Soovitusi naissoost vangide kinnipidamistingimuste kohta

4 minutit lugemist

Louisiana osariigi Vanglate Komisjoni Naissoost Vangide Kinnipidamisstandardite Alamkomitee aruanne

Komitee tuli kokku 11. detsembril 1995. aasta hommikul eesmärgiga tuua selgust teatud aspektidesse seoses naissoost kinnipeetavate transpordi korraldamisega, ja kooskõla üleriigiliste naisvangide käitumist puudutavate juhenditega.

Transport

Naissoost kinnipeetavate transportimise standarditesse selguse toomise palve esitas Föderaalne Abišerifide Liit. Arutusel oli naissoost vangidele lubatud riietus ja käitumine ning soovitatavad tõkestusvahendid nii osariigi kui föderaaltasandil. Komitee esitab komisjonile kinnitamiseks järgmised printsiibid:

A Riietus

Transpordi ajal võib naissoost vang kanda tsiviilriietust, kui selleks annab loa teda saatev abišerif. Soovitatav on kanda töist riietust, näiteks seelikut, pluusi ja jakki, või veetlevat naiselikku riietust, näiteks kostüümi, või pluusi ja pükskostüümi. Kõrged kontsad on lubatud, välja arvatud juhul, kui neid on võimalik jalatsite küljest kergesti eemaldada ja relvana kasutada.

Ebatavaline riietus või riietus, mis võib äratada soovimatut tähelepanu, ei ole lubatud. Näiteks bikiinid, liibuvad nahkpüksid, läbipaistvad pluusid, eriti kõrge kontsaga kingad ja kogu jalgu katvad nööritavad kõrge kontsaga saapad on selgesõnaliselt keelatud.

Siiski võidakse vangile anda luba kanda nahast miniseelikut valge pluusiga, millel on läbipaistvad varrukad, ja musti kõrge kontsaga saapaid, kui nimetatud riietusesemed on maitsekad ega mõju liiga väljakutsuvalt.

Juhuks, kui naisvangi valitud riietus peaks osutuma sobimatuks, peab abišerifil alati olema vangi jaoks kaasas asendusriietus, milleks on ereoranž spordidress.

B Tõkestusvahendid

Transportimise ajal peab naissoost kinnipeetav olema kogu aeg tõkestusvahenditega varustatud.

Käerauad kinnitatakse naisvangile selja tagant, kahekordselt lukustatuna ja julgestus-kinnitusega ümber vangi piha.

Jalaraudade paigutamine on samuti nõutav. Nad kinnitatakse vangi kederluude ümber ja peavad jääma kinnitatuks ka liikumisel avalikes kohtades nagu bussi- ja lennujaamad, sest seal on põgenemise oht suurim.

Peale selle soovitab alamkomitee pallikujulise suutropi (koos fiksaatoriga) ja musta peakoti tarvitamist juhtudel, mil vangi saatev abišerif peab seda vajalikuks, kuid iseäranis vangi transportimisel ühissõidukite, näiteks liinibusside ja -lennukitega. Suutropi ja peakoti kasutamine välistab peaaegu täielikult võimaluse vangi suhtlemiseks kaasosalistega, kes võiksid teda võimalikul põgenemiskatsel abistada. Loomulikult nõuavad sanitaarnormid, et igale naisvangile eraldataks isiklik suutropp. Ajal, kui tropp ei ole fikseeritult vangi suus, võib vang kanda seda nööriga kaelas.

C Käitumine

Hiljuti kehtestatud Föderaalne Moraaliseadus, mille algatas senaator N. Nebraskast ning mille nii USA Senat kui ka Esindajatekoda võtsid vastu suure häälteenamusega ning ilma oluliste vaidlusteta, keelab sõnaselgelt masturbatsiooni nii föderaal-, osariigi kui ka kohaliku tähtsusega vangidele.

