Huvitavaid kilde filmikunsti ajaloost

1892. aastal avas prantslane Reynaud Pariisis Grévini vahakujude muuseumis „Optilise teatri ”. Liikuvaid pilte projitseeriti lihtsa ketasprojektsiooni abil. Reynaud’ ettevõttel oli pariislaste hulgas suur edu. Aastast 1892 kuni 1900 oli Grévini muuseumis ühtekokku 12 800 etendust, mida külastas 500 000 vaatajat. Kolm aastat hiljem, 28. detsembril 1895, korraldasid vennad Lumiere’id Pariisi kohvikus Grand Cafe esimese avaliku ja tasulise kinoseansi. Koondeeskava koosnes üheteistkümnest palakesest. Algas kinematograafia võidukäik terves maailmas.

Alljärgnevalt anname sõnas ja pildis kaleidoskoopilise ülevaate filmikunsti 127-aastasest ajaloost.

 * Esimene mängufilm, mis kestis üle tunni, oli „The story of the Kelly Gang“. Film esilinastus 28. dets. 1906 Melbournis.
* Esimene täispikk helifilm oli „Lights of New-York”. Filmi demonstreeriti esimest korda 6. juulil 1928 New York City kinos The Strand.

* Esimesed maailmamenuga helifilmid olid ameerika režissööri Warner Brothersi filmid „The Jazzsinger” (Džässilaulja) ja „The Singing Fool ” (Laulev narr). Mõlemas filmis mängis peaosa filmitäht Al Jolson. Filmis „The Singing Fool” esitatud šlaager „Sunny Boy“ sai esimeseks filmišlaagriks, mida hiljem lauldi kogu maailmas.
* Maailma esimene värvifilm oli USA firma Technicolor filmile võetud „Must piraat” Douglas Fairbanksiga peaosas. Film vändati 1926. aastal.
* Esimest korda saatis muusikakapell tummfilmi 5. jaanuaril 1900 Melbourne’is.
* Esimene film Hollywoodis vändati 1910. aasta veebruaris. D. W. Griffith tegi kõigest kahe päevaga filmi „In Old California”.
* Kõige rohkem statiste esines inglise režissööri sir Richard Attenborough’ filmis „Gandhi“ (1982). Ainuüksi matusestseenis osales umbes 300 000 statisti.
* Kõige rohkem kostüüme ühe filmi jaoks õmmeldi 1951. aastal. 32 000 kostüümi läks vaja filmi „Quo Vadis” võtetel.
* Maailma kõige suuremad filmistuudiod asuvad Hollywoodi lähedal Universal Citys. Lisaks suurele maa-alale, kus tehakse välisvõtteid, kuulub stuudiotekompleksi 561 hoonet ja 34 stuudiot, mis on sisustatud kõige vajalikuga värvifilmide tarbeks.
* Kõige pikem filmiseeria on jaapanlaste „Tora San”. Filmi esimene osa tuli ekraanile 1969. aasta augustis. 1988. aastal valmis 40. seeria. Kõigis filmides on kaasa teinud näitleja Kiyoshi Atsumi (sünd. 1929. aastal).
* Kõige odavam normaalpikkusega mängufilm oli „The Shatteped Illusion” (Purustatud . illusioon), mis valmis 1927. aastal. Kompanii Victorian Film Productions vändatud filmidraama läks maksma ainult 300 naelsterlingit. See odav film valmis ühe aastaga ja selles on isegi stseen tormis hukkuva laevaga.
* Kõige pikem film, mis kunagi filmitud, on „The Cure for Insomnia” (Kuur unetuse vastu), mis kestab 85 tundi. Mammutfilm valmis 1987. aastal. Režissöör John Henry Timmis IV linateost näidati esimest korda kogu pikkusega Chicagos.

