Mis saab siis, kui järsku avastatakse, et ollakse biseksuaalne?

8 minutit lugemist

Aastad abielus lähevad nagu ikka. Nagu kõigil. Mõnikord seksitakse sagedamini, mõnikord harvem. Kuid kui mees äkki mehega või naine naisega. Võimatu, ütleb enamus. Kuid mis siis, kui järsku avastatakse, et proovida ju ikka võiks?

See õhtu, mil Krista (32) seda esimest korda naisega tegi, algas tegelikult täiesti hariliku restoranikülastusega, mille olid otsustanud korraldada kolm kunagist sõbrannat. Nende hulgas oli ka Siiri (27, oma poiss olemas). Juttu jätkus kauemaks ja kui kojuminemise aeg kätte jõudis, oli juba nii hilja, et Krista otsustas Siiri poole jääda. Ta helistas mehele, soovis sellele head ööd ja teatas, kuhu jääb. Kas mees oleks seda kui ohumärki võtma? Ei, see on ju täiesti normaalne.

„Miks ma siis temaga ühes voodis ei oleks pidanud magama? Mulle ei tundunud see üldse imelik,” räägib Krista. „Tundsin järsku tema kätt oma kehal. Ma ei saanud esimese hooga üldse aru, mida ma tegema peaksin, ja ei julgenud end seetõttu üldse liigutada. Ta tõmbas sõrmedega õrnalt üle mu keha ja ma taipasin järsku jahmatusega, et see meeldib mulle. Mu rinnanibud läksid kikki ja ma ajasin oma jalad natuke laiali. Mu mõistus oli nagu välja lülitatud. Ja järsku ma tundsin, kuidas Siiri keel mu jalge vahel mängis. Nii palju õrnust polnud ma korraga kunagi kogenud, ei oma mehega ega kellegi teisega. Asja juures oli kõige toredam see, et ma ei mõelnud üldse selle peale, kuidas see tavaliselt käib. Kas ma olen hea? Kas see meeldib ka teisele? Mis meeldiks talle veel ? Mitte midagi sellist. See oli puhas nauding.”

Me armastasime üksteist varavalgeni välja. Alles siis kui ma taksoga koju jõudsin, hakkasin endas ja oma teos kahtlema. Jumal hoidku, mida ma teinud olin!? Kas see oli nüüd kõrvalehüpe? Või ei loe see? Ma ei ole sellest oma mehega kunagi rääkinud. Aga Siirit tahaksin ma veel näha?

Kas piinav südametunnistus on oma biseksuaalsuse avastamisel normaalne nähtus? „Minu südametunnistus mind igatahes küll ei piinanud,” väidab Margus, 35-aastane Tartu bussijuht. „Pigem vastupidi – kui ma oma homoseksuaalse kalduvuse avastasin, oli see minu jaoks justkui vabanemine. Seksis naistega olin ma alati kuidagi pettunud olnud. Mul oli pidevalt tunne, et see, mida nendega teen, on millegipärast vale. Siis sattusin Tallinnas ühte homokohta. Seal tegi minuga tutvust Rain. Ta on 32-aastane ja tunnistab avalikult, et on homo. Ta räägib ka sellest kui millestki väga tavalisest ja see meeldis mulle. Meest suudelda oli alguses natuke harjumatu, kuid kui me pärast tema poole sõitsime ja alasti voodis teineteist rahuldasime, kadus ka kogu ebakindlus. Ma võisin temast niimoodi kinni võtta nagu ise tahtsin, sest kõik meeldis talle. Olen vahepeal õppinud kasutama ka libestuskreemi ja kondoome ja naudin nüüd seksi puhtalt seksi ja naudingu pärast. Probleemiks on ainult mu tüdruk. Me oleme selle pärast juba mitu korda tülitsenud, aga ta tahab sellegipoolest minuga kokku jääda. Kui ma teeksin kõrvalehüppeid nii, nagu kõik heteromehed seda teevad, siis oleks tal sellega vast lihtsam leppida, mõtlen ma ise. Kuid see, et ma aeg-ajalt mehega voodisse lähen, ei jõua talle kohe kuidagi kohale.”

Enamusel biseksuaalidest on väga suur oht sattuda vastuoluliste tunnete rägastikku, kus väga kiirelt vahelduvad ülim õnn, vaimustus, rõõm ja rahulolu ning teiselt poolt sügavad depressioonid, ahastus, meeleheide.

Jaan, 28-aastane tallinlane, tutvus kord ühel peol ühe bipaariga, kellel oli juba päris palju kogemusi ja kes talle ka grupiseksiks kolmekesi augu pähe rääkisid. „Ausalt öeldes tahtsin ma ainult naist ja leppisin mehega kui paratamatu nähtusega asja juures,” pihib ta. „Kui see aga siis mind käperdama hakkas ja mul suhu võtta tahtis, samal ajal kui naine seda pealt vaatas ja end ise rahuldas, lasin ma jalga. Ja kõige rumalam on see, et sellest ajast peale näen ma seda meest pidevalt unes. Kuid ma ei julgeks seda kunagi kellegagi päriselt proovida.”

Tiina (30) mees ei tea, et ta on bi

„Ükskord tahame me koos sisseoste tegema minna, teinekord jällegi uusi mustreid arutada – mõtlen välja üha uusi põhjusi, miks oma sõbranna Susannaga (32) koos olla. Toomas (30), mu mees, on hakanud järjest rohkem pahandama. „Mõnikord on mul selline tunne, et sa oled lesbi,” kargas ta hiljuti mulle kraesse. See ehmatas mind tõsiselt. Kas ta aimab midagi? Ma pean olema veelgi ettevaatlikum, muidu pomm lõhkeb ja mu pere laguneb koost. Lõppude lõpuks on meil kaks last, kes vajavad meid mõlemaid.”

