Kes kardab ja põlgab prostituute?

9 minutit lugemist

Sellest ajast saadik, kui ma kunagi varases nooruses sain teada, mida tähendab sõna „prostituut“, olen püüdnud aru saada, miks enamik inimesi suhtub prostitutsiooni ülima jälestusega. Ma ei ütle, et ma seda praegugi täielikult mõistan, kuid olen siiski avastanud mõned prostitutsioonifoobia psühholoogilised põhjused ja tahan neid teiegagi jagada.

Et asja mitte liiga keeruliseks ajada, mõtlen siin artiklis „prostitutsiooni“ all ainult seda, kui naised anduvad raha eest meestele.

Ütlen kohe ka ära, et teema on nii mahukas, et olin sunnitud paljudest asjadest kirjutama hoopis lühemalt kui oleksin soovinud – muidu täitnuks see artikkel terve ajakirja. Mitme alateema kohta ilmuvad (loodetavasti) edaspidi „Maajas“ eraldi artiklid.

Prostitutsioonifoobia põhjustest üldiselt

Kui inimestelt otse küsida, mis neil prostitutsiooni vastu on, võime vastuseks kuulda (lisaks nördinud hüüatusele, et kuidas sa võid sellist asja üldse küsida) sisutühje sõnakõlkse, mis põhinevad „moraalil“, à la „armastust ei saa osta ega müüa“. (Loomulikult ei oska nad vastata küsimusele, mida seksil armastusega pistmist peaks olema.) Selline hämamine ei ole muidugi tõsiseltvõetav.

Tegelikult tekitab inimestes minu ettekujutuse järgi vaenulikkust prostitutsiooni vastu see, et neile ei meeldi:

1) naiste valmidus seksida paljude meestega;

2) seksimine raha eest;

3) seksi kättesaadavus meestele;

4) seksivabadus (vabadus oma suva järgi sekspartnerit valida);

5) ettekujutus, et enamik (või isegi kõik) prostituudid on tegelikult seksiorjad, keda sunnitakse prostitueerima.

Kuna meeste ja naiste suhtumine seksisse on täiesti erinev, tuleb mõistagi vaadelda neid asjaolusid eraldi meeste ja naiste vaatevinklist.

Miks meestele ei meeldi naiste valmidus astuda paljude meestega seksuaalvahekorda?

Ei ole vast mingi saladus, et paljud mehed tunnevad suurt vastumeelsust naiste ees, kes on valmis seksima paljude meestega. Eri meeste puhul võivad sellel olla eri põhjused, eelkõige:

Mees kardab, et tema võime naist seksuaalselt rahuldada jääb teiste meeste omale alla. Selle tõttu ihkab ta naist, kes oleks süütu või vähemalt peaaegu süütu, ja pelgab naisi, kes on olnud seksuaalvahekorras paljude meestega (sest nad võivad teda paljude teiste meestega võrrelda). Prostituudiga seksimise ees tunneb selline mees lausa kabuhirmu, kartes, et ülikogenud partner naeraks ta tema kogenematuse pärast lihtsalt välja. Seetõttu on kogu prostitutsioonisüsteem talle vastik.

Paljukordsed tulutud katsed naisi voodisse saada on tekitanud mehes veendumuse, et igale vähegi normaalsele naisele on seks vastik. (Miks nad muidu temaga seksida ei taha?) Naised, kes on nõus paljude meestega seksima, on sellise mehe silmis seega perverdid, „litsid“, ja ta jälestab neid, samamoodi nagu me jälestaksime näiteks inimest, kes naudib väljaheidete söömist.

Mees, kes tunnetab, kui suur on naiste seksuaalne võim meeste üle, tunneb vaenulikkust naiste vastu, kes põrmugi ei häbene oma keha kasutada, et meestelt raha välja pumbata. Ta ei mõista, et nn korralikud naised teevad täpselt sedasama, ainult varjatumalt.

Tavalisel mehel on seksist täie naudingu saamiseks vaja tunnet, et ta on naise vallutanud. Tal jääb see nauding mõistagi saamata, kui ta teab, et partner seksib meelsasti iga mehega, kes vaid maksab.

Miks naistele ei meeldi naiste valmidus astuda paljude meestega seksuaalvahekorda?

