Kas Napoleon raviti surnuks?

1 minutit lugemist

Prantsuse keiser Napoleon Bonaparte suri 5. mail 1821, kõigest 51-aastasena Longwoodis St. Helena saarel. Keisri surma põhjuseks ei olnud mürk või maovähk. Napoleoni ravisid surnuks tema arstid!

Teatavasti pagendasid inglased 1815. aastal pärast Waterloo lahingut (18. juuni 1815) troonist loobunud Napoleoni eluks ajaks St. Helena saarele. Aastakümneid spekuleeriti kõikvõimalike oletustega legendaarse väepealiku surma põhjuse üle. Küll räägiti maovähist, küll mürgitamisest, kuna keisri juustest leiti arseeni jälgi.

Nüüd aga väidetakse koguni seda, et üliagarad arstid olevat Napoleoni surnuks ravinud. Seda väidab San Francisco kohtumeedik Steven Karch inglise ajakirjas „New Scientist” (Nr. 2457, lk. 16). Karch väidab, et arstid tegid Napoleonile tema elu viimastel nädalatel iga päev klistiiri (tollal universaalne moeravim!), et kuulsa vangi valusid leevendada. Mõttetud klistiirid ja oksevahendite andmine nõrgestasid Napoleoni organismi sedavõrd, et ta lõpuks suri. Arstide raviviis (elavhõbedaga klistiir ja oksevahendid) kutsusid keisri organismis esile terava kaaliumipuuduse ja põhjustasid lõpuks surmavate tagajärgedega südame rütmihäireid, väidab Karch

Siis tuli arstidele geniaalne mõte anda patsiendile 600 mg elavhõbekloriidi. Exitus letalis järgnes kaks päeva hiljem. „Arstide rumalus tappis Napoleoni,” konstateerib Karch, tuginedes oma uurimustes arhiivimaterjalidele.
Kuid mõned eksperdid ei ole Karchiga nõus. „Ta on oma oletustega liiga kaugele läinud,”, ütleb pensionärist Yale’i ülikooli meedik Phil Corso, veendunud maovähi teooria pooldaja. Napoleon olevat pikka aega haige olnud, juba tema isa olevat maovähki surnud. „Arstide tehtud klistiiridel ei saanud mingit olulist mõju olla.“

Maovähki olevat diagnoosinud lahkamisel ka Napoleoni ihuarst Francesco Antommarchi.