12 küsimust ja vastust alkoholi ja pohmelli kohta

5 minutit lugemist

Kõik teavad, et alkohol pole mingi energiajook ja võib liigtarvitamise korral sõltuvuse tekitada. Sellest hoolimata rüüpavad paljud inimesed kogu maailmas õhtuti klaasikese õlut või veini, nädalavahetusel või pidulikel üritustel aga sageli rohkem kui klaasikese.

Mitte harva tabab meid järgmisel hommikul kassiahastus ehk pohmell ja küsime endalt, kas sai liiga palju joodud või oli asi erinevate markide pruukimises. Või oleks tulnud enne magamaheitmist võtta üks peavalutablett? Kas pohmellita joomine on üldse võimalik? Vastame järgnevalt 12 kõige tähtsamale napsitamisega seotud küsimusele.

Kas on parem juua igal õhtul klaasike õlut või kord nädalas seitse klaasi?

Ei. Pikaajaline ja sage napsitamine võib kahjustada kõiki organeid. Vähemalt kahel päeval nädalas tuleks organismile puhkust anda ja hoiduda igasugustest alkohoolsetest jookidest. Rusikareegel on selline: naised ei tohiks päevas tarvitada rohkem kui 125 ml alkoholi, mis sisaldab 10–12g alkoholi. Meestel on piiriks pool liitrit õlut, mis sisaldab 20–24 g alkoholi.

Kuid ka ühe õhtu jooksul ei tohiks liialdada, seitse purki õlut on ilmselgelt liiast. Kui oiga päev juua 5–7 klaasi õlut (sisaldab 40–60) g alkoholi, siis elline kogus suurendab maksatsirroosi haigestumist kuus korda! On aga suur lollus kuus päeva organismi säästa ja siis nädalavahetusel ennast pildituks juua. See põhjustab alkoholimürgistuse. Muidugi võib purjus hea olla, kuid järgmisel päeval on tõeline kassiahastus. Iga joodik teab, kui hirmus on õllepohmell! Kui aga kassiahastust hommikul ei teki, on see märk sellest, et sinust hakkab tasapisi alkohoolik saama.

Kas enne joomist tuleks korralikult süüa?

Jaa. Kui kõht on korralikult rasvast toitu täis vitsutatud, aeglustub alkoholi imendumine verre. Nii mõndagi napsitajat see kurvastab: jood ja jood, aga pähe ei hakka! Soovitav on enne joomapidu süüa valgu- ja rasvarikast toitu. Üks kaval naine sõi alati enne joomaseltskonda minemist kodus pool pakki võid. Kui teised hakkasid juba vaikselt ära kustuma või koguni laua alla vajuma, oli too kavalpea ikka veel reibas ja tegus. Muidugi ei tähenda see seda, et alkohol üldse ei mõju. Ainult et purjusoleku tunne ei ole enam nii tugev. Promillide näitu see aga ei mõjuta.

Kas leib vähendab alkoholi mõju?

Ei. Sest alkohol pääseb maost vereringesse ja sel juhul ei suuda tükk leiba midagi muuta. Igal juhul on alkoholi mõju talutavam kui juua aeglaselt – mitte venelaste kombel, klaas klaasi järel.

Kas kohvi joomine muudab kainemaks?

Ei. Nimelt kiirendavad kohvi ja energiajoogid pulssi, nii et tuntakse ennast paremini ja tegusamana, kuid alkoholisisaldust veres see ei vähenda.

Kas suitsetamine halvendab pohmelli?

Jaa. Suitsetamine muudab kassiahastuse järgmisel päeval veel hullemaks, sest mida rohkem juuakse, seda rohkem suitsetatakse ja vastupidi. Mõlemad võimendavad teineteise mõju. Probleem on selles, et sigaretid ja alkohol sobivad omavahel hästi kokku. Üks kutsub teise välja! Kes üritab suitsetamist maha jätta, teadku, et napsitamine tekitab vastupandamatut soovi sigarett läita. Kui joomise ajal suitsetada, tuntakse end erksamana ja arvatakse, et ei oldagi nii väga purjus. Kuid selline tunne on väga petlik.

Kas vastab tõele, et läbi kokteilikõrre kokteili imedes jäädakse rohkem purju?

