New York, juuni 2016 (galerii)

15 minutit lugemist

Kui oled näinud Giza püramiide, sukeldunud Punases meres, imetlenud Bangkoki kuningapaleed, külastanud Tadj Mahali mausoleumi, teinud tiiru peale Angori templitele, nautinud helikopterilt avanevat vaatepilti Iquassu joastikule, tõusnud köisrippteel Rio de Janeiros Suhkrupea mäe tippu, sõitnud Dubais liftiga maailma kõrgeima maja (828 m) 124. korrusel asuvale vaateplatvormile, kolanud maailma suurimas Dubai Malli ostukeskuses, siis oleks aeg ära käia ka New Yorgis. Seda enam, et New York on ikooniline pilvelõhkujate metropol – teist sellist lihtsalt pole. Tõsi, paljud peavad New Yorgiks ainult Manhattanit, ja see pole ka päris vale arusaam, sest kõik, mis jääb sellest kaljusaarest väljapoole, on lihtsalt mõnekorruselistest majadest koosnev suur ameerika küla.

« 1 kohta 6 »

Otsustasin New Yorki lennata Moskva kaudu, sest siis sattusin enam-vähem samal ajal oma Taanist saabuva reisikaaslasega Kennedy lennuväljale. Ma olen lennanud 165 korda ühtekokku 31 tüüpi lennukiga, kuid Boeing 777 300 ER osutus tõeliseks lendavaks piinakambriks. Vähemalt New Yorki lennates mul vedas, sest üks koht minu kõrval jäi vabaks. Tagasilend kahe laiaõlgse vene mehe vahel oli aga täielik õudusunenägu. Boeing 777 (tegi esmalennu juba 1995. aastal) loonud konstruktoritel olid ilmselgelt sadistlikud kalduvused. Mis puutub aga lennukitoitu, siis veendusin ei tea mitmekümnendat korda, et see on täielik solk (muide, ka äriklassis).

Olen alati lendu broneerides jälginud, mis lennuk mingil liinil lendab ja teinud selle järgi valiku. Boeing 767 jättis hea mulje, ka vana tööloom Boeing 747 400, aga Boeing 777… Meenutadagi ei taha. Soovitan siinkohal valida reisil lennukiks kas Boeing 787-9 Dreamliner, põhjaliku noorenduskuuri läbi teinud Boeing 747-8 või eurooplaste A 350 XWB. Muide, uuemates lennukitüüpides on juba USB-pistiku pesad, nii et saab lennu ajal kas mobiili või MP-mängijat laadida.

Šeremetjevo 2 jättis väga hea mulje: pestud, kustud, värvitud, renoveeritud ja restaureeritud. Üllatas see, et üheski söögikohas ei müüdud kanget alkoholi. See on ka mõistetav, sest paljudel kangemat kraami pruukivatel venelastel kipub katus ära sõitma…

Küll valmistas aga suure pettumuse New Yorgi Kennedy-nimeline rahvusvaheline lennuväli. Nii ilmetut ja inetut lennujaama ei ole veel juhtunud nägema (kui ehk siis Indias Dehlis), oleks võinud arvata, et olen sattunud kolkakülla. Ja sellele külalennuväljale maanduvad iga päev rohkem kui 110 lennukompanii lennukid!

Vaade Manhattanile.

Hirmujutud iga saabuja pikast-põhjalikust ülekuulamisest tollis osutusid ülepaisutatuks: ametnik küsis vaid silmi maha lüües väga vaikse häälega, mida ma New Yorgis tegema hakkan. Ka ei tuntud vähimatki huvi minu pagasi vastu, kuigi venelasi puistati päris korralikult. Lennujaamas pakkus taksot Gruusiast pärit homo. Kiitis New Yorki taevani, kuigi ma ei taipa, mis lõbu on olla taksojuht Ameerikas. Sibi Thbilisis või New Yorgis – mis vahet seal on?

Esimene käik Times Squaere’le jättis hea mulje, kuigi peaaegu kogu kuulus reklaamisäras keskuse sillutise kallal käis suur remont.

