Võta pits ja pea aru!

Lektor: „Alkohol on väga kahjulik. Näiteks kui eesli ette asetada kaks anumat – üks veega ja teine veiniga –, siis valib eesel esimese, kus on vesi. Kas teate, miks?”
Hääl saalist: „Sellepärast, et ta on eesel!”
* * *
Varahommik, on veel pime. Mees ärkab kalmistul kohutava pohmelliga. Ta hakkab mingis suunas minema ja näeb tööd alustanud hauakaevajat.
„Hirmutan teda õige!” mõtleb mees, hiilib hauakaevaja juurde ja teeb: „U-u-u-u-u.”
Hauakaevaja töötab edasi ega pööra talle tähelepanu.
,,U-hu-hu-u-u.”
Hauakaevaja ei tee endiselt väljagi. Mees lööb käega ja hakkab värava poole minema. Kui ta juba kalmistult väljumas on, tormab kohale hauakaevaja, virutab talle labidaga ja karjub vihaselt: „Molkus, sul oli ju juhtkonnaga kokkulepe – kalmistul jaluta palju tahad, aga territooriumilt välja ei lähe!”
* * *
Joodik läheb mööda tänavat ja näeb lombis peegelduvat Kuud.
„Istun Kuu peale, siis kõik imetlevad mind.”
„Mida sa seal lombis istud?” küsib mööduv lakekrants.
„Ma ei istu lombis, vaid Kuu peal.”
„Siis võta ennast veidi koomale, ma tahan ka Kuu peal istuda.”
Kükitavad kaks tobu kahekesi lombis, kuni tuleb politseinik.
„Noh, vanad sõbrad, miks te lombis istute?”
„Me ei istu lombis, me istume Kuu peal.”
„Selge, ma saadan teile siis kuukulguri.”
* * *
Purjus mees toetab käega vastu seina ja oksendab. Joobnu juurde sörgib must peni ja hakkab tema jalgade juures okset lakkuma.
Mees räägib omaette: „Et ma kurki sõin, hõk, seda ma mäletan. Et ma kartulisalatit sõin, mäletan ka, hõk. Aga millal ma selle musta koera ära sõin, seda ma küll ei mäleta.”
* * *
Purjus mees lamab tänaval ega suuda püsti tõusta. Ligi vaarub teine joodik ja küsib: „Kus sa end niimoodi täis kaanisid, sõber?”
„Jumal tänatud – ma olen täis!” ohkab lamaja kergendatult. „Aga mina mõtlesin juba, et mulle sõitis auto otsa.”
* * *
Pühadejärgsel hommikul istub korrusmaja välisukse juures pingil mees, pea põlvedel, ja väriseb üle keha. Äkki avaneb maja uks, sealt tormab välja hommikumantlis naine ja hakkab meest peksma, ise karjub: „Tõbras! Jõid end jälle täis! Siga! Lurjus!”
Selle peale jooksevad lähedal asuva poe juurest ligi kaks purjus meest, hüüdes: „Mari! Lõpeta! Sa oled päris segi läinud! See pole sinu mees!”
* * *
Kaks sõbrannat lahkuvad hommikul kell neli baarist, ise silmini täis. Läbi kalmistu minnes tuleb mõlemale suurem häda peale. Kuna tualettpaberit ei ole, kasutab üks tagumiku pühkimiseks oma aluspükse, teine aga haualt võetud leinalinti.
Hommikul leiab esimese naise mees oma abikaasa täies riides diivanil rasket viinaund magamas ja helistab kohe sõbrale, teise naise mehele: „Kuule, Jaan, ma olen siin natuke mures. Mu naine pole veel kunagi nii kaua maganud ja peale selle… tal pole aluspükse jalas!”
„Oleks mul sinu mured!” vastab Jaan. „Kas sa ka tead, mis ma oma naise tagumikust leidsin? (loeb) „Oleme lohutamatud, et pidid meist lahkuma. Me ei unusta sind iialgi! Lilleküla päästekomando”.”
* * *
„Kas vannute juua kainena ja purjuspäi, pohmakas ja sellest üle saanuna, kuni alkohol teid lahutab?”
„Jah.”
„Jah.”
„Jah.”
„Kuulutan teid joomasõpradeks. Võite pudeli avada.”
* * *
Politseinik aitab joobnut jalule.
„Kas te võite kirjeldada teid löönud inimese välimust?”
Joobnu: „Seda ma just tegingi, kui ta virutas mulle vastu vahtimist.”
* * *
„Mis siis õieti juhtus, kui sind kõrtsi tagauksest välja visati?” küsib Matti.
„Ma ütlesin väljaviskajale, et olen väga tähtis nina,” vastab Pekka. „Ja siis?”
„Ta palus vabandust, kutsus mu sisse tagasi ja viskas siis peauksest välja.”
* * *
Naine toob poest 12 purki õlut, kuus pudelit veini, kolm viina ja kaks leiba. „Meile tulevad täna külalised või?” küsib mees.
„Ei.”
„No mis pagana päralt sa siis kaks leiba ostsid?!”
* * *
Perekondlik pidu lõpeb nii, et hulk alkoholi ja suupisteid jääb järele. Hommikul läheb naine tööle. Õhtul koju tulnud, märkab ta, et kõik on kadunud, diivanil aga lebab purjus mees. „Kus on viin?” hüüatab naine. „Kus on salatid, pirukad, koogid?”
„Aga mis sa siis mõtlesid – et läksid ära ja pärast seda jäi elu seisma või?” möriseb mees.
* * *
Pärast külaskäiku koju tulles noomib naine meest: „Vähe sellest, vana joodik, et sa jäid magama, kui perenaine hakkas aariat laulma. Kui ta võttis ülemist „si”-d, ärkasid sa, vana tõbras, üles ja ütlesid: „Laske koer sisse!”.”
* * *
Kaks purjus meest võtavad peale hääletaja. Masin võtab paigalt ja pistab siis kihutama kiirusega 160 km/h.