1920. aastate seksisümbol Rudoph Valentino
Itaallane Rodolfo Alfonzo Raffaele Pierre Philibert Gugliemi (tunnuspildil) oli aastaid naiste kinoiidoliks. Endine kerjus ja kõrvaliste osade esitaja tegi ilma kirgliku tantsida osas filmis „Apokalüpsise neli ratsanikku” (1921). Tee Hollywoodi oli avatud. 31-aastane Rudolph Valentino suri ootamatult oma karijääri haripunktil ühes New Yorgi haiglas pimesooleoperatsiooni komplikatsioonide tagajärjel 23. augustil 1926. aastal. Matusele kogunes üle 100 000 austajanna. Filmitähest jäi järele 5 ratsahobust, 8 autot, 12 tõukoera, 300 lipsu, ligi 2000 päevasärk! ning oma filmid, mis on vajunud täielikku unustusse.

James Deani fenomen
Ta ei olnud ilus klassikalises mõttes ega muidu silmapaistev. Peale kõige muu oli ta tugevalt lühinägelik. Tema elu esimesed 23 eluaastat olid nii sündmustevaesed, et hiljem pidasid biograafid vajalikuks mainida isegi seda, et Deani emal tuli poja sünnituskulude eest maksta 15 dollarit. Oma elu viimase 12 kuu jooksul jõudis Dean esineda kolmes filmis, mis tegid tema nime surematuks. Dean kehastas ümbritseva eluga konflikti sattunud noort vihast meest. Tema loodud ekraanikuju vastas sadade tuhandete noorte soovile olla niisama vaba, julge ja opositsiooniline. Dean hukkus 30. septembril 1955 Californias autoõnnetusel. Pärast Deani surma muutusid tema filmid erakordselt populaarseks.

Muinasjutte vajavad kõik
* Maailma esimene täispikk multifilm oli Walt Disney „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi ”, mis vaimustab juba üle poole sajandi kinopublikut. Filmi loomisel osales ühtekokku 750 kunstnikku, nende hulgas 32 animaatorit (panevad paika liikumise põhifaasid), 102 assistentkunstnikku, 167 faseerijat (joonistavad liikumisfaase), 20 layoterit, 25 taustamaalijat ja 65 spetsiaalefektide tegijat. „Lumivalgekese” jaoks valmistati ligi miljon joonistust, millest läks käiku ainult 250 000. Filmi esilinastus toimus 21. detsembril 1937 Los Angelese kinos Carthay Circle Theater .
* „Ben Hur” on USA kõige suurejoonelisem ja kulukaim ajaloohõnguline linateos. Filmis esines 365 näitlejat, 50 000 statisti, kasutati üle miljoni rekvisiidi. Film läks maksma 16,2 miljonit dollarit. Vesternispetsialisti William Wyleri kino-oopus kestab 213 minutit. Filmi on autasustatud 11 Oscariga. Talle järgnevad kumbki 10 Oscariga  „Tuulest viidud“ (1939) ja „West Side Story”.
* Kõige; paremini tasustatud naisfilminäitlejad olid Barbra Streisand, kes sai 5 milj. dollarit osa eest filmis „Nuts ”. Tema ameerika kolleegile Meryl Streep’ile maksti filmis  „Heartburn“ (Armukadedus) mängimise eest 4. milj. dollarit. Sama summa sai Streep osatäitmise eest filmis „Out of Africa ”.
* Kõige suurema kahjumi põhjustas film „Heaven’s Gate ”, mille Michael Cimino tegi 1980. aastal. Film tõi Põhja-Ameerikas sisse 1,5 milj. dollarit, kuid läks ise maksma 44 milj. dollarit. Kui siia juurde arvata veel mitmesugused muud kulutused (ka laenutuskulud), ulatub see summa isegi 57 milj. dollarini. .
* Kõige rohkem filme vändatakse Indias (aastas, keskmiselt 750). Järgnevad Jaapan (330) ja USA (230).