Kõige vapustavama mulje jättis aga New Yorgi takso: tõeline kindlus ja pleksiklaasist vahesein tehtud-sätitud nii, et juhi taga istuv reisija ei saaks ka parima tahtmise korral taksojuhile nuga selga lüüa. Ka manitses hoiatussilt, et taksojuhi tapmise eest on ette nähtud 25 aastat vanglakaristust.

Muuseumidest valisin välja ainult loodusloo muuseumi (American Museum of Natural History). Igal juhul oli põnev näha Spielbergi filmidest armsaks saanud kõigi aegade suurima kiskja türannosauruse (Tyrannosaurus rex) peaaegu täielikku skeletti. Muljetavaldav oli ka 34 tonni kaaluv raudmeteoriit. Muidugi on New York paljudest mängufilmidest nii pähe kulunud, et erilisi üllatusi ta pakkuda ei suuda. Siiski on vahva pilvelõhkujate metropoli oma silmaga kaeda, elada kaasa selle ainulaadse suurlinna melule, hingata kõrgete majade vahel sisse rohkete heitgaaside meeliülendavaid aroome.

New Yorgi kontrastid hakkasid silma juba esimesel bussituuril. Manhattani põhjaosas oleksid nagu sattunud teise maailma: madalad majad, päikesesäras inimtühjad tänavad. Ei elavat liiklust ega üldse mitte midagi sellist, mis meenutaks suurlinna. Muide, 49 protsenti New Yorgi peredest ei räägi kodus inglise keelt. Paralleelühiskondade tekkimine USA suurlinnades on aga vältimatu, kuid ei too kaasa neid teravaid probleeme, millega me Euroopas kokku puutume. Mis imeväega suudetakse paralleelühiskondade tekkimist vältida migrantide vastuvõtmisest ogarasse vaimustusse sattunud Saksamaal?

1902. aastal valmib arhitekt Daniel H. Burnhami projekti järgi Broadway ja Viienda avenüü nurgal esimene raudbetoonist kõrghoone, 91 m kõrgune ja 22 korruseline Flatiron Building (Triikraud).

Nõustun täielikult Maire Aunastega, kes kunagi ütles, et kui ta veel kord USAsse läheb, siis ei tule ta kuu aega toast välja, vaid vaatab telekat. Tõepoolest, telekanalite arvu ma ei suutnudki kokku lugeda. Neid oli õige mitmes keeles. Telekanalitel surfates hakkas silma, et kui eesti telekanalid reklaamivad põhiliselt „vedelikku“ hästi imavaid tampoone, siis Ameerikas reklaamitakse sõiduautosid. Kuna parasjagu käis võitlus presidendikoha pärast Valges Majas, siis tahaksin siinkohal öelda, et kui ma noor ja loll olin, arvasin, et gerontofiilia (endast tunduvalt vanema seksipartneri eelistamine) on seksuaalne hälve. Kuid tuleb välja, et see on ka poliitiline hälve. No mida mõtlevad noored ameerika mehed, kes moodustasid potentsiaalsetest Bernie Sandersi poolt hääletajatest märkimisväärse osa ja oleksid soovinud uueks presidendiks seniilset 74-aastast rauka? See jääb ilmselt üheks suurimaks looduse mõistatuseks…

Ja ega Hillary Clinton parem ole. Sellel äärmiselt võltsilt mõjuval vanaproual oleks ammu aeg kolida New Jersey näitlejate vanadekodusse. Kuid oh ei, ta tahab saada presidendiks! Tema raugastunud ja tudisevast, kunagisest seelikukütist ja suhuandjast abikaasast Billist saaks USA esimene mister! Naerukoht! Tõsi, Trump on juba 70, kuid ta mõistus on selge, keel terav! Teda kritiseerivad tarkpead aga unustavad ära, et loll miljardäriks ei saa, ja Trumpile pole midagi sülle kukkunud. Igat masti internatsionalistid panevad Trumpile kõige rohkem pahaks muidugi tema väljaütlemisi pagulaste ja eriti moslemite kohta. Ja ega ta mööda pane. Mida näiteks toodab Mehhiko? Ainult vaesust ja narkootikume, mida ta ekspordib USAsse. Mis aga puutub mamma Merkeli ja teiste temataoliste kuulsasse mantrasse, et „erinevused rikastavad“, siis sellise jutuga võiks küll persse minna.