„Mehed, palun ärge nii kiiresti sõitke!” ahastab hääletaja. „Ütle sellele, kes roolis on, et ta kiirust vähendaks!”
„Tasa!” vastab kõrvalistuja. „Ära nii kõvasti karju, muidu äratad ta üles ja siis sa alles näed, mis kihutamine on!”
* * *
„Küll on ilmas ikka imesid! Tsirkusetantsijad võivad kaua aega ühe jala peal seista.”
„See pole kellegi ime. Kui ma õhtul kõrtsist koju tulen, ei saa ma ühegi jala peal seista!”
* * *
Baarileti ääres istub keegi džentelmen ja joob viskit soodaveega. Tema jalge ees pikutab hiigelsuur koer.
„Kui ma seda elukat endaga kaasa ei võta,” ütleb džentelmen baarmeni üllatust märgates, „siis ei lase ta mind pärast koju sisse.”
* * *
Klient: „Baarmen, mulle nagu tavaliselt!”
Baarmen: „Nagu tavaliselt? Jumal tänatud. Turva, viska ta välja!”
* * *
Baarmen pöördub ühe kliendi poole: „Härra, kas teil on halb?”
„Jah, mul on halb,” vastab mees pead kätele langetades. „Kujutage ette, mu naine magab minuga vaid korra nädalas!”
„Teil on veel vedanud,” märgib baarmen. „Teiste klientidega magab ta vaid korra kuus…”
* * *
„Miks sa jood?”
„Et unustada!”
„Mida sa siis tahad unustada?”
„Ei mäleta.”
* * *
Meeskülastaja pöördub baariomaniku poole: „Teie reklaamis on kirjas, et kliente teenindavad topless-ettekandjad. Aga mind teenindas neiu, kellel oli ainult üks rind paljas!”
„Milline? Kas see mustas kleidis? Tema on meil tööl poole kohaga!”
* * *
Mees siseneb oma lemmikbaari: „Baarmen! Mulle nagu tavaliselt!”
„Proovige parem meie uut kokteili „Maksimaalselt kolm”,” soovitab baarmen.
„Mis see selline on?”
„Noh, võtame ühe anuma ja valame sinna mõne kannu õlut – maksimaalselt kolm. Siis lisame mõne klaasi viina – maksimaalselt kolm. Segame kergelt ja valame juurde mõne pokaali sampust – maksimaalselt kolm. Pärast soojendame kergelt ja siis joote te selle ära, võttes mõne suure lonksu – maksimaalselt kolm.”
„Ja edasi?”
„Ja edasi hakkate te oma laua poole minema, tehes mõne sammu – maksimaalselt kolm.”
* * *
Kõrtsikülastaja peremehele: „Seks puhuks, kui peaksin purju jääma, panen ma alati taskusse paberilehe oma aadressiga, et mind oleks võimalik koju viia.”
„Ja mida te sellele paberile siis kirjutate?”
„Pariis, Montmatre’i bulvar…”
„Aga te elate ju siin, Tallinnas?!”
„Seda küll. Aga paar korda on Pariisi ka viidud!”
* * *
Ühte kolkakõrtsi siseneb mees ja palub pudeli Eviani vett. Kõrtsis istuvad kohalikud vahivad teda kui imelooma ja pahvatavad siis täiest kõrist naerma.
„Sa pole vist küll siitkandist, vana?” tunneb baarmen huvi.
„Ei, ma olen Tallinnast,” vastab mees.
„Ja mis sa seal Tallinnas siis teed kah?” jätkab baarmen küsitlust.
„Ma olen taksidermist.”
„Taksi… ptüi! Mis sa oled? Räägi inimkeeli, kurat võtaks!”
Mees näeb, et tegemist on ajukääbikuga ja püüab lihtsamalt seletada: „Noh, võtan surnud looma ja teen temaga igasugu veidraid asju…”
Baarimehe näole valgub lai naeratus ja ta karjub üle kogu saali:„Poisid, see on oma jope! Üks meie seast!”
* * *
Kaks meest veedavad hubases baaris toreda õhtu ja lepivad kokku kümne aasta pärast samal kellaajal samas baaris taas kohtuda.
Kümme aastat hiljem astub üks sõpradest baari, näeb teist juba leti ääres seismas, raputab tal tuliselt kätt ja hüüab: „Kui me siit kümme aastat tagasi lahkusime, siis ma ei uskunud, et sa tagasi tuled!” Teine tõstab silmad, vaatab talle tuimalt otsa ja küsib pehme keelega: „Aga miks sa arvad, et ma siit lahkusin?”
* * *
Mees siseneb baari, läheb leti äärde, tellib endale Martini, võtab oliivi klaasist välja, pistab kotti ja joob Martini ära. Siis tellib ta veel ühe Martini ja toimib täpselt samamoodi. Siis veel ühe. Ja veel. Ja veel. Lõpuks väljub ta tuikudes baarist, kotike oliividega käes.
„Hm, sellist veidrikku pole ma elus näinud…” ütleb üks külastajaist baarimehele.
„Mis siin veidrat on?” ei saa baarmen aru. „Naine käskis tal lihtsalt oliive osta!”
* * *
Nokastanud mees toob poisi lasteaiast koju.
„See pole ju meie laps!” hüüab naine kohkunult.
„Mis vahe seal on! Homme tuleb niikuinii lasteaeda viia.”
* * *
Baaris pöördub üks külastaja teise poole: „Kas te ei tunne mind ära, härra?”
„Ma ei unusta kunagi nägusid, mida olen kasvõi üks kord näinud, kuid teie näole otsustasin ma teha erandi…”
* * *
„Kust sa nii hilja tuled?” pärib naine kurjalt.
„Hällipäevalt,” lällutab mees.
„Sellepärast sa nii tugevasti kõigudki!”
* * *
Joobnu püüab end asjatult hobuse sadulasse upitada ja palub seejuures kõiki pühakuid appi: „Püha Peetrus, aita! Püha Miikael, appi! Püha Georg, tõuka natuke!”