Selle põhjus on, ma arvan, kõigile selge. Paljudele naistele on lapsest saadik õpetatud, et seks on paha ning et korralik naine läheb süütult mehele ja seksibki kogu oma elu üheainsa mehega. Naine, kes on nõus seksima paljude eri meestega, on sellise naise silmis muidugi jälestusväärne olend – „lits“.

Sedamööda, kuidas aja jooksul on tüdrukute kasvatamine muutunud palju vabameelsemaks, on selle põhjuse tähtsus muidugi oluliselt vähenenud, ja naiste prostitutsioonivaenulikkuses on suurema kaalu omandanud teised põhjused, millest tuleb juttu allpool.

Miks meestele ei meeldi seksi andmine raha eest?

Seegi põhjus peaks olema selge – väga vähesed mehed saaksid lubada endale kogu oma seksivajaduse rahuldamist prostituutidega. Sellepärast on paljud mehed raevukalt selle vastu, et naised seksi eest raha võtavad. Taolisel mehel on kinnisidee, et naised peavad meestega seksima tasuta – sest muidu jääks seks temale haruldaseks luksuseks. (Selle peale, et ka „korralikelt“ naistelt saab ta justkui-tasuta seksi palju harvemini kui sooviks, eelistab ta mitte mõelda.)

Miks naistele ei meeldi seksi andmine raha eest?

Naiste puhul on põhjused kahesugused.

Mõnda naist (eriti sellist, kes on abielus) ärritab see, et tema peab laskma ennast ilma rahata keppida, samal ajal kui prostituudid paistavad oma kehadega kõva pappi kokku ajavat.

Seevastu noor ilus naine, kes meelitab meestelt sageli pelkade naeratustega välja suures väärtuses meelelahutust ja kingitusi, on prostituutide peale lihtsalt vihane selle eest, et nad löövad hinna alla. „Korralik“ tibi ajab ju jalad laiali alles siis, kui mees on tema peale kulutanud kordi või kümneidki kordi rohkem kui oleks nõudnud prostituut.

Teisisõnu: esimest liiki naistele hakkab vastu, et prostituudid võtavad seksi eest raha, teist liiki naistele aga, et prostituudid annavad raha eest alati vastu seksi.

Tuletades meelde eelmist punkti, tuleb muidugi nentida, et selliste naiste meelest, kelle jaoks seks on juba iseenesest kõlvatu, on seksi pakkumine rahateenimiseks muidugi veel eriti räpane ja jäle.

Miks meestele ei meeldi seksi kättesaadavus meestele?

See võib lugejale esmapilgul tunduda täiesti ebaloogiline. Tegelikult on aga paljudel meestel tõepoolest alateadlik tung piirata seksi kättesaadavust teistele meestele (mitte iseendale muidugi). Sellel on kaks psühholoogilist põhjust.

Kuna enamikel meestel on loomupärane vajadus seksida võimalikult paljude eri naistega, ja, nagu eespool nägime, ihaldavad paljud mehed naisi, kellel oleks varasemaid seksuaalsuhteid võimalikult vähe, siis on ilmselge, et selleks, et kõik mehed saaksid, mida tahavad, peaks naisi maailmas olema kümneid kordi rohkem kui mehi. Kuna aga naisi on paraku enamvähem sama palju kui mehi, on mehed halastamatus konkurentsis naiste pärast. Ainult vähesed väljavalitud saavad rahuldada oma loomupärast soovi keppida sadu (või kasvõi kümneidki) naisi. Naiste kohutav nappus paneb mehed meeleheitlikult püüdma konkurente naistest eemal hoida, mis avaldub elus kõige erinevamatel viisidel, näiteks:

1) meeste vaenulikkus rikkamatest riikidest tulevate meesturistide vastu;

2) valge rassism (mittevalgetele meestele meeldivad ju valged naised, aga valgetele meestele enamasti ei meeldi mittevalged naised);

3) pikkade vanglakaristuste pooldamine (iga mees vanglas tähendab ühte konkurenti vabaduses vähem);

4) ning eelkõige muidugi nähtus, millele olen pannud nimeks „vanade ja noorte meeste sõda“ – võimupositsioonidel olevate (vanemate) meeste püüd noori mehi (kelle ahvatlevus naiste silmis on ju võrreldamatult suurem) igal võimalikul viisil alla suruda, ja kõige parema meelega üldse sõjas maha tappa lasta.

Kõikidest nendest nähtustest võiks pikalt kirjutada, kuid sellises lühikeses artiklis ei ole see kuidagi võimalik.

