Los Angelese šokk

4 minutit lugemist

Los Angelese küngastel, otse hiiglasliku pesapallistaadioni taga, kajavad lasud, demonstrantide kallale tormavad kumminuiadega politseinikud, politseiautod veavad ära haavatuid. Kogu see tohuvabohu kujutas endast tegelikult Los Angelese 7600 politseiniku õppemanöövrit päevaks X või nagu politseileitnant Mike Hillman sarkastiliselt ütles: „…viimsepäeva puhuks.“ Hillman (48) vastutab selle eest, et ei korduks see, mis juhtus eelmise aasta aprilli lõpus. Siis puhkes USA ajaloo võimsaim rassirahutus, mis nõudis üle viiekümne inimohvri. 2000 inimest sai vigastada. Rüüstamiste ja tulekahjude läbi tekitatud kahju hinnati rohkem kui ühele miljardile dollarile. Rahutuste põhjuseks oli nelja valge politseiniku õigeksmõistmine.

Rodney King’i oli karistatud röövkallaletungi eest ja vabastatud kautsjoni vastu. 3. märtsi öösel 1992, pärast meeletut jälitamist, sundisid politseinikud teda autost väljuma ja hakkasid siis peksma.

3. märtsi öösel 1991 peksid need politseinikud elajalikult läbi mustanahalise Rodney Kingi. Keegi George Holliday jäädvustas juhtunu videolindile. Neid kaadreid nägid kogu maailma televaatajad. Omal ajal tõid orjapidajad Ameerikasse koos neegritega ka rassismi, mis tulise söena on hõõgunud tuha all kogu USA ajaloo vältel.

Kuid lühidalt aprillisündmustest. Massid toibusid tehtust alles siis, kui terve linnaosa lõõmas leekides, purustused šokeerisid asjaosalisi endidki. Siis võtsid linnakodanikud luuad ja labidad ja hakkasid purustuste tagajärgi likvideerima. Tules sai kannatada mitu tuhat maja.

Meeletu möll kestis kaks päeva ja kaks ööd. Põletati sadu kauplusi, rüüstati tuhandeid. Enam ei hoolitud sellest, kas kauplus kuulus neegrile või valgele. Korealaste linnaosas rüüstati 80 protsenti kauplustest. Politseinike ja rüüstajate vahelises tulevahetuses hukkus ka juhuslikke möödujaid.

Kaupluseomanik Joe Shun ei suutnud toimunut mõista: „Rüüstajad olid enamikus inimesed, keda ma tundsin – minu kunded…“

Nagu juba öeldud, vallandas USA ajaloo suurima rassirahutuse Los Angelese linnakohtu otsus. Kui politseinikud oleksid tahtnud toda õnnetut neegrit tõesti arreteerida, poleks olnud vaja teda nii julmalt peksta. Mees ei osutanud ju vähimatki vastupanu. Kuid ei, politseinikel oli vaja end välja elada!

Aastatel 1986-1990 esitati Los Angeleses 2152 kaebust politsei toore käitumise ja füüsilise vägivalla kohta, ainult 42 kannatanu kaebust arutati kohtus. Arreteerimisel tappis politsei sel ajavahemikul 27 inimest. Kõiki neid aktsioone õigustati vajadusega võidelda karmilt kriminogeense elemendi vastu. Vaevalt oli ainult valgetest koosnev vandekohus neli politseinikku õigeks mõistnud, kui Los Angeleses vallandus torm. Demonstrantide loosungiks sai: „Pole õiglust, pole ka rahu.“

Tõeline rüüstamise laine vallandus alles siis, kui kohale saadeti suured politseiüksused, sõjavägi ja rahvuskaart. San Franciscos, Atlantasja New Yorgis õnnestus rahutused juba eos lämmatada. Los Angeleses see ei õnnestunud, kuna politsei, tuletõrje ja sõjavägi jõudsid liiga hilja kohale. Rohkem kui 24 tunni vältel ei suutnud politsei tervete linnaosade üle kontrolli saada. Inimesed jooksid töötavate TV-kaamerate eest mööda, skandeerides: „Rodney eest!“ Tegelikult kasutasid aga kaost ainult röövimiseks. Rikkad ja vaesed, mustad ja valged ühinesid ainult selleks, et koos röövida. Poliitiline protest muutus tapa- ja saamahimuks. Tulistati isegi tuletõrjujaid ja kiirabiautosid.

„Meie tsivilisatsiooni kiht on väga õhuke,“ ütles psühholoogiaprofessor Chaytor Mason. „See kiht puruneb imekergesti.“

Sellal kui Los Angeles põles, võttis väljapaistev inimõiguslane, president George Bush vastu Saksamaa presidenti Richard von Weizsäckerit. Piduliku banketi meeleolu ei Häirinud miski. Ja tõesti, inimõigused valgetele on ju USA-s garanteeritud. Milles siis veel küsimus?

Iga teine neeger, kes on noorem kui kolmkümmend aastat, on töötu. Neegritel on kõige halvemad koolitunnistused. Neil on kõige rohkem väljaspool abielu sündinud lapsi. Nad teenivad tunduvalt vähem kui valged. Valitavate poliitikute hulgas on ainult 1,5 protsenti neegreid.Neegrid moodustavad ainult 12 protsenti elanikkonnast, kuid 45,6 protsenti vanglakaristust kandvatest kodanikest.

Selle aasta märtsi alguses võeti Rodney peksjate kohtuasi uuesti üles. Videomonitoride ekraanidel näidati taas „ajaloolisi“ kaadreid. Politseinike kaitsjad ei säästa vaeva, et mustata õnnetut Rodneyd. Kaitse püüab politseinike julmust õigustada sellega, et 3. märtsi peksmisstseenile eelnenud kuu jooksul oli eluohtlikult haavatud 15 politseinikku. Kaitsel vedas. Just nagu tellimise peale lasksid kurjategijad teise kohtuprotsessi esimesel päeval maha kaks politseinikku, kes tahtsid kontrollida kahtlast autot.

Kuritegevus kasvab Los Angeleses järjepidevalt. 1992. aastal pandi linnas toime 1095 mõrva, 1875 vägistamist, 39 200 röövkallaletungi, 46 683 kehalist vigastust ja 74 829 autoärandamist. Muidugi on tegemist ainult registreeritud juhtumitega.

Süüaluseid ähvardab kas kümneaastane vanglakaristus või 250 000 dollari suurune trahv. Kohtuprotsess peaks kestma veel mõni nädal. Milline saab olema otsus, pole teada. Kuid igaks juhuks on rahvuskaart ja politsei juba praegu valmis võimalikeks rahutusteks, mis võiksid puhkeda pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

0

Your Cart