New Yorgis on selgesti näha, milles see rikastamine avaldub. Kõik väikesed ärid, toidupoed ja söögikohad on asiaatide käes. Suurem osa taksojuhtidest ja parklavalvuritest on samuti aasia päritolu. Kas see siis ongi rikastamine? Ja eestlased, lähevad Junckeri-Merkeli kliki tarmukal juhtimisel sama teed? Mida annab eesti kultuurile ja majandusele see, kui ka meil hakkavad prügivedajateks neegrid, pitsapoisteks filipiinlased, kassapidajateks iraaklased, kojameesteks süürlased, taksojuhtideks afgaanid ja nõudepesijateks pakistanlased. Tõepoolest, mida see annab? Aga nagu öeldakse, vastust teab vaid tuul… Ja ega keegi saa sellestki aru, miks Brüsseli kamarilja üritab Ameerika eeskujul luua Euroopa Ühendriike, kuhu voorivad lõputud migrantide hordid, kes innukalt noorendavad vananevat rahvastikku ja parandavad majandust, andes tööd üha suuremale arvule politseinikele, tõlkidele, uurijatele, advokaatidele, vanglapersonalile ja tervele sotsiaaltöötajate armeele…

Kuid tagasi New Yorki. Lootsin, et nikastan mõnes kaubamajas silma ära. Seda ei juhtunud. Ameeriklased väidavad küll, et 34-ndal tänaval asuv Macky’s kaubamaja on maailma suurim. No ärge hüpake! Dubai Malli või Berliini KaDeWe kõrval on Macky’s armetu kaltsukas.

Ja veel üks asi hakkas silma. Mööda tänavaid kihutas sireenide huilates ja tulede vilkudes suur tuletõrjeauto, masina taga lehvimas täismõõdus USA lipp. Võib-olla natuke ülepakutud patriotism, aga mõtlema pani küll. Ameeriklased, olgu nad päritolult kes tahes, on oma kodumaa üle uhked, nad on valmis Ameerika eest oma elu andma. Aga meil Euroopas? Milline Saksamaal elav türklane annaks elu Saksamaa eest või milline eesti venelane tormaks lahingusse Vene vägede vastu? Kuid see on juba teine teema…

Peter Hagen

Kilde New Yorgi ajaloost

1524 Giovanni da Verrazano uurib praeguse New Yorgi piirkonda.

1609 Henry Hudson uurib ja kaardistab Hudsoni jõge ja New Jersey kallast.

1610 asutavad hollandi kaupmehed Manna-hatta saare ja varsti ka Long Islandi lõunatipu.

1626 ostab Peter Minuit indiaanlastelt Mann-hatta saare kaupade eest, mille väärtuseks on 60 kuldnat. Uus asundus sai nimeks Nieuw Amsterdam.

1630 New Yorgis elab 300 inimest.

1654 saabuvad esimesed juudid Curacaost, alles 1685. aastal tohivad nad pidada avalikke jumalateenistusi.

1655 Aafrikast saabub esimene laev neegerorjadega.

1664 Inglismaa võtab Uus-Hollandi üle. Uus-Amsterdami nimeks saab New York.

1673 võidavad hollandlased mõneks ajaks New Yorgi endale tagasi, kuid peavad selle juba 1674. aastal inglastele loovutama.

1690 New Yorgis elab 3900 inimest ja ta on Bostoni ja Philadelphia järel suuruselt kolmas linn USAs.

1693 William Bradford asutab New Yorgi esimese trükikoja. 1725 annab ta välja esimese ajalehe „New York Gazette“.

1698 New Yorgis elab 4937 inimest.

1712 orjade ülestõus. 9 valget tapetakse, 21 neegrit puuakse üles.

1750 Nassaus avatakse esimene teater.

1754 avatakse King’s College, praegune Colombia ülikool.

1788 New York ratifitseerib USA konstitutsiooni.

1789 30. aprillil vannutatakse New Yorgis ametisse USA esimene president George Washington.

