United Airlinesi DC-10 surmasalto Siouxi lennuväljal (19. juuli 1989)
Kui 19. juulil 1989 United Airlinesi DC-10 lendas 11 300 meetri kõrgusel üle Iowa osariigi edelaosa, ei osutanud miski eelseisvale katastroofile. DC-10 oli teel Denverist Chicagosse vahemaandumisega Philadelphias. Äkki oli kuulda tugev plahvatusetaoline heli ja lennuk vappus…
Instrumendid piloodikabiinis näitasid, et pöördetüür on rivist välja langenud. Olukord oli tegelikult palju tõsisem kui mõõteriistad näitasid, sest sabamootori (mootor nr 2) telgventilaatori rootor oli purunenud. Rohkem kui 100 kilogrammi raskune titaanist rootor purunes tükkideks ja vigastas kõigi kolme üksteisest sõltumatu hüdraulikasüsteemi juhtmeid. Kogu vedelik voolas hüdraulikasüsteemist välja ja piloodid ei saanud enam kasutada pöörde-, kald- ega kõrgustüüre, ka mitte tagatiibu. Nüüd ei jäänud muud üle, kui manööverdada veel kahe töökorras mootoriga.
DC-10 võttis kursi Sioux Cityle. Kahele piloodile ja pardainsenerile tuli appi juhuslikult reisijate hulgas viibinud DC-10 pilootide instruktor Dennis Fitch, kes võttis enda peale kahe töötava mootori tõukejõu ja kütuse juurdevoolu reguleerimise, et kapten saaks kogu oma tähelepanu pühendada lennuki juhtimisele. Lennuki kapten, 33 aastat piloodiametit pidanud 58-aastane Al Haynes (†2019) võttis aga raadio teel ühenduse lennukompanii tehnikutega San Franciscos, et saada teada, kuidas sellises olukorras oleks võimalik lennukit kindlalt maandada. Kulus kümme minutit, enne kui spetsialistid kaugel San Franciscos taipasid olukorra tõsidust. Kuid nõu anda poleks nad suutnud, sest keegi ei teadnud, mida teha kõigi kolme hüdraulikasüsteemi üheaegse rivist väljalangemise korral. Nii ei jäänud pilootidel muud üle kui improviseerida.
Stjuardessid aga hakkasid reisijaid hädamaandumiseks ette valmistama. Meeskond kavatses algul maanduda mõnele maanteele, kuid nõustus siis dispetšeri ettepanekuga lennata Sioux City lennuväljale ja üritada seal „tõbist” reisilennukit maandada. See oli väga raske ülesanne, sest kuidagi ei õnnestunud tiivalt-tiivale õõtsuvat DC-10-t kontrolli alla saada, pealegi kiskus lennuk kogu aeg paremale. Kella 16 paiku kohaliku aja järgi, pool tundi pärast avariid, jõuti Sioux City lennuvälja lähedale. Haynes informeeris reisijaid sellest, et üks mootor on plahvatanud, kuid ei maininud kahjustatud hüdraulikasüsteemi. Ta ütles vaid, et kohe on oodata „rohkem kui kõva maandumist”.
Lennuki telik oli eelnevalt mehaanilisel teel välja lastud. Umbes 800 meetrit enne maandumisraja algust kaldus lennuk ootamatult paremale ja tiib puudutas maad. Hetk hiljem vajus nina vastu maad, DC-10 tegi uperpalli ja sööstis maandumisrajalt maisipõllule, kus purunes viieks tükiks ja põles rusudeks. Reisijate isiklikud asjad paiskusid kuni 1,6 kilomeetri kaugusele. Hukkus 112 inimest. Üks reisija suri saadud vigastustesse umbes kuu aja pärast. 184 ellujäänu hulgas olid ka 8 meeskonnaliiget ja kõik neli piloodikabiinis viibinud meest. 171 inimest sai kergemaid ja raskemaid vigastusi. 13 reisijat pääses terve nahaga.
