Intelligentne inimene jääb üksi

3 minutit lugemist

Tõeliselt andeka inimese kõige tõsisem probleem on isoleeritus. Üliintelligentne inimene peab tulema toime üksi, sest ta ei kohta maailmas eriti lihtsalt omasugust. Ta on inimeste keskel kui võõras teiselt planeedilt.

Üksildusest hoolimata võib geenius küll sõbruneda teiste inimestega, saavutada kontakti tunnete tasandil. Sellised suhted on väga väärtuslikud, kuid täielikult ei saa need rahuldada kedagi. Tõeliselt sügav kontakt võib tekkida vaid võrdsete vahel. Selliseid kaaslasi leiab üliintelligentne kõige kergemini õpetatute seltsidest.
Ühendriiklane Lewis M. Terman on uurinud andekate inimeste suhteid partneritega ja pannud tähele, et üliintelligentsed ei abiellu kunagi.
Mõnikord on öeldud, et geeniused on ülevalpool seksuaalsete vajaduste tasandit ja seetõttu püsivad nad vallalistena. Samuti on vihjatud, et geniaalsus ja homoseksualism käivad käsikäes. Tõenäolisem on ilmselt siiski see, et geeniused ei abiellu seepärast, et abielu nõuab liiga palju aega. Vaimselt eriti andekal inimesel on sageli tavapärasest erinevaid harrastusi ja huvisid. Ta pühendab end nendele ja tal ei jää aega millekski muuks.
Enamik Mensa Ühingu tarku kaebab sotsiaalse kohanematuse üle, kuid nende probleemid ei tulene üldiselt liigsest intelligentsusest. Intelligentsus põhjustab tõsiseid probleeme vaid neile, kelle IQ on üle 150 testipunkti ja selle piiri saavutavad mensalastest vähesed. Täiesti immuunsed probleemide suhtes ei ole siiski ka nemad.
Intelligentne inimene takerdub sageli enesedistsipliini puudumise ja Laiskuse taha. Kui kõik käib kerge vaevaga, ei ole vaja pingutada eesmärkide saavutamiseks. Asju võib võtta kergesti ja mõnedele muutub pinnapealsus lausa hüveks. Niimoodi ei saavutata aga elus siiski midagi tõeliselt märkimisväärset ja paljud tunnevad end olevat kõiges ebaõnnestunud.
Andekas inimene on sageli ka ebatavaliselt paljude asjade peale osav. Siin on peidus teine oht. Kui tullakse toime paljude asjadega, siis hajutatakse end liiga. Et inimene midagi saavutaks, tuleb tal valida mõned valdkonnad lugematute võimaluste hulgast. Ka intelligentsel inimesel ei ole aega ja jõudu lõputult.
Seegi probleem on paljudel mensalastel. Nad vahetavad tihti ametit või tegelevad kirglikult paljude eri asjadega. Lõpuks nad küsivad endalt kui ma juba olen kord nii intelligentne, miks mul ei ole elus suuremat edu? Enamik mensalasi ei ole kunagi selgeks saanud edu saladust: ei saa teha mitut asja korraga.
Toetus on vajalik. Kuigi inimene võib olla tavalisest intelligentsem, ei mõista saatus teda ilmtingimata juba lapsepõlvest alates sotsiaalselt kohanematuks. Väga palju sõltub sellest, millises  ümbruses ta kasvab.
Kui geenius sünnib intelligentsetel, hea haridusega vanematel, omandab ta andeka täiskasvanu rolli ja tunnetab peres vaimset sõprust. Teda õpetatakse oma võimeid õigesti kasutama.
Tavaliselt sünnib ebatavaliselt andekas laps siiski keskkonda, kus eneseteostamise traditsioonid ja võrdväärsete tugi puuduvad. Laps püüab leida eeskujusid raamatutest, sest teistsuguseid nõuandjaid pole käepärast. Kui ta valib lektüüri üsnagi juhuslikult, siis tema ettekujutused elust ja selle väärtustest muutuvad suureks segapudruks. Kui ta sellel etapil jääb ilma omasuguste juhendamisest, võib temast sirguda endassesulgunud täiskasvanu, kellel puuduvad elamiseks vajalikud oskused. Maailm tundub talle kummalisena ja ta ei oska seal tegutseda.

Üksindus
Üksindus on masendav emotsioon, millest pole mingit pääsu üksikul saarele, vangla üksikkongis või mõnes muus olukorras, kus ollakse sunnitud olema täiesti üksi. Aga üksikuna võib ennast tunda ka suure linna rahvarohkel tänaval, peol või olengul, aga ka sõprade või lähedaste seltskonnas. Inglise psühholoogid väidavad, et kõige kurnavam ja piinavam on üksindus õhtuti kella kaheksast kuni kella kümneni.

Mõned kuulsused, kes kunagi ei abiellunud

  1. Ludwig van Beethoven, saksa helilooja.
  2. Frederic Chopin, poola helilooja.
  3. Einily Dickinson, ameerika lüürik.
  4. Elisabeth I, Inglise kuninganna.
  5. Henry James, inglise kirjanik.
  6. Immanuel Kant, saksa filosoof.
  7. Florence Nightingale, inglise meditsiini reformija.
  8. Arthur Schopenhauer, saksa filosoof.
  9. Henri de Toulouse-Lautrec, prantsuse kunstnik.

MAAJA

0

Your Cart