Lõpuks teeb mees viimase pingutuse ja lendab hooga üle hobuse.
„Vaiksemalt, vaiksemalt,” manitseb joobnu end püsti ajades. „Mitte kõik korraga…”
* * *
Maani täis pariislane ronis Üksmeele väljakul taksosse.
„Olge hea, Üksmeele väljakule!” ütles ta taksojuhile.
„Me juba oleme Üksmeele väljakul, monsieur!”
Sõitja võttis taskust rahakoti ja lausus etteheitvalt: „Raha saate, kuid teinekord ärge kaotage aru ja ärge kihutage nii meeletult!”
* * *
Mees istub hommikul kohutava pohmelliga köögis söögilaua ääres.
„Ma tahan teada, kus sa eile olid,” uriseb naine.
Mees: „Mina ka!”
* * *
Joobnu, kes läheb koju läbi surnuaia, kukub lahtisesse hauda. Kriibib ja kraabib, välja ei saa.
„Appi, külm on,” karjub ta.
Teine joobnu läheb mööda ja toriseb omaette: „Külm on! Kes käskis sul mulla pealt ära ajada!”
* * *
Joobnu tuleb fotoateljeesse.
„Palun, teh-ke mi-nust g-ru-pi-pilt,” lällutab ta fotograafile.
„Pa-lun,” vastab fotograaf, „v-õtke, po-ool-ringi…”
* * *
Tänaval tuigerdav joobnu pöördub mööduva noore naise poole: „Vabandage, madame, öelge mulle palun, mitu muhku mul otsa ees on?”
„Kolm, härra.”
„Tänan teid,” vastab joobnu kummardades, „tähendab: koduni on jäänud veel viis laternaposti.”
* * *
„Mida rohkem ma joon, seda enam värisevad mu käed. Mida rohkem mu käed värisevad, seda sagedamini ma valan klaasist mööda. Mida rohkem ma mööda valan, seda vähem ma joon. Sellisel juhul on nii: mida rohkem ma joon, seda vähem ma joon.”
* * *
Purjus mees tuleb koju.
Naine: „Ma olen keeletu.”
Mees: „Ja jää ka keeletuks.”
* * *
„Isa, kas purjus on hea olla?”
„Raske, pojake, väga raske.”
„Aga miks sa siis jood?”
„Et raskusi võita, poeg.”
* * *
„Härra kapten, tüürimees on jälle purjus!”
„Kust sa seda tead?”
„Ta ajab jälle peeglil habet.”
* * *
Mees on palgapäeval pool palka maha joonud. Ülejäänud raha on naine öösel tema taskust ära võtnud ja hommikul pole tal pennigi peaparanduseks. Mees võtab laudast hane ja müüb turul maha.
„Kus on hani?” küsib naine, kui mees õhtul lõbusas tujus koju on saabunud.
„Hani lendas ära soojale maale ja kui sina minu taskutes tuhnimist järele ei jäta, siis võib juhtuda, et mõni lammas läheb mägedesse ja jääb kadunuks.”
* * *
„Ütle mulle, kas suhkrut on võimalik alkoholis lahustada?”
„Aga muidugi,” vastab staažikas joodik. „Alkoholis on võimalik lahustada isegi kulda, suuri kivimaju, hobuseid, õnne, armastust ja ülepea kõike, millel inimeste silmis väärtust on.”
* * *
„Miks sa lasksid end täna öösel kell kolm kahel kelneril koju tassida? Sa ju lubasid enne keskööd kodus olla!” kurjustab naine.
„Seda tahtsin minagi, aga kelneritel polnud varem aega.”
* * *
On hommik. Joodik tahab hakata pead parandama. On klaasi täis valanud ja suu juurde tõstnud.
„Noh, hing, kas võtad vastu?”
„Ei!” vastab ärapiinatud hing.
„Kuule, hing, kas tõesti ei võta vastu?”
„Ei!”
„Ma viimane kord küsin: hing, kas võtad vastu?”
„Ei!”
„Sel juhul astu kõrvale või muidu kallan selle sulle kaela.”
* * *
Kohalik joodik küsis kirikuõpetajalt, mis asi on ishias. Arvates, et nüüd on paras aeg õigelt teelt paturajale pööranut õpetada, vastas kirikuõpetaja: „Vaata, mu poeg, ishias on selline haigus, millesse haigestuvad inimesed, kes patustavad liigse söömise ja joomisega ning amelevad igasuguste naistega. Sellepärast ma ei imestagi, et sa oled saanud ishiase.”
„Mina pole mingit ishiast saanud,” irvitas joodik. „Paistab, et jumal on mulle halastanud. Eile aga juhtusin lehest lugema, et meie piiskop on haigestunud ja tal diagnoositi ishias.”
* * *
Mees: „Sa heidad mulle iga päev ette, et ma joon, kuid kui ma sulle tühjade pudelite eest saadud rahaga kasuka ostsin, ei öelnud sa ühtegi sõna.”
* * *
„Sa ei tohi juua jääkülma õlut,” manitseb Amalda oma meest, „see ei ole hea sinu maole.”
„Tean, aga miks peab sellepärast kogu keha kannatama?”
* * *
Purjus mees kõnnib mööda tänavat ja põrkab peaga vastu posti.
„Tervist!” ütleb ta ja kergitab kaabut.
Põrgates vastu järgmist posti, tervitab ta sedagi viisakalt, kuid kolmandaga kokku põrgates mõtleb veidi ja istub siis kõnniteeservale.
„Ma parem ootan, kuni see demonstratsioon minust mööda saab,” pomiseb ta omaette.
* * *
Klient: „Baarmen, korrake!”
Baarmen: „Kordan: võlgu me napsi ei anna.”
* * *
Mees siseneb baari, krokodill nööri pidi järel ja küsib baarimehelt: „Kas teil siin juriste ka teenindatakse?”
