Gaasiautod massimõrvavahendina

3 minutit lugemist

Välipost 32/704                                                                     Kiiev, 16. mai 1942

  1. nr. 40/42

Salajane, Riiklik.

SS-obersturmbannführer Rauffile.

Berliin

Prinz-Albrecht-Str. 8.

D ja C gruppide autod on korda seatud. Esimese seeria autosid võib kasutada ka keskmiselt halbade ilmade puhul. Teise seeria (Saurer) autod istuvad vihmase ilma puhul täiesti sees.

Kui näiteks ainult pool tundi on sadanud, siis ei saa autot kasutada sellepärast, et ta lihtsalt libiseb. Kasutamiskõlblik on ta ainult täiesti kuiva ilmaga. Tekib küsimus, kas autot võib kasutada ainult hukkamispaigal kohapeal. Esiteks tuleb auto kohale viia, mida on võimalik teha ainult ilusa ilmaga. Hukkamispaigad on harilikult 10–15 km liiklusteedest eemal ja on oma asukoha tõttu raskesti ligipääsetavad, niiske või märja ilmaga üldse mitte. Kui hukkamisele määratuid neisse paikadesse viiakse või sõidutatakse, siis nad märkavad kohe, mis lahti on, ja muutuvad rahutuks, mida tuleks aga võimalust mööda vältida. Jääb järele ainult üks võimalus, nad tuleb kogumispunktis peale laadida ja kohale sõidutada.

D grupi autosid oli võimalik elamuautodeks maskeerida, kusjuures ma lasksin väikestele autodele mõlemale küljele ühe ja suurtele autodele mõlemale küljele kaks aknaluuki külge panna, nii nagu seda maal talumajade juures tihti näha võib. Autod olid sedavõrd tuttavaks saanud, et nii ametivõimud kui ka eraisikud nimetasid neid „surmaautodeks“, niipea kui üks neist masinatest nähtavale ilmus. Viinu arvates pole teda võimalik isegi maskeeritult kaua salajas hoida.

Saurer-masinal, millega ma Simferoopolist Taganrogi sõitsin, oli teel piduririke. Mariupoli „Sonderkommandos“ tehti kindlaks, et kombineeritud õli-õhkpiduri mansett oli mitmest kohast murdunud. Veenmine ja altkäemaks avaldasid HKP-s (Heereskraftfahrpark – sõjaväe autopark) mõju ja mulle treiti vorm, mille järgi valati kaks mansetti. Kui ma mõne päeva pärast Stalinosse ja Gorlovkasse jõudsin, kurtsid autojuhid seal sama viga. Pärast seda, kui olin sealsete komandode komandöridega läbirääkimised lõpetanud, sõitsin veel kord Mariupolisse ja tahtsin neile masinatele lasta veel mansette teha. Kokkuleppe kohaselt valati igale masinale kaks mansetti, kuus mansetti jäävad Mariupoli grupile reservi ja kuus mansetti saadetakse Kiievisse SS-untersturmführer Ernstile C grupi autode jaoks. A ja B grupile võiks mansette muretseda Berliinist, kuna transport Mariupolist põhjarajooni oleks väga tülikas ja kestaks liiga kaua. Väiksemaid masinate rikkeid parandavad komandode või gruppide spetsialistid kohapeal töökojas. Ebatasase maastiku ja kirjeldamatult halbade tänavate ja teede olukorra tõttu hakkavad aja jooksul tihendused ja keevituskohad logisema. Minu käest küsiti, kas sel juhul peab saatma masina remontimiseks Berliini. Berliini saatmine oleks liiga kallis ja kulutaks liiga palju kütust. Et üleliigseid väljaminekuid kokku hoida, käskisin hõredamad kohad sealsamas kinni tinutada ja kui see enam võimalik ei peaks olema, siis kohe raadio teel Berliini teatada, et auto Pol. nr. … on välja langenud. Peale selle tegin korralduse, et meeskond hoiaks gaasitamise ajal autost võimalikult kaugemale, et nende tervis kahjustada ei saaks, kui gaasi juhuslikult välja voolab. Siinjuures tahaksin juhtida tähelepanu järgmisele: paljudes komandodes peavad pärast gaasitamist oma mehed tegema väljalaadimistöid. Juhtisin vastavate „Sonderkommandode“ komandöride tähelepanu sellele, et see töö võib tekitada meestele tohutuid hingelisi ja tervislikke kah- ustusi, mis ei tarvitse ilmneda kohe, vaid isegi hiljem. Mehed on mulle kurtnud, et pärast iga sellist mahalaadimist tekivad peavalud. Sellele vaatamata ei muudeta seda korraldust, kuna kardetakse, et vangid, keda selleks tööks kasutatakse, võiksid leida soodsa võimaluse põgenemiseks. Meeste tervise säästmiseks palun teha vastavad korraldused.

Üldiselt ei toimita gaasitamisel õigesti. Autojuhid tahavad üritust võimalikult kiiresti lõpetada ja annavad alati maksimaalselt gaasi. Selle tõttu surevad hukkamõistetud lämbumissurma, ettenähtud uinumissurma asemel. Oma korraldustega olen saavutanud seda, et hoova õige reguleerimisega saabub surm kiiresti ja vangid uinuvad rahulikult. Enam ei esinenud ka moonutatud nägusid ega väljaheiteid nagu senini.

Tänase päeva jooksul jätkan sõitu B grupi poole, kuhu mulle edaspidiseid teateid saata võib.

Dr. Becker SS-untersturmführer