, kuid see polnud kerge.”
„Tühi jutt! Ütlesin ju teile, et peate sööma seda, mida sööb teie kaheaastane poeg.”
„Jah, härra doktor, tean. Küünlaid, süsi, kummi tükke…”
* * *
„Teil on väga tugev köha. tuleb korrapealt joomine ja suitsetamine maha jätta!”
„Doktor, kas teie arvates ma pean ainult köhima?”
* * *
„Doktor, ma pole juba kolm päeva saanud pissida,” kurdab arsti juurde tulnud meeskodanik.
„Võtke riidest lahti.”
Kui mees on viimaks ka aluspüksid maha lasknud, hüüdis hämmeldunud arst: „Teil on ju riistal sõlm sees!”
„Oh kurat! Jälle unustasin minna leiba ostma!”
* * *
„Ma olen veendunud, et teie tervis on suurepärane,” ütleb arst patsiendile pärast läbivaatust.
Haige väljub kabinetist ja kukub koridoris surnult pikali. Doktor paotab ust, näeb meest pikali maas ja hüüab õele: „Õde, aidake! Võtke tal jalgadest kinni!”
„Milleks?”
„Me peame ta ringi keerama, nagu oleks ta tulnud vastuvõtule, kuid mitte minu juurest lahkunud.”
* * *
„Doktor, ma ei saa õhtuti kuidagi magama jääda, sest pea on tuhandeid mõtteid täis.”
„Sel juhul soovitan teil enne voodisse heitmist juua kastoorõli.”
„Ja kas see aitab?”
„Ei, kuid siis on teil peas ainult üks mõte.”
* * *
Mägedes asuva sanatooriumi patsient kurdab arstile, et tal on raske hingata.
„Mis jutt see on!” imestab arst. „Meil on erakordselt puhas õhk.”
„Selles asi ongi, et ma olen harjunud nägema seda, mida ma hingan.”
* * *
„Doktor, kuidas ma saaksin vabaneda liigsest kehakaalust?”
„Tuleb hakata jalgsi tööl käima.”
„Ma teen seda juba pikemat aega, doktor. Seni pole aidanud.”
„Väga raske juhtum. Näib, et ma pean teile bussisõidu välja kirjutama.”
* * *
Intensiivravipalatis lamab haige, ümberringi kõikvõimalikud elutegevust tagavad aparaadid. Palatsisse siseneb professor koos kümmekonna arstiga.
„Kuidas meil siis täna läheb?” pärib professor.
Haige hakkab värisema, siis tõmblema ja hääletult suud liigutama.
„Mis teiega on? Kas te ei saa rääkida?”
Patsient pilgutab silmi ja raputab eitavalt pead.
„Andke haigele pliiats ja paber,” pöördub professor oma saatjaskonna poole.
Kõik kummarduvad huviga paberi kohale, kuhu haige väriseva käega kirjutab: „Idioot, astu hapnikuvooliku pealt maha.”
* * *
„Doktor, mida ma pean tegema? Iga päev, kui ms, tulen koju, on minu naise juures mõni võõras mees. Enne, kui ma jõuan skandaali teha, saadab naine mind kooki kohvi jooma ja maha rahunema…”
„Ja mida te minu käest teada tahate?” küsib arst.
„Ma tahaksin teada, kas liigne kohvijoomine mulle kahjulik ei ole?”