1790 Philadelphiast saab pealinn. New York oma 33 000 elanikuga on suuruselt teine linn riigis.

1792 Wall Streetil asutatakse börs.

1797 New York kaotab oma staatuse New Yorgi osariigi pealinnana. Selleks saab Albany.

1807 Hudsonil teeb oma esimese sõidu aurulaev „Clermont“.

1811 teeb komisjon ettepaneku planeerida Manhattan ruudustikukujuliselt ja nummerdatud tänavatega.

1820–40 New Yorgi elanike arv suureneb 124 000-lt 313 000-ni.

1820–29 saabub New Yorki igal aastal umbes 4000 immigranti.

1830 New Yorgis elab 252 666 inimest.

1832 avatakse linnas esimene hobutramm Prince Streeti ja 14 tänava vahel.

1835 suur tulekahju hävitab kõik selle, mis hollandi New Yorgist veel alles on jäänud. Tules hävib 600 maja.

1840–56 New Yorgis registreeritakse kolm miljonit sisserändajat. Need on peamiselt iirlased, kes on sunnitud kartulikalduse tõttu kodumaalt lahkuma ja sakslased, kes põgenevad pärast 1848. aasta ebaõnnestunud revolutsiooni.

1851 18. sept. ilmub ajalehe „New York Times“ esimene number.

1853 maailmanäitus Kristallpalees (Crystal Palace). Hoone hävib tulekahjus 1858. aastal.

1860 New Yorgis elab 1 175 674 inimest.

1863 Kuna 1861. aastal puhkenud kodusõtta ei leidu piisavalt vabatahtlikke, tahetakse vastu võtta seadus kohustusliku tegevteenistuse vastuvõtmiseks. Kuid see seadus ei kehtiks kõigi kohta, sest 300 dollari eest võib mees ennast sõjaväeteenistusest vabaks osta. 13.–16. juulini toimuvad New Yorgis rahutused, millest võtab osa umbes 50 000 inimest. Plaanitava seaduse vastu protesteerijad liiguvad rüüstates, röövides ja lintšides läbi linnatänavate. Ainult sõjaväe abil suudetakse rahutused maha suruda. Draft Rioti (draft – kutsekäsk sõjaväeteenistusse) ajal kaotab elu rohkem kui 2000 inimest, purustatakse rohkem kui 100 maja. See on New Yorgi ajaloos kõige raskemate tagajärgedega mäss.

1870 Lover East Side’ linnaosas, mis hiljem sai nimeks Chinatown, elab kõigest 29 hiinlast, 1890. aastal aga juba 3000. Praegu elab selle linnaosas vähemalt 150 000 hiinlast. Hiina maffia kontrollib kahte kolmandikku USA narkoäri.

1872 Asutatakse praeguseni kuulus Bloomingdade’s kaubamaja.

1873 340 hektari suurune Keskpark (Central Park) avatakse üldiseks kasutamiseks.

1877 avatakse Museum of Natrual History.

1878 valmib St Patrick’s katedraal, mille ehitamist alustati 1858. aastal. Kiriku kaksiktornide kõrgus on 100 m, hoone pikkus 120 m. Kirikus on 2400 istekohta, võimas orel ja vapustav akustika.

1880 avatakse Metropolitan Museum. New Yorgi tänavad saavad elektrivalgustuse.

1883 24. mail avatakse Brooklyn Bridge. (Kogupikkus 1833 m, rippava 485 m, laius 25 m.) Juba esimesel päeval ületas silla 150 000 inimest. Tänapäeval ületab silla iga päev vähemalt 120 000 autot. Bussid ja veoautod ei tohi üle silla sõita.

1886 USA president Grover Clevelandi juuresolekul avatakse 92,99 m kõrgune Vabadussammas.

1888 tabab New Yorki ebatavaline lumetorm, lumikatte paksus on 20 tolli (50,8 cm), hukkus 100 inimest. Rekordiline lumi sadas maha aga 2006. aastal – 26,9 tolli (68,32 cm).

1891 9. mail toimub galaetendus vastavatud Carnegie Hallis. Dirigeerib Pjotr Tšaikovski, kes kiidab saali suurepärast akustikat.