Ei. See on vana müüt. Asi on pigem selles, et kõrre kaudu joome lihtsalt kiiremini ja seega ka rohkem. Küll vastab aga tõele, et kihisevad joogid (šampanja) teevad kiiremini purju, sest süsihappegaas kiirendab mao limaskesta verevarustust. Seetõttu satub alkohol kiiremini verre. Mõlemal juhul jäädakse kiiremini purju. Eriline niitja on kuulus kokteil šampanja Vana Tallinnaga.

Kas kallis alkohol põhjustab vähem peavalusid?

Ei. Ka kalli viina või džinniga liialdamine ei aita järgmisel hommikul pohmelli vältida. Spetsiifilise peavalu tekitab organismi veekaotus. Ainuke asi, mida teha saab, on osata piiri pidada ja iga klaasi alkoholi kohta juua klaas vett või karastusjooki. On ju ammu teada, et 250–350 g viina põhjustab juba väga tugeva ja vastiku pohmelli. Professionaalsed alkohoolikud on võimelised jooma õhtu jooksul ka 750 g kanget alkoholi, kuid ega nad hiljem kipu oma kassiahastusest jutustama.

Kas õlu pärast veini või viina sobib kokku?

Ei. Pole üldse tähtis, millise alkohoolse joogiga alustatakse, kas viina või õllega. Asi on koguses. Näiteks vein ärritab magu suurema alkoholikontsentratsiooni tõttu, kangemast napsist rääkimata. Erinevate jookide segamani joomine ainult kiirendab iivelduse tekkimist.

Kas enne magamaminekut tuleks juua paar klaasikest vett?

Jaa. Vesi aitab taastada organismi vedelikukaotust ja mao-soolte-süsteemi läbi loputada, sest just sealt pääseb alkohol vereringesse. Tõsi, vee joomine ei kiirenda alkoholi lagundamist, aga takistab alkoholi pääsemist verre. Ka hommikul ärgates tuleks piisavalt vett juua. Pole soovitav juua mahla, sest see võiks mao limaskesta taas ärritada.

Kas enne magamaheitmist tuleks võtta peavalutabletti?

Ei, see ei anna midagi. Kui võtta enne magamaheitmist üks peavalutablett, siis on see ärkamise ajaks oma mõju kaotanud. Tabletist tuleks loobuda. Parem oleks tablett võtta hommikul, kui pea ikka veel valutab. Palju tähtsam on taastada organismi veekaotus. Kasulikum on juua palju vett. Peavalu tekib alkoholimürgistuse, vedelikupuuduse ja kõrgenenud vererõhu tagajärjel. Peavalutablett võib ju mürgistuse tagajärjel tekkinud halba enesetunnet leevendada, kui ei vähenda organismile tekitatud kahju.

Miks purjus peaga magama minnes ärgatakse sellegipoolest järgmisel hommikul vara üles?

Ei pea olema alkohoolik, et juba järgmisel hommikul ei tekiks võõrutusreaktsioon. See mida peetakse kassiahastuseks, on tegelikult võõrutusreaktsioon kergemal kujul. Uni on rahutu ja mitte sügav, sageli ärgatakse higisena üles, pulss on kiirenenud. Tõsi, purjus peaga uinutakse kiiresti, kuid uni ei ole kosutav ja ärgatakse üles stressiga, mis on hullem kui enne magamaheitmist. Tavaliselt ärgatakse üles siis, kui alkoholipeegel hakkab alanema, seega umbes 2–3 tunni pärast. Täiesti subjektiivne on arvata, et alkohol lõõgastab. Kui tahetakse lõõgastuda, siis selleks pole alkoholi üldse vaja.

Kui kaua kulub organismil aega, et nädalavahetuse napsitamist töödelda?

See oleneb tarvitatud alkoholikogusest. Klassikalise definitsiooni järgi jäädakse purju juba pärast viiendat klaasi või pitsi. Kerge joove tekib seltskondlikul koosviibimisel juba 1–3 dringist. Ühe dringi all mõeldakse 10–12 g alkoholi. Kui lähed baari ja jood kaks kokteili, siis oled juba viie dringi ekvivalendi ületanud. Kui sa pärast seda veel purjus ei ole, on see märk sellest, et oled „kõvasti harjutanud“, mis omakorda tähendab, et oled hakanud oma tervisele liiga tegema.

©Peter Hagen