„Loomulikult,” vastab baarmen.
„Väga hea! Loodetavasti leian siit siis oma krokodillile ühe advokaadi.”
* * *
Mees tuigerdab baari ja kamandab: „Tooge mulle üks Šoti viski ja kaheksa tükki jääd!”
„Kas te ei arva, et seda on teile liiga palju?” küsib baarmen.
„Hea küll,” ütleb mees, „tooge siis viis tükki jääd!”
* * *
Külastaja siseneb baari.
„Vabandage, aga me avame alles tunni aja pärast,” ütleb talle baarmen.
„Pole midagi, ma võin oodata,” vastab külastaja.
„Aga võib-olla joote ootamise ajal midagi?”
Külastaja vaatab baaris ringi ja küsib siis baarimehelt: „Mis asja, teil on siin anonüümsete alkohoolikute kokkutulek või?”
„Miks te nii arvate?”
„Sest ma ei tunne siin ju absoluutselt kedagi!”
* * *
Mees pöördub baaris naise poole: „Mis te õhtul teete? Võiksime öö koos veeta.”
„Mehed mind ei huvita,” teatab naine. „Ma olen lesbi.”
„Mis see tähendab?”
„Kas näete seda baaripukil istuvat blondiini? Ma tahaksin öö hoopis temaga veeta.”
„Kurat küll!” jahmub mees. „Siis olen mina ju kah lesbi!”
* * *
Mees istub baaris ja joob pits pitsi järel viina. Seda märkab tema parim sõber, astub ligi ja küsib: „Mis lahti?”
„Minu naine läks minu juurest minu parima sõbra juurde!”
„Ma mõtlesin, et sinu parim sõber olen mina?”
„Olid… Nüüd on tema!”
* * *
Kamp mehi istub baaris. Korraga tuleb üks tõeliselt inetu vana mõrd ühte meestest tantsima võtma.
„Vabandage, kas ma olen Kevin Costneri moodi?” küsib mees teda pealaest jalatallani silmitsedes.
Naine silmitseb omakorda meest ja vastab: „Ega ei ole küll.”
„Seda minagi. Ja seepärast ma huntidega ka ei tantsi.”
* * *
Naine mehele: „Varem ütlesid mulle ikka, et ma olevat su elu päike ja nüüd tolkned iga jumala päev kõrtsis!”
„Aga kullake,” püüab mees naist rahustada, „sa tead ju, et liiga palju päikesepaistet tekitab janu.”
* * *
Kolm joobnut roomavad mööda raudteed.
„Issand, kui pikk trepp,” ütleb üks.
„Kurat, kui külmad käsipuud,” kirub teine.
„Näe, lift tuleb ka juba,” hüüab kolmas.
* * *
Mees räägib naisele: „See sinu uus kübar ei ole üldse minu maitse järgi.”
„Mis parata, kallis, ma ei saa ju pealaele panna viinapudelit.”
* * *
„Kas sa kuulsid, Revo jättis joomise maha?”
„Ei või olla.”
„Võib siiski. Vaata, ajalehes on isegi nekroloog avaldatud!”
* * *
„Miks sa nii palju jood? Joomine ei tee ju õnnelikuks!”
„Seda küll, aga janu ka mitte!”
* * *
Öösel kõnetab keegi joobnu möödakäijat: „Kas te võiksite mul aidata mu autot üles leida?”
„Miks te ei sõida bussiga?”
„See ei lähe mitte. Kahjuks ei mahu buss minu garaaži.”
* * *
Proua Kask kuuleb öösel tänaval suurt lärmi. Ta avab akna ja hüüab rahurikkujatele: „Kui te kohe vait ei jää, kutsun oma mehe!”
Keegi hõikab alt vastu: „Aga just teda me praegu koju toomegi!”
* * *
Kaks meest otsustasid joomise maha jätta, kuid neil oli veel üks täis pudel. Võeti nõuks toimida nõnda: üks peidab pudeli selja taha ja kui teine mõistatab ära, kummas käes pudel on, juuakse see tühjaks. Öeldud-tehtud.
„Paremas?” pakub üks joomavend.
„Mõistata veel kord!” soovitab teine tungivalt.
* * *
Purjus mees askeldab ukse juures ega saa seda lahti.
Möödamineja: „Andke võti, ma teen teile ukse lahti.”
„Tänan! Parem hoidke maja, et ta ei kõiguks.”
* * *
Kaks meest vahetavad muljeid eelmisel õhtul toimunud prassingu üle.
„Mina tõmbasin enda nina eile nii täis, et kui midagi jälle seletama hakkasin, oli täiesti pime,” meenutab üks. „Sirutan käe välja – ümberringi mingi sein. Mõtlesin, et nüüd on hing väljas ja olen kirstu pandud. Hakkasin rabelema ja saingi lõpuks välja. Vaatasin ringi ja selgus, et olin prügikasti magama jäänud.”
* * *
„Mis teile niisugust muret teeb?”
„Minu lilla nina. Igast kolmest inimesest, keda kohtan, küsib üks ilmtingimata, kas mul pole kaasas korgitseri.”
* * *
„Usu või ära usu, aga mina suutsin oma mehe joomisest võõrutada,” räägib üks sõbranna teisele.
„Kuidas see sul õnnestus, õpeta mulle ka!”
„Ostsin pool ämbrit viina, viskasin sinna sisse surnud kassi ja ütlesin mehele: „Joo!” Sellest ajast pole ta tilkagi suhu võtnud.”
Sõbranna läks koju ja tegi kõik täpselt samamoodi. Käskinud mehel juua, läks ta ise kodunt välja. Kui ta tagasi tuli, nägi ta, kuidas mees tühja ämbri kohal kassiraibet välja väänates anus: „Kiisuke, kullake, kannata välja, ehk tuleb mõni tilk veel!”
* * *
„Uusaastaööl ei kohanud ma linna tänavail ühtegi joodikut.”
„Kuidas see võis juhtuda?”