„Äkki olid kõik kohad tuld ja suitsu täis,” kirjeldas üks reisija õudseid hetki pärast hädamaandumist. „Me rippusime pea alaspidi oma istmete küljes. Ma nägin ühte vigastamata naist, kelle kõrval kõlkus tema surmasaanud abikaasa, ka nende taga oli kaks hukkunut.” Ühel teisel ellujäänul õnnestus päästa üks beebi. „Ma kuulsin karjumist, jooksin tagasi ja leidsin lapse pagasitükkide vahelt,” jutustas Jeery Schemmel hiljem. Reisijate ennastsalgav abivalmidus päästis paljude elu. „Kui lennuk vastu maad põrkas, murdus kere otse minu ees. Ma aitasin ühe vana daami välja, hoides samal ajal kätel väikest tüdrukut,” meenutas üks reisija. Teine aitas rusude vahelt väljuda umbes kuuel inimesel ja andis siis ise päkkadele valu.
USA suuruselt teisel lennukompaniil United Airlinesil oli kõige rohkem „eakaid” lennukeid. Sioux City lennuväljal purunenud DC-10 oli olnud käigus 15 aastat, ent viimase viie aasta jooksul ei täheldatud lennuki juures mingeid tehnilisi probleeme.
Kolm kuud hiljem leiti Alta (Iowa osariik) lähedal DC-10 sabamootori purunenud rootor ning kuue kuu pärast leidsid farmerid rootori võlli ning suure tüki telgventilaatorist. Leitud mootoriosade uurimisel avastati kaks murdekohta, mis põhjustasid ühe kolmandiku rootori labade purunemise. Selgus, et rootori valamisel olid sinna jäänud õõnesruumid, mis aja jooksul põhjustasid mootori töötamisel mõrade tekkimise rootoris. Tõsi General Electric Aircraft kontrollis rootorit neli korda, enne kui see monteeriti mootorisse. Katastroofi asjaolude uurimisel tehti kindlaks, et firma oli kontrolli teostanud asjatundmatult. Vähe sellest, tolle DC-10 sabamootori kogu ekspluatatsiooni aja jooksul tegid United Airlinesi tehnikud tervelt kuus ülevaatust ega avastanud rootoril mingeid defekte! Seega oli õnnetuse otseseks põhjuseks mootori tehnilise ülevaatuse teostajate pinnapealne suhtumine oma töösse.
DC-10 tüüpi lennukiga on tema „karjääri” kestel toimunud nii palju õnnetusi, et teda võib pidada tõeliseks katastroofilennukiks.
* 11. juunil 1972 stardib DC-10 Detroidi lennuväljalt. 3500 meetri kõrgusel eraldub pagasiruumi vasakpoolne luuk. Reisisalongi tagaosa põrand puruneb. Suuri vaevu õnnestub teha hädamaandumine.
* 27. juulil 1972 puruneb pärast starti ühe DC-10 sabamootori osad. Hädamaandumine.
* 4. novembril 1973 plahvatab 12 000 meetri kõrgusel DC-10 mootor, mille killud tungivad läbi reisisalongi seina. Õhuvool kisub ühe reisija tekkinud avausest välja.
* 3. märtsil 1974 eraldub Pariisi Orly lennuväljalt startinud Türgi DC-10 pagasiruumi luuk. Juhitamatu lennuk kukub alla. Hukkuvad kõik DC-10 pardal olnud 346 inimest.
* 11. juunil 1974 kaotab üks Hollandi DC-10 startimisel osa tagatiivast. Hädamaandumine.
* 19. veebruaril 1975 kaotab üks DC-10 Düsseldorfi lennuväljal osa tagatiivast ja teeb hädamaandumise.
* 12. novembril 1975 kaotab DC-10 New Yorgis Kennedy lennuväljal mootori. 139 reisijal õnnestub põlevast lennukist väljuda.
* 2. jaanuar 1976. Kõik 364 palverändurit pääsevad ehmatusega põlevast DC-10-st Istanbuli lennuväljal.