1892 Ellis Island muudetakse immigratsioonikeskuseks. Igal aastal saabub New Yorgi kaudu USA-sse pool miljonit immigranti.

1894 ilmub juutide päevalehe „The Forward“ esimene number.

1895 asutatakse New Yorgi avalik raamatukogu (Public Library)

1897 liituvad viis linnaosa Manhattan, Brooklyn, Bronx, Queens ja Staten Island suureks New Yorgiks. Harta jõustub 1. jaanuaril 1898. New Yorgist saab maailma suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku.

1880 Viiendal avenüül, Eest 80 ja 84. tänava vahel valmibMetropolitan Museum of Art. Hoonet täiendatakse korduvalt. Viimane laiendus võeti ette 1965. aastal. Muuseumis on 3,5 miljonit eksponaati. Tegemist on suurusele neljanda muuseumiga maailmas. Egiptuse kollektsiooni peetakse maailma üheks parimaks.

1900 New Yorgis on 3,4 miljonit elanikku ja 1930. aastal juba ligi 7 miljonit.

1902 arhitekt Daniel H. Burnhami projekti järgi valmib Broadway ja Viienda avenüü nurgal esimene raudbetoonist kõrghoone, 91 m kõrgune ja 22 korruseline Flatiron Building (Triikraud). Samal aastal valmib kuulus Macy’ kaubamaja, mida ehitati ümber ja laiendati aastatel 1924, 1928 ja 1931.

1904 valmib esimene metroolõik City Haklli ja 145. tänava vahel.

1907 naistel keelatakse avalikus kohas suitsetamine.

1911 valmib New Yorgi avalik raamatukogu (New York Public Library). Raamatukogus on 144 km raamaturiiuleid. 10 000 kartoteeki sisaldab 8 miljonit nimetust.

1913 pärast 10 aastat kestnud ehitustöid valmib 42. tänava ja Park Avenue nurgal pearaudteejaam Grand Central Station ja 241 m kõrgune Woolworth Building (rahvasuus „kommertsi katedraal”), mis jääb 1930. aastani maailma kõrgeimaks hooneks. Kui Frank Winfiled Woolworth 1879. aastal oma äri alustas, ei maksnud ükski tema kaup rohkem kui 5 senti.

1914 valmib 25-korruseline ja 177 m kõrgune Municipal Building, mis hiljem on eeskujuks Moskva ülikoolile.

1916 võetakse vastu seadus, mis näeb ette kõrghoonete ülasuunas ahenemise, et tänavad ei muutuks pimedateks kuristikeks.

1919 võetakse vastu kuulus „napsiseadus“ – USA-s on keelatud alkohoolsete jookide import ja müük. Põrandaaluseid kõrtse tekib kõikjal nagu seeni pärast vihma.

1920 naised saavad valimisõiguse.

1924 Ellis Island kaotab sisserändajate registreerimisel oma tähtsuse, sest uued seadused teevad massilisele sisserändele lõpu. Aastatel 1892–1924 registreeriti saarel keskmiselt 2000 emigranti päevas.

1929 29. oktoober. Must reede, börsikrahhiga algab suur majanduslik depressioon.

1930 arhidekt William van Aleni projekti järgi valmib pärast kaks aastat kestnud ehitustöid Lexington Avenue ja 42. tänava nurgal 319 m kõrgune Chrysler Building.

1931 1. mail vajutab Washingtonis vajutab USA president Herbert Hoover nupule ja Manhattanil, maailma kõrgeimas 443 m kõrguses hoones Empire State Building süttivad tuled. (Ilma masti ja antennideta on hoone kõrgus 381 m). Hoone ehitamisel kasutati 60 000 t metalli, 100 km veevärgitorusid. Hoonel 6500 akent. Pilvelõhkujat külastab iga päev u 35 000 inimest. Igal aastal külastab 320 m kõrgusel 86. korrusel asuvat vaateplatvormi 2,5 miljonit inimest. 2009. aastal viidi läbi pool miljardit dollarit maksma läinud renoveerimistööd.

1932 27. detsembril Avatakse Radio City Music Hall, mis on praegu istekohtade arvu poolest (5910 kohta) maailma suurim kino.