„Väga lihtsalt. Ma olin juba kell neli õhtul kainestusmajas.”
* * *
„Sa oled jälle purjus!” kurjustab naine mehe kallal. „Arst ju keelas sul kategooriliselt joomise ära.”
„Kallike, see kõik enam ei kehti. Alates eilsest on see arst pensionil.”
* * *
Ränga joomapeo järgsel päeval vaatab kohutavas pohmellis Riho end peeglist ja ütleb: „Mu poiss, su nägu on mulle täiesti tundmatu, sellegipoolest pesen sul hambad puhtaks.”
* * *
„Miks Fred iga kord, kui joob viina, suleb silmad?”
„Ta peab naisele antud sõna, et isegi ei vaata enam viina poole.”
* * *
„Berta, too ometi külmikust pudel õlut, ma suren janusse!”
„Ole rahulik, ei umbrohi kao!”
„Kuid ta närtsib!”
* * *
„Vaata, Juhan tuleb mööda tänavat, viinapudel taskus.”
„Kummal pool tänavat ta tuleb?”
„Mõlemal pool.”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra.
„Sa näed nii murelik välja! Kas juhtus midagi ebameeldivat?”
„Jah. Eile õhtul sai kõvasti napsi võetud. Kui lõpetasime, viisin Jacki koju ja panin ta nii vaikselt voodisse, et tema naine ei ärganudki.”
„See oli sinust väga kena!”
„Jah, aga täna kuulsin, et Jack oli juba üleeile Kopenhagenisse sõitnud.”
* * *
„Kus sa olid laupäeva õhtul?”
„Baaris.”
„Ma käisin sind sealt otsimas, aga leidnud sind.”
„Kas sa vaatasid ka laua alla?”
* * *
Mees helistab naisele: „Tere, kallis.”
„Sa oled jälle joonud!”
„Kas mu hääl on selline?”
„Ei, lõhn.”
* * *
„Miks sa nii palju jood?”
„See on mul päritud.”
„Kas su isa oli ka alkohoolik?”
„Ei, kuid ta jättis enda matuseks mulle kuus kasti viina.”
* * *
Kaks madrust trimpavad baaris.
„Miks sa alati jood nii palju, et teadvuse kaotad? Miks sa ei joo nagu mina – klaasike ja kõik!”
„Ma jooksin hea meelega nii nagu sina, kuid midagi ei tule välja. Niipea kui klaasikese võtan, tunnen end otsekohe teise inimesena ja see teine inimene tahab veel juua…”
* * *
Robert tuli koju hommikupoole ööd. Naine oli uksel vastas, tainarull käes.
Robert: „Selline see mu elu on. Mina rügan ööd ja päevad tööd teha, naine aga ei mõtle muust kui saiategemisest.”
* * *
Kaks sõpra kohtuvad laadal.
„Lähme võtame paar pitsi,” ütleb esimene.
„Ei saa,” vastab teine.
„Miks?”
„Kolmel põhjusel. Esiteks on viin tervisele kahjulik. Teiseks keelas arst mul joomise. Kolmandaks olen juba niigi purjus.”
* * *
Naine: „Kuidas sa küll seda jälkust juua suudad?”
Mees: „No näed, ja sina väidad, et ma veedan oma aega meeldivalt.”
* * *
Teisel päeval pärast poissmeeste pummeldamist toibub Toni minestusest ja märkab, et ta on pealaest jalataldadeni sidemetesse mähitud.
„Mis minuga juhtunud on?” küsib ta.
„Kas sa siis ei mäleta?” imestab sõber, kes istub Toni voodi ees. „Kesköö paiku tegid sa akna lahti, pöördusid meie poole ja ütlesid: „Pange tähele, poisid, ma lendan nüüd aknast välja nagu liblikas!” Ja hüppasidki…”
„Miks te mind tagasi ei hoidnud?”
„Mis sa veel ei taha? Me kõik olime täiesti kindlad, et sa oskad lennata!”
* * *
„Kuidas ajad muutuvad,” kurdab Fritz sõbrale. „Kui vanal heal ajal tulid germaanlased pärast lahingut koju, algas suur jooming. Kui aga nüüd pärast joomingut koju tulen, algab suur lahing!”
* * *
„Kui palju te päevas õlut joote?”
„No nii kuus kuni kaheksa pudelit.”
„Ma ei suudaks isegi nii palju vett juua.”
„Mina samuti.”
* * *
„Kas tead uudist? Su sõber Toivo jõi ennast eile õhtul purju, kukkus jõkke ja uppus. Näed, kuhu sellised liialdused viivad! Kunagi juhtub see ka sinuga! Viin tappis ta!”
„Oota! Sa ütlesid, et ta kukkus jõkke?”
„Jah.”
„Kas ta oli juba surnud, kui vee alla kadus?”
„Loomulikult mitte!”
„Noh näed!” ütleb mees pidulikult. „Vesi tappis ta, aga mitte viin!”
* * *
Mees tuleb koju ülearu lõbusas meeleolus.
„Kallis naisuke, ära pahanda. Oskari sünnipäeval korraldasime võistluse, kes suudab kõige rohkem õlut juua.”
„Ja kes tuli teisele kohale?” küsib naine mürgiselt.
* * *
„Minu naine ei märka kunagi, kui ma purjus peaga koju tulen. Juba trepist üles magamistuppa minnes võtan ma end alasti ja hiilin siis vaikselt voodisse.”
„Tegin ükskord samuti nii. Ainult et kui ma enda meelest magamistuppa jõudsin, siis selgus, et olin sattunud pearaudteejaama ootesaali.”
* * *
Purjus külastaja lauanaabrile: „Telli mulle takso, saad aru?”
„Vabandage, ma pole dispetšer, vaid mereväeohvitser.”
„Hästi, siis telli paat, ma pean ilmtingimata koju saama.”
* * *
Baari tuleb mees. Joob ära klaasi kanget veini… teise… kolmanda… neljanda ja kukub äkki pikali maha ning jääb silmapilkselt magama.