Loomulikult on kõikides osariigi ja föderaalsetes kinnipidamisasutustes vabadusekaotust kandvate vangide konginarid juba praegugi varustatud lukustusseadmetega, mis võimaldavad piirata käte liikumisulatust, eraldada põlvi ja takistada suu kasutamist eneserahuldamiseks. Naisvangide transpordi ajal langeb aga kohustus hoolitseda selle eest, et masturbatsioon aset ei leiaks, vangi saatvale abišerifile. Selle juures tuleb pidada silmas seda, et naisvangi eemalviibimine vangikongide tõkestusseadmetest võib tekitada neis tugeva ahvatluse masturbeerida.

Seepärast soovitab alamkomitee rakendada täiendava tõkestusseadmena 15 sentimeetri pikkust fikseerivate nahkrihmadega varustatud pulka, eraldamaks naisvangi põlvi teineteisest ajal, mil vang magab väljaspool kinnipidamisasutust.

Koos selja taha lukustatud randmete, nõuetekohaselt fikseeritud suutropi ja korralikult paigaldatud jalaraudadega peaks see abinõu täielikult tõkestama manuaalse masturbatsiooni ning ka kaudse masturbatsiooni põlvede kokkusurumise teel.

Täiendavalt tuleb märkida, et uue seaduse tõttu on tavapäraste julgestusnööride kasutamine äärmiselt ebasoovitatav. Selle soovituse illustreerimiseks toome ühe kolledži cheerleadert näite, kes kandis tšekipettuse eest 4-aastast vabadusekaotust osariigi vanglas, ning viidi naissoost abišerifi saatel teistele hoiatuseks korraldatud loengutsüklile kolledžis. Kõikidel avalikel esinemistel kandis kõnealune naisvang oma cheerleadert kostüümi, kusjuures käed ja jalad olid raudades. Kui vang paigutati ööseks asemele, veendus abišerif selles, et tema randmed ja küünarnukid olid kõvasti kinni seotud, suutropp oli paigas, vang oli kaelapidi voodi külge kinnitatud ning jalad olid nõuetekohaselt kinni seotud. Kindluse mõttes lisas valvur julgestusnööri, mis ühendas randmeid fikseerivad nöörid ja läks vangi jalgade vahelt läbi.

Pärast vangi hoolikat fikseerimist läks abišerif duširuumi, kuid sealt naastes leidis ta vangi oma sidemetes väänlemas ja mõnust oigamas, sest jalgade vahelt läbi pandud julgestusnöör võimaldas vangil erutada oma suguelundeid!

Ainult üle noatera õnnestus abišerifil hoida ära vangi jõudmine orgasmini. Ta lõikas julgestusnööri välkkiirelt läbi, sidus siis kinnipeetava jalad lahti ning fikseeris nad laialiaetud asendis voodi nurgapostide külge. Nii õnnestus edasised eneserahuldamise katsed välistada.

Karistuseks selle eest, et ta võimaldas enda valvatava vangi lubamatut käitumist, viidi abišerif üle lihtpolitseinikuks.

Eelneva põhjal leiab komitee, et parim vahend naisvangide masturbatsiooni tõkestamiseks on lukustatav põlvedeeraldaja kombinatsioonis tavaliste liikumisvabadust piiravate vahenditega nagu käerauad, jalarauad ja suutropp.

Kokkuvõte

Me loodame, et selle alamkomisjoni aruanne on abiks õiguskaitseasutustele, mille töö nõuab tegelemist naissoost vangide transpordiga. Kuna see on kiiresti arenev ja muutuv valdkond, siis tuleb pidada soovitatavaks seda, et kõik vastavad ametiasutused jälgiksid hoolega nii föderaalvalitsuse uusi korraldusi kui ka osariigi Vanglate Komisjoni selgitavaid bülletääne, kindlustamaks oma tegevuse kooskõla naisvangide transporti ja käitumist reguleerivate õigusaktidega.