1933 kuiva seaduse ajastu lõpp. New Yorgi kuberner Franklin Delano Roosevelt valitakse presidendiks.

1939 avatakse Moodsa Kunsti muuseum (Museum of modern Art).

1943 rassirahutused Harlemis pärast seda, kui üks valge politseinik neegri maha laskis.

1945 pommituslennuk B-25 lendab vastu Empire State Buildingit – 14 hukkunut.

1947 alustatakse ÜRO hoonetekompleksi ehitamist (lõpetati 1953)

1954 Ellis Islandi immigratsioonikeskus lõpetab tegevuse.

1963 pärast Pennsylvania Stationi lammutamist asutatakse ajalooliste ehitiste kaitse komisjon.

1965 esimene suur voolukatkestus.

1966 Lincolni keskuses avatakse Metropolitan Opera. Teatris on 4065 iste- ja seisukohta. Saal on 137 m pikk, lava aga 70 m lai ja 45 m sügav.

1969 New York tervitab Apollo 11 meeskonda.

1970 algab suur rahvasteränne: New York kaotab järgneva 10 aasta jooksul peaaegu miljon inimest.

1972 suurettevõtted kolivad New Yorki tagasi, trend jätkub umbes 1976. aastani.

1973 4. aprillil avatakse ametlikult World Trade Centeri 110-korruselised kaksiktornid (põhjatorn 417 m ja lõunatorn 415 m), Empire State Building ei ole enam maailma kõrgeim hoone. See rekord püsis lühikest aega, sest 4. mail 1973 valmis Chicagos 443,2 m kõrgune pilvelõhkuja Sears Toweri metallkarkass.

1976 USA tähistab iseseisvuse 200-ndat aastapäeva. New Yorgi sadamatesse saabuvad ajaloolised purjelaevad kogu maailmast.

1977 teine suur voolukatkestus. 9 miljonit inimest on ilma elektrita, mis toob kaasa rüüstamised, vandalismi ja tohutu hulga kuritegusid.

1980 John Lennon tapetakse Keskpargi lähedal.

1983 Viiendal avenüül 56. tänava nurgal valmib pärast kõigest kolm aastat kestnud ehitustöid Donald Trumpi 203 m kõrgune ja 64-korruseline pilvelõhkuja. 2015. aastal oli see hoone New Yorgis oma kõrgusega 64. kohal.

1987 Järjekordne suur börsikrahh tekitab rahvas suurt ärevust.

1991 esmakordselt ei moodusta valged linnaelanikest enam enamust. New Yorgis on 100 000 kodutut.

1993 pommiatentaat World Trade Centeris.

1995 ÜRO tähistab oma 50-ndat aastapäeva.

1998 New York saab saja-aastaseks.

2001 11. sept. terroriakti tagajärjel varisevad kokku Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid. Terroriakti oleks olnud väga lihtne ära hoida, kui oleks järgitud elementaarset reeglit: lennuki meeskonda mittekuuluvad inimesed ei tohi mingil juhul piloodikabiini pääseda.

2004 WTC asupaiga lähedal pannakse nurgakivi uuele 541 m kõrgusele One World Trade Centerikõrghoonele. 95-korruseline hoone valmis 2014. aastal.

2010 New Yorgis elab 8 175 133 inimest.

2011 Brooklyni silla lähedal valmib maailma kõrgeim, 76-korruseline kortermaja Gehry Tower. New Yorgi terrorirünnaku 10. aastapäeva mälestuseks avatakse 11. septembril memoriaal. Samal aastal muudetakse Times Square suitsetamisvabaks tsooniks. Kes põleva sigaretiga tabatakse, peab arvestama 50-dollarise trahviga.

2013 54. tänava ja Broadway nurgal valmib USA ja New Yorgi kõrgeim, 230 m kõrgune ja 68-korruseline hotell Marriot Courtyard and Residence Inn.

2016 valmib 426 m kõrgune kortermaja 432 Park Avenue, mille 89 korrusel asub 104 luksuskorterit. Kõige kõrgem korrus asub 392 m kõrgusel. Kolmetoaline korter maksab 9,7 miljonit dollarit.