Baarmen märgib rahulikult: „Mulle meeldib selle külastaja juures kõige rohkem see, et ta alati teab oma normi.”
* * *
Mees naisele: „Küll ma nägin öösel toredat und!”
Naine: „Tean, tean! Ega sa asjata öösel kisanud: „Veel üks pudel!”.”
* * *
„Dick, ma olen nüüd rohkem jooma hakanud, sest mul on suur mure.”
„Armas Bill, luba, et ma sind sinu mures aitan.”
* * *
„Tead, sõber,” ütleb noormees järjekordset pitsi kummutades, „nii kui ma ettenähtust natuke rohkem võtan, ilmuvad mu kehale sinised plekid.”
„Tean,” vastab sõber, „minu naisel on samuti range iseloom.”
* * *
Pepe ja Paco on öö läbi napsitanud ja on mõlemad kõvasti purjus. Sentimentaalses joobumuses Pepe ütleb Pacole: „Millised tõprad me küll oleme!”
Grammatilises joobumuses Paco vastab: „Palun tee mulle heameelt ja räägi ainsuses!”
„Tõepoolest, Paco, milline tõbras sa oled!”
* * *
Kohtuvad kaks sõpra. Üks küsib teiselt: „Kus sa ennast nii täis oled trimbanud?”
„N-näe, klappisime kolme peale…”
„Raske uskuda.”
„Jumala eest, klappisime kolme peale, aga kaks ülejäänut ei tulnud.”
* * *
Naine: „Eile nägin ma jälle, kuidas sa kõrtsist välja tulid.”
Mees: „Ega’s ma sinna igaveseks istuma saa jääda!”
* * *
„Mis, te tahate juua veel neljateistkümnenda kannu õlut?”
„Igal juhul, kolmeteistkümnega ei tohi ma koju minna, mu naine on väga ebausklik!”
* * *
„Öelge, kas praegu on öö või päev?” küsivad kaks nokastanud meest möödaminejalt.
„Ei tea öelda, ma pole kohalik.”
* * *
Tuntud poksimeister jõi ükskord kõrtsis õlut. Tema juurde komberdas kõikuvatel jalgadel väike vanamehenäss, kes oli ilmselt paar klaasikest ülearu kummutanud, ja hakkas poksijaga tüli norima. See tõstis vanamehe kraedpidi põrandalt üles ja käratas: „Kuule, mehike! Kui sa peaksid mind üheainsa korra lööma ja mina juhtun seda märkama, siis…”
* * *
„Häbi, ise olete autojuht, aga käite käpuli!”
„Ma… hõk… kasutan esisillavedu.”
* * *
Mees tuleb purjus peaga koju ja läheb tuld süütamata magamistuppa. Äkki jääb ta seisma, kuulatab ja küsib siis: „Kes seal voodi all on?”
„Mitte keegi,” vastab sügav mehehääl.
„Imelik,” pomiseb joobnu, „ja ma oleksin peaaegu vanduda võinud, et seal keegi on!”
* * *
Varajasel hommikutunnil peatab inspektor siksakiliselt sõitva auto. Sellest väljuvad kolm ülearu lõbusat meest.
„Kes oli rooli taga?” küsib inspektor kurjalt.
„Mitte keegi,” vastavad mehed kooris, „me istusime kõik tagaistmel.”
* * *
Purjus mees tuleb koju.
„Sina ei pea ka iial piiri!” kurjustab naine, „iga loomgi teab, millal tal joomisest küll saab!”
„Jaa, kui ma vett joon, tean ka mina seda!”
* * *
„Sul peaks häbi olema nii hilja öösel joobnuna koju tulla. Hästikasvatatud mees nii ei tee.”
„Ja hästikasvatatud naine ei alusta öösel vestlust purjus inimesega.”
* * *
Hommikul ütleb mees naisele: „Loodan, et sa midagi halba ei mõelnud, kui ma hilja öösel koju tulin, silm sinine ja ise purjus.”
„Ei mõelnud,” vastab naine, „ainult et kui sa tulid, siis ei olnud su silmaalune veel sinine.”
* * *
Mees seab end laupäeva õhtul kõrtsi minema. Naine noomib: „Sa lähed jälle kõrtsi! Ise tead küll, et peame teisipäeval üüri ära maksma.”
„Ära muretse, selleks ajaks olen tagasi.”
* * *
Hilja õhtul vaarub vindine mees uksest sisse.
„Kallis naisuke! Ka-kas ma saan sind milleski a-abistada?”
„Saad küll! Too mulle sealt köögiseinalt too kõige suurem pudrunui…”
* * *
„Ma kutsusin su endale külla, et sa jooksid klaasikese minu terviseks ja nüüd oled sa maani täis.”
„Jah, aga sa nägid ka halb välja!”
* * *
„Tehke ometi, et te koju saate!” käratab politseinik ühele ööhulgusele, kes näeb vaeva, et laternaposti oma võtmega lahti keerata. „Siin ei ela kedagi.”
„Kuidas ei ela kedagi? Aga üleval ju ometi tuli põleb!”
* * *
Linnas olid juba kõik kauplused suletud, aga Petersonil oli kange viinahimu. Mööda tänavaid hulkudes sattus ta lõpuks mingile tüübile, kes pakkus hõlma alt pudelit piiritust.
„50 krooni,” urises tüüp.
„Kurat sinuga, anna siia.”
„Kui veel tahad, siis siin on telefoninumber, helista.”
Kodus avas Peterson pudeli ja leidis, et selles oli puhas vesi. Vihast värisedes valis ta tüübi antud telefoninumbri ja meeldiv naisehääl vastas: „Linna veevärgi dispetšer kuuleb…”
* * *
Kohtunik politseinikule: „Kas te olete kindel, et arreteeritu oli purjus?”
„Ma ei ole kindel, kuid tema naine ütles, et ta mees kangutas kanalisatsiooniluuki lahti ja tahtis seda grammofonile panna.”