* Siin teeb arvestuse keeruliseks raha ostujõu pidev muutumine. Kui võtta aluseks dollari kurss 1983. aastal, on filmi „Tuulest viidud ” (Clark Gable’i (1901–1960) ja Vivian Leigh’ga (1913–1967) peaosades) edu endiselt ületamatu. 1939. aastal valminud melodraama tõi sisse 312 milj. dollarit. Kõik senised kassarekordid purustas aga Steven Spielbergi ulmefilm „E. T. – Extra Terrestrial” (Kosmosetulnukas). Filmi esilinastus toimus 11. juunil 1982. Sama aasta lõpuks oli film sisse toonud 300 milj. dollarit. 1992. aastaks on kinokülastajad jätnud kinokassadesse „Kosmosetulnuka ” vaatamise eest üle 700 milj. dollari.
Kaks rekordit püstitas Georg Lucase ja Steven Spielbergi film „Indiana Jones ja hukatuse tempel” Harrison Fordiga peaosas. 27. mail 1984 püstitas film 9,3 milj. dollariga päeva kassarekordi. Esimese kuue päeva jooksul tõi „Indiana Jones ja hukatuse tempel” sisse 42,3 milj. dollarit. Filmi näidati üheaegselt 1685 kinos.

Seda ja teist
* Filmiajaloo kõige kõrgemad honorarid maksti USA filmitähele Sylvester Stallonele (sünd. 1946). Peaosa eest filmis „Cobra” sai ta 12 milj. dollarit. Täpselt sama summa maksti ka osatäitmise eest filmis „Over the Top ”. Seejärel purustas ta isikliku honorarirekordi, saades peaosa eest filmis „Rocky IV” 16 milj. dollarit. „Rambo II” tõi mehele sisse koguni 19,5 milj. dollarit.
* Kõige suurem kaskadöörile makstud honorar oli 100 000 dollarit. Selle raha eest tegi Dar Robinson 1979. aasta novembris filmi „High Point ” jaoks hüppe Toronto teletornist 335 m kõrguselt. Tema langevari avanes alles 91 m kõrgusel maapinnast. Robinson suri 39 aasta vanuselt 21. nov. 1936.
* Kõige rohkem mängitud kinokangelane on Sherlock Holmes, kelle ristiisaks oli kirjanik sir Arthur Conan Doyle (1859–1930). Aastatel 1900–1989 on geniaalne detektiiv üles astunud 197 filmis ja teda on kehastanud 70 erinevat näitlejat.
* Kõige kauem ekraanil olnud film oli „Emmanuelle”. Pariisi kinos Paramount City näidati filmi 26. juunist 1974 kuni 26. veebruarini 1985.
* Kõige ihaldatum filmitrofee on Oscar, mida Ameerika Filmiakadeemia annab – välja alates 1929. aastast. Auhind kujutab endast kullatud kuju, mida hiljem hakati Oscariks kutsuma. Esimese Oscari said 16. mail 1929 Emil Janning osa eest filmis  „Der Weg allen Fleisches” ja „Sein letzter Befehl”. Esimese naisnäitlejana sai „Oscari” Janet Gaynor.
* Kõige rohkem Oscareid sai Mikihiire „isa” Walt Disney (1901–1960). Disney kontos on 20 Oscarit. Peale selle veel 12 diplomit, millest osa annetati kuulsale multifilmimeistrile postuumselt.
* Ainuke naisnäitleja, kellel on neli Oscarit peaosade eest, on Katharine Hepburn (1907–2003). Auhind anti osade eest filmides „Morning Glory” (1932/33), „Guess Who’s Coming in Dinner” (1967), „The Lion in Winter” (1981) ja „On Golden Pond” (1981). Üldse autasustati Hepburni Oscariga 12-l korral. Ainult neli meesnäitlejat on saanud peaosa eest Oscari kahel korral. Kaks Oscarit said Spencer Tracy 1937. ja 1938. a., Frederic March 1932. ja 1946. aastal Gary Cooper 1941. ja 1952. aastal ning Marlon Brando 1954. ja 1972. aastal.
* Kõige noorem Oscari võitja oli Shirley Temple (sünd. 24. apr. 1928), kes sai ihaldatud auhinna 1934. aastal, seega viieaastaselt. Kõige vanem näitleja, keda autasustati Oscariga, oli George Burns (sünd. 1896), kes pälvis kõrge auhinna 1976. aastal (ta oli siis 80-aastane) osa eest filmis „The Sunshine Boys”.
* Kõige kõrgemad filmiauhinnad on saanud Helen Hayes (sünd. 1900), Richard . Rogers ja Rita Moreno (mõlemad sünd. 1931). Ainult nemad on saanud Oscari, Tony, Grammy ja Emmy auhinnad. Barbra Streisand (sünd, 1942) pälvis nii Oscari, Grammy kui Emmy auhinna ning peale nende veel Tony eriauhinna kui aastakümne täht.
* Maailma suurim kino on New Yorgis asuv Radio City Music Hall, mis avati 27. dets. 1932. Algselt oli kinos 5945 kohta, praegu 5874. Kõige suurem kinokompleks asub Torontos. 19. apr. 1979 avatud Cineplex koosneb 18 erinevast kinost. Üldse on kinokompleksis 17 000 kohta.
* Kõige rohkem kinosid, võrreldes elanike arvuga, on San Marinos. Seal tuleb 3190 elaniku kohta üks kino (üldse on San Marinos 7 kino). USA-s tuleb 11000 elaniku kohta ja Suurbritannias 45 000 elaniku kohta üks kino.
* Mitte ühtegi kino ei ole Saudi Araabias (8 milj. elanikku), sest filmide demonstreerimine on vastuolus rangete islami tavadega.
* 1925. aastal valminud „Ben Hur” läks maksma 3,9 milj. dollarit ja oli seega kõigi aegade kalleim tummfilm.

