Mis asi on õigupoolest kolesteriin – müüdid ja tegelikkus

4 minutit lugemist

Kolesteriinifoobia või -paanika (või kuidas seda nimetada) pääses kõigepealt valla Ameerika Ühendriikides möödunud sajandi lõpukümnenditel, ja möllab tänini terves tsiviliseeritud maailmas.

Aga küsimustele, kui kahjulik on see salapärane aine inimorganismile, milline peaks olema selle normaalne tase veres, pole tänini selgesõnalisi vastuseid.

Arvatakse, et alguse sai kõik sellest, et vene teadlane Nikolai Anitškov (1885–1964) avastas seose loomade ateroskleroosi ja kolesteriini vahel. Katse korras toitis ta küülikuid rikkaliku kolesteriinisisaldusega söödaga, ja mõne aja möödudes surid küülikud eranditult infarkti. Ameeriklased järeldasid sedamaid, et on leitud selle kurja juur, mis põhjustab südamehaigusi. On sel alust, ja milles oleks kuldne kesktee?

Meedikud väidavad, et kolesteriin on rakumembraanide moodustumiseks, suguhormoonide, sapi ja D3-vitamiini tootmiseks niisama vajalik nagu vesi, valgud ja süsivesikud. Vere kõrge kolesteriinitase pole aga sugugi märgiks, et kohe-kohe on ähvardamas infarkt. Sest inimesed pole küülikud, nende haiguslugudel on hoopis teistmoodi stsenaariumid. Kui kolesteriinil infarkti puhul oma roll ka on, siis kindlasti mitte otsene.

Normaalsest toitumisest saab inimene ainult 20 protsenti vere kolesteriinisisaldusest, ülejäänud 80 tuleb rasvhapetest. See tähendab, et kui minna üle ainult juur- ja puuvilja-menüüle (mis kolesteriini praktiliselt ei sisalda), toodab organism selle ikkagi oma rasvhappetagavaradest. Seega võib sellel, kelle toidulaud ägab lihatoodetest, olla absoluutselt võrdne kolesteriininäitaja taimetoitlasega. Kuigi ei saa eitada, et liiga rasvarikas toit provotseerib ateroskleroosi teket – on ju üldteada, et jaapanlastel, kelle põhitoiduseks on riis ja mereannid, esineb südame-veresoonkonna haigusi kordi vähem kui eurooplastel ja ameeriklastel.

Nii et kindlalt võiks soovitada: kes tahab tervena ja kauem elada, pidagu piiri sealiha, viinerite, vorstide ja peekoniga, ärgu kuritarvitagu krevette, kalamarja, rasvaseid juuste. Sama kehtib mõistagi ka kookide-pirakate, naturaalse või, peki ja suisa sularasva kohta. Kolesteriinitaseme rihtimisele veres mõjub positiivselt igasugune sport, negatiivselt aga suitsetamine.

Mõistlik lahendus

Selleks, et olla terve, ei pea end piirama õigupoolest mitte milleski. Pole lihatooted jms sugugi nii ohtlikud, kui järgite kõige lihtsamaid reegleid. Nimelt:

Lõigake lihast enne selle valmistamist või söömist välja kõik rasvasemad kohad, kanalt ja lindudelt eemaldage nahk.

Jahutage lihapuljong maha ja koorige sellelt hangunud rasvakiht.

Asendage salatite valmistamisel majonees sidrunimahlaga.

Pistke nii palju kui kulub ja igasuguse hirmuta valget kanaliha, keedetud kalkunikintsu, merekapsast, puu- ja juurvilju!

Mida peaksid teadma kolesteriinist

Kolesteriin on lihtsamas selgituses aine, mis kuulub organismi iga raku membraani koostisse. 80 protsenti sellest toodab organism ise, ülejäänud 20 tuleb toidust – valdavalt loomset päritolu rasvastest toiduainetest. Reaalset ohtu tähendab selle üleküllus – kolesteriin hakkab ladestuma veresoonte seinte ümber, mis tähendab trombi-, infarkti- ja insuldiohu suurenemist.

Kuidas hoida kolesteriinitase organismis normi piires? Selleks:

* Viljele aktiivset elustiili – käi jala, tee hommikvõimlemist, osta enesele abonement basseini ja jõusaali.

* Jälgi kehakaalu – mida raskem oled, seda rohkem toodab su organism kolesteriini. Hollandi spetsialistide arvates tähendab iga liigne 5 kilo kolesteriini normaalse taseme kahekordset ületamist.

* Vähenda loomsete rasvade tarbimine miinimumini. Koosnegu su menüü 2/3 ulatuses puu- ja juurviljadest, kiud- ja tangainetest ning vaid 1/3 liha- ja piimatoodetest, võist ja munadest. Tarvita oliivõli. Ära rakenda menüüs üle 3 muna nädalas, sealjuures rebu söö ära neist vaid ühel, sest valgud ei sisalda kolesteriini. (Seda arvesta ka toiduretseptides, mis nõuavad mune.)

* Söö oalisi – türgi ja põldube, maisi, herneid, läätse. Need sisaldavad pektiini, mis kolesteriini organismist välja viivad. Igasse toidukorda lülita üksainuski puuvili – ka need sisaldavad pektiini, mis koos C-vitamiiniga samuti kolesteriini tõrjuvad.

* Söö kaerahelbeputru ja odrajahutooteid, sest oder ja kaer sisaldavad tselluloosi

kolesteriinitaseme alandajat. Ära unusta brokkolit, porgandit, mugulsibulat. Kaks porgandit päevas vähendavad kolesteriinihulka 10–20 protsenti.

* Lülita menüüsse rasvata veise- ja lambaliha – 200 g päevas, tingimusel, et sa mingeid muid loomseid produkte ei tarvita. See tõstab valkude taset ja taandab liigse kolesteriini.

* Kalapäev olgu sulle mitte ainult neljapäev, nagu sotsialistidel kombeks oli, vaid suvalised 3–4 päeva! Naturaalses kalas sisalduvad küllastamata rasvad aitavad organismil, vastupidiselt kolesteriinile, vastu panna ateroskleroosile.

* Joo minimaalse rasvasisaldusega piima ja petti – nende komponendid takistavad kolesteriini ladestumist nii elutähtsasse (vereloome)organisse nagu maks. „Sokuta“ igasse roasse küüslauku, mis hoiab liigse kolesteriini eemale vere koostisest. Lase vähemalt korra aastas kontrollida kolesteriinitaset veres, olenevalt tervislikust seisundist mõõda vererõhku nii sageli kui vaja.

l Eelista küpsetatud ja hautatud roogasid, piira praadide nautimine miinimumini. Kui midagi praed, sus ainult kvaliteetses (külmpress)toiduõlis, või – veelgi kasulikum – omas mahlas. Ükspuha, millisest linnust hakkad toitu valmistama – viska nahk armutult minema!

* Vaevu toidukauplustes jogurtite etikette uurima, tegemaks kindlaks, millised minimaalselt kolesteriini sisaldavad või aitavad selle taset vereplasmas madaldada. Regulaarselt selliseid jogurteid tarbides vähendad kolesteriinitaset 10–12 protsenti.

* Ignoreeri, või luba enesele üliharva selliseid kolesteriinipomme nagu krevetid, kalakonservid, liha subproduktid, nn tärklisevorstid, viinerid, üle 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piim ja üle 10-protsendiline hapukoor, kondiitritooted, šokolaad (ei kehti tumeda 70 protsenti või rohkem kakaod sisaldava šokolaaadi kohta!), pekk ja väga pekised singid.

MAAJA