* 1. märtsil 1978 takistab õhkrehvi lõhkemine DC-10 starti Los Angelese lennuväljal. Oma lähtekohale tagasiruleeriv lennuk süttib ootamatult põlema. Kaks reisijat saab surma.
* 17. aprillil 1979 kaotab DC-10 osa sabamootori kattest ja teeb hädamaandumise Kopenhaagenis.
* 25. mail 1979 kaotab American Airlines DC-10 Chicago O’Hare lennuväljalt startimisel mootori. Saja meetri kõrgusele tõusnud lennuk kukub alla. Hukkub 273 inimest.
* 31. oktoobril 1979 puruneb maandumisel México lennuväljale USA Western Air Lines DC-10. 78 reisijast ja 11 meeskonnaliikmest hukkub 72.
* 11. novembril 1979 kaotab DC-10 lennul Miamisse ukse ja osa tüürist.
* 28. novembril 1979 kaotab Air New Zealand DC-10 meeskond orientatsiooni ja lennuk põrkab 500 meetri kõrgusel merepinnast vastu Erebuse vulkaani nõlva. Hukkuvad kõik lennukis olnud 257 inimest. Lennuk tiirutas kruiisilennusõitjatega Antarktika kohal. Uus-Meremaa DC-10 oli esimene reisilennuk, mis kukkus alla Antarktika kohal. Pärast seda katastroofi lõpetati igasugused kruiisilennud Antarktika kohal.
* 13. septembril 1982 stardib Malaga lennuväljalt Madridist saabunud Spantaxi DC-10, mis on regulaarsel liinilennul New Yorki. Vahetult enne õhkutõusmise alustamist märkas meeskond tugevat vibratsiooni ja katkestas stardi. Kiirusega 160 km/h kihutas DC-10 rajalt välja, põrutas vastu betoonehitist, kaotas parempoolse mootori, sõitis siis hooga üle maantee ja süttis põlema. 380 reisijast ja 13 meeskonnaliikmest hukkus 48 reisijat ja 3 meeskonnaliiget. Hiljem selgus, et vibratsiooni oli põhjustanud ninateliku parempoolse ratta lohakalt protekteeritud õhkrehvi protektori osaline purunemine. Piloot pidas ekslikult lennukit juhitamatuks ja katkestas stardi.
* 1986. aasta augustis hävib tulekahjus American Trans Air DC-10. Ligi 300 reisijat ja meeskond jõuavad lennukist lahkuda.
* 27. juulil 1989 kukub lennuki kapteni, 54-aastase Kim Ho Jungi süü tõttu maandumisel tihedas udus Tripoli lähedal alla Korean Air DC-10, purustades kaks maja ja surmates neli elanikku. 181 reisijast hukkus 68, 18 meeskonnaliikmest 4. Eluga pääses ka kapten.
* 21. detsembril 1992 puruneb äikesetormi ajal Portugalis Algarve lennuväljale maandumisel Hollandi Martinair Holland NV DC-10. 240 pardal olnud inimesest hukkub 54.
Kui McDonnell-Douglas lõpetas moraalselt ja tehnoloogiliselt vananenud DC-10 tootmise, oli seda tüüpi lennukeid toodetud kõigest 377 eksemplari. 1990. aasta jaanuaris tegi esmalennu DC-10 modifikatsioon MD-11, mis võis pardale võtta ca 372–403 reisijat. Kuid ka selle lennukitüübi karjäär ei kestnud kuigi kaua, kõigest 10 aastat hiljem, aastal 2000 lõpetati DC-11 tootmine ja praegu kasutatakse neid veel vaid kaubalennukitena.
©Peter Hagen
NB! Loe ka:
DC-10 kukub alla Pariisi lähedal (1974)
American Airlines’i DC-10 kaotab mootori (1979)
Spantaxi DC-10 puruneb startimisel (1982)
Tulekahju Swissair’i MD-11 pardal (1998)