* * *
„Naabrimees kutsus mind eile selleks veini maitsma, et mind täis joota.”
„Sa ütlesid kindlasti ära?”
„Jaa, kuid alles pärast kolmandat pudelit.”
* * *
Ühes viletsas kõrtsis tahab Heiko minna helistama. Et keegi vahepeal tema õlut ära ei jooks kirjutab ta paberilehele: „Ma sülitasin sellesse klaasi” ja paneb teate kannu juurde. Kui ta tagasi tuleb, näeb ta, et keegi on juurde kirjutanud: „Mina ka!”
* * *
Mees tuleb baari ja tellib: „Üks „Manhattan”, palun!”
Baarmen segab kokteili valmis ja paneb siis klaasi petersellilehe.
Kunde: „Milleks seda rohelist vaja on?”
„See on Central Park!”
* * *
Nõuanne uuele laevapoisile: „Mõtle sellele, et kui sa väga täis oled ning näed kai ääres kahte paati, siis hüppa teise, sest esimest paati tegelikult pole!”
* * *
„Miks te käite ühe jalaga kõnni- ja teisega sõiduteel? Kas te olete purjus või?”
„Küllap vist. Ma mõtlen juba tükk aega, miks ma pärast kõrtsis käiku äkki lonkama hakkasin.”
* * *
„Kui ma noor olin, suutsin ma terve sümfooniaorkestri laua alla joota.”
„Aga nüüd?”
„Nüüd olen õnnelik, kui viiulikvartetiga hakkama saan.”
* * *
Naabri Juku: „Härra Nobel, isa palus küsida, kas te saaksite meile korgitseri laenata.”
„Loomulikult, mu poiss. Ütle isale, et ma toon kohe ise korgitseri!”
* * *
„Pits konjakit teeb mind täitsa purju.”
„Tõesti?”
„Jah, kaheksas.”
* * *
Psühhiaater: „Kui te tahate maaliteraapia abil alkoholismist vabaneda, siis lõpetage nende konjakipudelite maalimine.”
* * *
„Paps, millal on inimene purjus?”
„Väga lihtne, mu poeg. Kas sa näed seal baarileti ääres kahte meest? Kui sa arvad, et neid on neli, siis sa oled purjus.”
„Aga, paps, kuidas nii? Leti ääres istub ju ainult üks mees…”
* * *
Üks mees lamab tänaval. Möödujad mõtlevad, et ta on suremas ja kutsuvad vaimuliku. Jumalasulane küsib: „Kas sa tahad viimset võidmist, mu poeg?”
Mees lällutab vastu: „Ei, ainult mitte midagi rasvast!”
* * *
Purjus Enno tuigerdab trammi, istub univormis mehe kõrvale ja tahab talle piletiraha anda.
„Mis see tähendab?” küsib too üllatunult, „ma olen admiral.”
„Neetud, kuidas ma küll laevale sattusin?”
* * *
„Te koperdate juba tükk aega selle ukse luku kallal, ilmselt see pole siiski teie maja,” ütleb politseinik joobnule.
„See on minu maja,” lällutab joobnu vastu, „sest minu naine on mulle juba kaks ämbritäit vett kaela visanud.”
* * *
Purjus mees lamab poris ja ütleb mööduvale naisterahvale: „Ise oled siga!”
„Ma pole ju teile midagi öelnud!”
„See-eest mõtlesid.”
* * *
„Kas te ei annetaks meie alkohoolikute ravilale?”
„Meeleldi. Teil tarvitseb ainult öelda, kas see peaks olema konjak, viski või viin.”
* * *
Venemaal. Välismaalase päevikust:
„28. juuli. Jõin koos venelastega, pidin äärepealt otsad andma.
29. juuli. Parandasin venelastega pead. Parem, kui oleksin 28. juulil surnud.”
* * *
„Kui palju maksab tilk viina?”
„Mitte midagi!”
„Siis palun terve klaasitäis!”
* * *
Baari tuleb mees ja tellib endale neli pitsi rummi. Joob tühjaks ja tellib veel kolm. Siis veel kaks ja lõpuks veel ühe. Kukub seejärel laua alla ja ütleb kelnerile: „Milline imelik organism mul on – mida vähem joon, seda rohkem purju jään.”
* * *
Purjus mees tuleb hilja õhtul koju ja hakkab ennast naise ees õigustama: „Ma väljusin restoranist juba kell kümme.”
„Mida sa jamad! Restoranist koduni on kõigest kolm lühikest tänavat.”
„See on tõsi, et lühikesed, kuid see-eest kui laiad!”
* * *
Kaks napsivenda mööduvad oma ühise tuttava majast. Sellel on paar akent katki, uks eest ära, värav pilbasteks taotud, õu pudelikilde täis.
„Eile õhtul tähistas Petka oma sünnipäeva, aga meid ei kutsunud. Ignoreeris, neetud intelligent!”
„Ära võta südamesse! Kõige järgi otsustades on ta ka ilma meieta hästi lõbutsenud.”
* * *
Mees põõnas terve ööpäeva kainestusmajas. Kui ta lõpuks toibus, kirjutas politseile seletuskirja: „Ei mäleta, kui palju ma jõin, kuid mäletan täpselt, et vähe!”
* * *
Kolmandal korrusel annab keegi mees ukse taga kella. Perenaine avab ukse.
„Kas teie kutsusite klaasipanija?”
„Mina, tulge sisse.”
Mõne aja pärast heliseb jälle uksekell. Perenaine avab ja näeb ukse taga sama meest.
„Kas teie kutsusite välja klaasipanija?”
„Jah, üks mul juba töötab rõdul. Kas te olete tema abiline?”
„Mitte keegi teie juures ei tööta. Ma kukkusin rõdult alla, aga töö on vaja lõpetada…”
* * *
Üks joodik helistab teisele: „Kuule, sõber, mis päev täna on?”
