Los Angeles (2017, galerii)

2 minutit lugemist

Los Angeles (hisp. keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA-s Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas.

Linna esialgne nimi hispaania keeles oli El pueblo de Nuestra Señora la Reina de Los Ángeles del Rio de Porciúncula (‘Meie Emanda Inglite Kuninganna Küla Portiúncula Jõe Ääres’). Meie emanda inglite kuninganna all on mõeldud neitsi Maarjat. Los Angelese rannikualal elasid indiaanlased juba aastatuhandeid tagasi.

Esimesed eurooplased saabusid sinna 2542. Selle ekspeditsioonio organiseeris Uus-Hispaania asevalitseja Antonio de Mendoza ja seda juhtis Portugalis sündinud maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo, kes kuulutas kogu tänapäevase Lõuna-California Hispaania valduseks. Kuid ta jätkas oma reisi ega rajanud sinna asulat.

Järgmistena sattusid sinnakanti alles 1769 California kuberner Gaspar de Portola ja frantsiskaani misjonär Juan Crespi. Nad jõudsid praeguse Los Angelese kohale 2. augustil ja Crespí täheldas, et see paik sobib suure asula rajamiseks.

1771. aastal rajas frantsiskaani munk Junipero Serra sinna peainglile pühale Gabrielile pühendatud misjonimaja. Seda orgu nimetatakse tänapäeval San Gabrieli oruks.

4. septembril 1781 saabusid sinna 44 kolonisti, kes panid aluse Los Angelese asulale. Need olid 11 meest, 11 naist ja nende 22 last. 22 täiskasvanud kolonisti seas oli 1 hispaanlane (Hispaanias sündinud), 1 kreool (Ameerikas sündinud), 2 neegrit, 8 mulatti, 9 indiaanlast ja 1 mestiits. 22 lapsest oli vähemalt 16 osalt neegriverd.

Paljudeks aastateks jäi asula pisikeseks, aga 1820 elas seal juba 650 inimest. Küla asukohal on tänapäeval Pueblo Plaza ja Olvera tänav.

Mehhiko iseseisvus 1821. aastal ja Los Angeles läks selle koosseisu nagu kogu California. Mehhikole kuulus asula kuni Mehhiko-USA sõjani, mille lõpetas 13. jaanuaril 1847 sõlmitud Cahuenga rahuleping. Lepingu alusel läks Põhja-California USA koosseisu ja selle põhjal moodustati 9. septembril 1950 California.

Linnaõigused sai Los Angeles 1835. aastal.

Los Angelesse jõudis raudteee 1876. Naftat avastati sealkandis 1892 aastal ja 1923. aastaks oli Los Angelesest saanud USA suurim naftatootja: seal toodeti veerand maailma naftast.

Los Angeleses elas 2009. aastal 3 831 868 inimest. Los Angeles on New Yorgi järel USA suuruselt teine linn.

Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu (2006–2008):

* saksa 4,5% (170 483)

* iiri 3,9% (146 658)

* inglise 3,5% (129 684)

* itaalia 2,8% (100 145)

* vene 2,6% (98,737)

* poola 1,6% (59,774)

* prantsuse 1,2% (45,127)

* šoti 0,8% (28,931)

* rootsi 0,6% (23,227)

* šoti-iiri 0,6% (22,651)

Los Angelese majandust juhivad rahvusvaheline kaubandus, meelelahutus, lennundus, tehnoloogia, nafta, mood, rõivad ja turism.

  1. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal.
« 1 kohta 3 »