Ekslik ettekujutus, et „korralikud naised“ on tasuta, võib panna mehe arvama, et „tõelised“ mehed saavad naisi voodisse ilma raha maksmata, prostituutide juures käivad aga ainult kõige-kõige viletsamad mehed, kellel tasuta seksi saada on lootusetu. Samas näeb ta ise põrguvaeva nende „tasuta“ naiste kättesaamisega ning kulutab nende peale õudustärataval hulgal raha, aega ja närve, saamata vastu midagi peale naeratuste ja tänusõnade. Sellise mehe jaoks on täiesti vastuvõetamatu, et mõni teine mees maksab prostituudile sama palju või vähemgi kui tema kulutas kohtamisel, ning saab keppi, ilma et oleks vaja aega raisata tantsimisele ja naise ees pugemisele. Sellist asja lihtsalt ei tohi olla. Teisisõnu on selline mees prostitutsiooni vastu puhtast kadedusest – kui mina keppi ei saa, ärgu ka teised saagu.

Miks naistele ei meeldi seksi kättesaadavus meestele?

Põhjus on ilmselge – konkurents. Naine, kellel on püsipartner, teeb mõistagi kõik, mis tema võimuses, hoidmaks oma meest teistest naistest eemal. Noored ilusad naised, kellel püsipartnerit ei ole, on aga, nagu eespool selgitatud, vihased, et prostituudid teevad seksi meestele kättesaadavaks palju odavamalt kui nemad.

Miks inimestele ei meeldi seksivabadus (vabadus valida partneriks ükskõik keda)?

Siin on meeste ja naiste motiivid enam-vähem samad.

Esimene põhjus on muidugi kaks tuhat aastat kristlikku seksivabaduse vastast propagandat, mille mõju all on kogu meie ühiskond isegi veel tänapäeval, kui kristlaste osatähtsus elanikkonnas on kahanenud tähtsusetult väikeseks.

Teine põhjus vajaks palju pikemat selgitamist kui selle artikli maht võimaldab, kuid lühidalt on asi selles, et täieliku seksivabaduse korral saaksid ahvatlevamad inimesed hästi palju seksi (sest enam-vähem kõik vastassoost inimesed ihaldaksid neid), vähemahvatlevad aga jääksid ilma (sest neid ei tahaks keegi, kõik jahiksid ahvatlevamaid). Moraalsete tabudega, mis oluliselt piiravad sekspartneri valimise võimalust, tagab ühiskond selle, et ka vähemahvatlevad saavad suure tõenäosusega endale vähemalt kellegi.

Sellepärast kipuvad vähemahvatlevad inimesed olema (kes instinktiivselt, kes teadlikult) seksivabaduse vastu, ja kuna prostitutsioon suurendab seksivabadust, siis on nad ühtlasi ka prostitutsiooni vastu.

Miks paljud inimesed arvavad, et prostitutsioon võrdub seksiorjusega?

Inimestel, kes mitmesugustel eespool kirjeldatud põhjustel suhtuvad prostitutsiooni suure vastumeelsusega, on raske leppida selle olemasoluga. Kui inimene on väga raevukalt millegi vastu, kipub tema aju tõrjuma kõrvale kõike, mis võiks seda asja õigustada, ja otsima põhjusi, mis õigustaksid selle vastu olemist.

Muuhulgas on prostitutsiooni vihkaval inimesel kerge tekkima arvamus, et ükski normaalne naine midagi nii jälki ometi vabatahtlikult ei teeks. Kuna nad seda ometi teevad, siis järelikult neid sunnitakse prostitueerima – kuidas saaks olla teisiti?

Seksiorjuse müüt on ka kõige löövam relv prostitutsiooni vastu. Väga raske on ju mehel avalikult välja tulla argumendiga, et ta tunneb hirmu suurte seksuaalkogemustega naiste ees, või naisel avaldada pahameelt, et prostituudid rahuldavad meeste seksivajadust liiga odavalt. Kui aga inimene kuulutab, et ta võitleb seksiorjuse vastu, paistab ta õilsa ja moraalsena. Tänu seksiorjusevalele saavad prostitutsioonivihkajad võidelda prostitutsiooni vastu, vältides oma tegelike motiivide paljastamist (ja isegi iseendale tunnistamist). Aga „inimkaubanduse“ müüdi analüüsimine on jälle pikem teema, millest võib-olla kirjutan kunagi põhjalikumalt.