Lugu Susannaga algas kaks aastat tagasi.

„Susanna kolis oma mehega meie naabrusesse. Saime ruttu sõpradeks. Tegime aias grillipidusid, sõitsime üheskoos mere äärde. Ma mäletan veel väga hästi, millal harilikust sõprusest midagi enamat sai. See oli ühel talvel. Me olime Toomasega kõvasti tülitsenud. Jälle olid põhjuseks lapsed.

Igatahes jooksin ma ulgudes Susanna poole. Tal ei olnud meest kodus ja niisiis kasutasingi võimalust mure hinge pealt ära rääkida. Kui me olime paar klaasi veini ära joonud, võttis ta mu äkki harjumatult õrnalt oma käte vahele, tõmbas sõrmeotstega üle mu näo ja sosistas mulle seejuures lohutavaid sõnu kõrva.”

Tema õrnad puudutused tekitasid minus mõnuvärinaid.

„Ma tundsin tema pehmeid sõrmi, tema naha magusat lõhna. Tema siidised juuksed puutusid vastu mu nägu, tema pringid rinnad vastu mu kätt. Me huuled sulasid üheksainsaks pikaks kirglikuks suudluseks. Tundsin endas senikogematut tungi, tungi naise järele, ja ma ei pannud sellele vastu, vaid kuuletusin kogu oma olemusega.

Susannaga armastamine oli nii pehme ja õrn nagu ei ükski mees seda mulle pakkuda polnud suutnud. Pärast seda olin ma sügavalt segaduses. Susanna aimas, mis minus toimub. „Ma olen lesbi,” ütles ta avameelselt. „Minu abielu on ainult maskeraad. Kui ma abiellusin, olin ma kõigest 18-aastane. Ma ei suutnud uskuda, et ma naisi armastan. Kuid ma taipasin ruttu, et abiellumine oli viga. Jaanus teab minust kõik. Me oleme omavahel kokkuleppele jõudnud.”

Tema sõnad šokeerisid mind.

„Kas ma olin siis ise ka lesbi? Kui ma hilja öösel koju jõudsin, olin ma juba totaalselt segaduses. Kuid ma tahtsin vastust ja võrgutasin seega Toomast kõikide parimate reeglite järgi. „Kallis, nii kirglikuna kui täna ei ole ma sind juba ammu enam näinud,” nurrus ta pärast õnneliku ja rahuldatuna.

Ma hakkasin nautima armastuse eri mänguviise. Päeval hullasin ma oma sõbranna Susannaga, õhtul armastasin oma meest kirega, mis minus tõepoolest juba kustuma oli hakanud.”

Mu kaksikelu meeldis mulle. Ma särasin ja õitsesin.

Võib-olla oleks selline elu aastaid jätkunud, kui Susanna meest ühtäkki aastaks välismaale poleks saadetud. Ta sõitis kolm kuud tagasi ära. Sest ajast käib Susanna mulle peale, et ma ka ööseks tema juurde jääksin. Või et me nädalavahetusel midagi kahekesi ette võtaksime.

Ta üritab päris selgelt mu peret lõhkuda, et mul oleks tema jaoks veel rohkem aega, et ta saaks minuga veel sagedamini magada. Ta ei aimagi ju, et ma olen ka Toomasega voodis õnnelik. Ma ei ole sellest temaga kunagi rääkinud. Ja nüüd üritab ta mulle koguni survet avaldada. Ta ütlevat Toomasele kõik ära, kui ma temaga koos puhkama ei sõida.

„Susanna meeldib mulle väga ja ma naudin temaga koos veedetud õrnuse- ja hellusetunde ning mul oleks sellest väga raske loobuda, aga ma armastan ka oma meest. Asi on selles, et ma ei ole lesbi, vaid bi. Kuid sellest ei saa Susanna aru. Tema on õnnelik, et tal meest kodus ei ole. Nende abielu oli ju kõigest fassaad. Kuid minul on lood teisiti. Mina ei taha oma perest lahku minna.”

Mida teha?

„Kui ma vähemalt kord päevas tema juurde ei lähe, ähvardab ta Toomasele kõik ära rääkida. Ja see tähendaks lõppu. Toomas ei annaks mulle iialgi andeks. Ma olen meeleheitel. Ma pean pidevalt valetama, et keegi midagi ei kahtlustaks. Kaua ei pea ma selles kaksikmängus vastu.”

Kas biseksuaalsus on kaasasündinud omadus?

Dr. Amoros: Jah ja ei. Biseksuaalsus võib olla kodeeritud inimese geenidesse, kuid see ei pruugi alati nii olla. Kui see ongi nii, ei tohiks oma instinktidele vastu punnida. Õnnelik seksuaalelu on ainult inimestel, kes oma kirele järele annavad. Paljud teevad seda siiski väga hilja. Ja mõned üldsegi mitte. Tihtipeale on aga nii, et biseksuaalsus kujuneb välja kasvatamisel. Sellisel juhul on tegemist varase lapsepõlve mälestustega kodust ja vanematest, mis kuskil alateadvuses alles on, kuid mida enam meenutada ei suudeta. Palju proovivad biseksi aga lihtsalt uudishimust. Tõsi on, et juhuseks samast soost partneriga võib inimese seksuaalelu tõesti elavdada ja rikastada. Kahjuks hakkavad paljud pärast ülemeelikut seiklust tundma süümepiina. Nii et enne tegutsemist maksaks natuke järgi mõtelda – muuhulgas ka selle peale, et ega oma suhe selle läbi kannatama ei hakka.

©Peter Hagen