Armu ja hirmu
Õudusfilmide kõige sagedasem kangelane on krahv Dracula, kelle iiri kirjanik Bram Stocker (1847–1912) uuele elule äratas. 5. märtsil 1922 esilinastus Saksamaal Henrik Galeeni stsenaariumi järgi tehtud õudusfilm „Nosferatu. Symphonie des Grauens” („Õuduse sümfoonia”), mille peakangelaseks oli Karpaatidest pärit vampiir krahv Dracula. Filmiga „Nosferatu” algab vampiirifilmide ajastu. Krahv ise või tema otsesed järglased on senini kollitanud 155 filmis. Frankenstein, Dracula kõige tugevam rivaal, on esinenud 109 filmis.

Kõigi aegade kõige kallimad filmid
1916 „Intolerance” (Sallimatus) 2 milj dollarit
1925 „Ben Hur“ 3,9 milj dolllarit
1930 „Põrguinglid“ 3,95 milj dollarit
1942 „Kariibi mere piraadid“ 4 milj dollarit
1946 „Duell päikese käes“ (Duel in the Sun) 8 milj dollarit
1956 „Kümme käsku“ 13,5 milj dollarit
1959 „Ben Hur“ 15,2 milj dollarit
1962 „Mäss Bountyl“ 20 milj dollarit
1963 „Cleopatra“ 44 milj dollarit
1978 „Superman“ 55 milj dollarit
1988 „Vale mäng Roger Rabbitiga“ (Who Framed Roger Rabbit) 70 milj dollarit (teistel andmetel 58 milj)
1991 „Terminaator 2“ 100 milj dollarit
1995 „Veemaailm“ 172 milj dollarit
1997 „Titanic“ 200 milj dollarit
2005 „King Kong“ 2007 milj dollarit
2006 „X-Men – viimane vastupanu“ 210 milj dollarit
2006 „Supermani tagasitulek“ 223 milj dollarit
2006 „Kariibi mere piraadid 2“ 225 milj dollarit
2007 „Ämblikmees 3“ 258 milj dollarit
2007 „Kariibi mere piraadid 3“ 300 milj dollarit