Vera Renczi

2 minutit lugemist

Kuigi Rumeenia sarimõrvar, 1903. aastal sündinud Vera Renczi tappis 15 aasta jooksul 35 inimest, on tema kohta vähe teada. Vera Renczi tappis oma kaks abikaasat, poja ja 32 armukest.

Vera sündis Ungaris jõukate vanemate lapsena. Juba 10-aastasena, kui tema perekond oli Berkerekuli kolinud, hakkas tüdruk tundma huvi seksi vastu. 15-aastaselt tabati ta kord südaööl poiste magalas. Sellest ajast peale hakkas ta internaadist poisse välja valima. Kohe, kui kavaleri tähelepanuavaldused tüütuks muutusid, tegi Vera suhtele lõpu. Ta võis oma austaja iga hetk vähimagi süümepiinata hüljata, kuid häda sellele, kes üritas teda ennast maha jätta – tüdruku omanikuinstinkt oli lausa haiglane.

Vera esimene abikaasa oli rikas ärimees, kes oli temast tunduvalt vanem ja kellele ta sünnitas poja. Ühel päeval kadus kallis kaasa jäljetult. Vera kinnitas, et mees sõitis ilma igasuguse selgituseta ära, ja leinas teda terve aasta. Lõpuks teadis ta rääkida, et mees olevat autoõnnetusel hukkunud.

Varsti abiellus naine teise, seekord temast noorema mehega, kes paraku ei olnud talle truu. Juba mõne kuu pärast sõitis too isand Vera sõnul „pikale reisile”. Aasta hiljem rääkis Vera tuttavatele, et mees olevat talle kirjutanud, et tahab temast jäädavalt lahkuda.

Enam Vera Renczi ei abiellunud, kuid tal oli aastate jooksul terve hulk armukesi: ühtekokku 32. Kummalisel kombel ei pidanud mitte ükski armuke Vera juures kuigi kaua vastu ja pärast seda, kui ta oli tuttavatele teatanud oma järjekordse austaja lahkumisest, ei nähtud seda meest enam kunagi. Ja alati oli Veral olemas selgitus nii naabrite kahtluste hajutamiseks kui ka oma võimalust ootava uue armukese jaoks.

Renczi mõrvad tulid päevavalgele, kui üks värskelt abiellunud rumeenlanna hakkas otsima oma meest, kes ei olnud „ärireisilt” tagasi tulnud. Noorik teadis, et tema mehel oli tegemist Vera Rencziga. Viimane kinnitas kadunud mehe abikaasale, et pärast kohtamist ei ole ta tema meest enam näinud. Kuid naine ei jätnud asja niisama sinnapaika. Ta sai teada, et kaduma on jäänud ka teised mehed, kes olid 35-aastase Rencziga seotud olnud, ning teatas asjast politseile.

Politsei korraldas Vera Renczi majas läbiotsimise ja sattus tõelisele massihauale. Keldrist leiti 35 tsinkkirstu, kus olid naise kadunud abikaasade, kõigi armukeste ja ka poja maised jäänused.

Kinni võetud, rääkis Renczi, kes juba varajases nooruses oli silma paistnud promiskuiteedi ja mässumeele poolest, uurijatele, et ta oli tapnud mehed armukadedusest ja hirmust, et ta võidaks maha jätta. Oma poja oli ta mürgitanud pärast seda, kui see oli keldris massihaua avastanud ja tahtis politseisse minna. Nii mõnelegi armukesele oli ta korraldanud romantilise viimase õhtusöögi. Ka tavatses ta õhtuti istuda kirstude vahel ja tunda rõõmu teda ihaldanud meeste vaikivast seltskonnast.

Renzci enda tunnistuste põhjal mõisteti talle 35 inimese tapmise eest surmanuhtlus. Hiljem asendati surmanuhtlus eluaegse vanglakaristusega. Mõni aasta hiljem suri Vera Renczi vanglas loomulikku surma.

©Peter Hagen