„Neljapäev.”
„Tuleb välja, et mul on homme sünnipäev.”
„Mis siis, kas unustasid ära?”
„Ei, aga ma ostsin eile kaheksa pudelit veini.”
„Väga hea!”
„Täna ärkan üles, kuid neid on juba kaksteist!”
„Veel parem!”
„Sõber, anna mulle andeks, võib-olla ma ei saa millestki aru, kuid nad on kõik tühjad.”
* * *
„Miks sa nii purjus oled?”
„Ei võtnud midagi viina alla.”
„Kas ei jätkunud sakusmendi jaoks raha?”
„Ei, jõin valehambad maha.”
* * *
Naine mehele: „Mine poodi ja osta pool kilo võid.”
Mees läks ja tuli tunni aja pärast tagasi.
„Noh, ostsid?”
„Jah, pooliku ostsin, aga või jaoks raha ei jätkunud.”
* * *
„Ema, ema! Ma leidsin isa üles!”
„Kui mitu korda ma olen sulle rääkinud, et ära tuhni prügihunnikutes!”
* * *
Joobnu istub bussis ühe vanaeide kõrvale.
„Kas teate,” ütleb vanamemm, „te satute otse põrgusse!”
Joobnu kargab kohalt püsti ja hüüab bussijuhile: „Laske mind välja, ma istusin valesse bussi!”
* * *
Mees asutab end laupäeva õhtul välja minema. Naine õelutseb: „Küll ma sind juba tean! Jälle tuled hilja ja purjuspäi!”
Kell kolm öösel helisebki uksekell. Naine avab. Lävel seisab tuikuv mees ja hüüab vihaselt: „Näe, sõnusidki ära!”
* * *
Joobnu läheb tagumisest uksest bussi ja küsib pehme keelega: „Ku-hu see buss sõi-dab?”
„Kaubamaja juurde, onu!” vastatakse talle.
Joobnu trügib edasi ja kordab küsimust.
„Kaubamaja juurde,” vastatakse talle jällegi.
„Kuradi kurat,” vannub joodik. „Miks need bussid täna kõik kaubamaja juurde sõidavad?”
* * *
Mees läheb restorani ja ütleb kelnerile: „Mulle palun kümme pitsi konjakit.”
Kui tellitu on laual, ütleb joodik: „Ja nüüd koristage ära esimene ja kümnes!”
„Miks?” imestab kelner.
„Esimene ei istu mulle ja viimasest lähen ma lolliks.”
* * *
Purjus mees komberdab aia najal koju. Äkki näeb ta, kuidas tema ees kõndiv teine joodik porilompi prantsatab.
„Ah, sina elajas, jõid ennast nii täis, et ei jaksa enam isegi käia!”
„Pole midagi, kohe aed lõpeb ja ma vaatan, kuidas sa edasi lähed.”
* * *
Uusaastaöö. Pool tundi puudub kaheteistkümnest. Mööda inimtühja tänavat kiirustab abielupaar, pakid käes. Äkki näevad, tänaval lamab keegi umbjoobes mees, kes üritab ennast jalule ajada.
„Näed, inimesed juba jalutavad, aga sina jätad kõik asjad viimasele minutile,” ütleb naine mehele.
* * *
Kohtuvad kaks vana sõpra, kes pole teineteist terve igaviku näinud.
„Kõhnaks oled jäänud!” ütleb üks. „Mis on juhtunud? Olid ju üsna tüse.”
„Ma teen regulaarselt dieeti.”
„Kuidas?”
„Joon kuu, teise, kolmanda, aga siis paar päeva ei võta tilkagi!”
* * *
Purjus mees tuleb koju.
„Naisuke, arva ära, mis mul taskus on ja algab „P”-tähega?”
„Palk!” pakub naine.
„Ei, pudel viina! Kuid mis mul teises taskus on ja algab „V”-tähega?”
Naine ei oska midagi arvata. Mees võtab taskust teise pudeli ja ütleb: „Veel üks pudel viina!”
* * *
Joobnu istub prügikasti peal. Tuleb politseinik ja ütleb: „Vabandage, see on koht prügi jaoks!”
Mees tõuseb ja ütleb viisakalt: „Istuge, palun.”
* * *
Purjus mees tuleb koju. Naine virutab talle kõrvakiilu ja käratab: „Ütle, kas sa veel viina tahad?”
Mees vaikib. Naine paneb teise litaka. „Vasta, nurjatu! Kas sa veel jood!”
„Noh hästi,” ütleb mees lõpuks. „Vala välja!”
* * *
Mees läheb baarist mööda, aga tema sisemine hääl ütleb talle: „Mine sisse!” Mees teeb südame kõvaks ja läheb edasi. Sisemine hääl aga ütleb: „Tee kuidas tahad, aga mina lähen baari!”
* * *
Naine riidleb mehega: „Millal sa ükskord joomise maha jätad?”
„Sa ju tead, Emma, et mul pole tahtejõudu!”
„Aga selleks, et poolteist aastat oma naisega mitte magada, selleks sul tahtejõudu jätkub!”
* * *
Kaks meest tulevad baari ja talutavad kahevahel kolmandat. Jõudnud sisse, lasevad nad kolmandal mehel põrandale kukkuda.
„Kaks klaasi viskit,” ütleb üks meestest, „aga sellele põrandallamajale klaas mineraalvett, ta juhib meie autot!”
* * *
Mees naisele: „Lõpuks ometi sain palka.”
„Ja kus raha on?”
„Juhtus nii, et teel koju rüüpasin kannukese õlut…”
* * *
Kohtuvad kaks joodikut.
„Kuidas sa ennast tunned?” küsib üks.
„Pole viga, kui tunnen ennast halvasti, viiakse haiglasse, kui hästi, siis kainestusmajja.”
* * *
Ostja müüjale: „Miks odekolonn „Vene mets” on ilma etiketita?”
„Aga kas teile pole see ükskõik?”
„See on teile ükskõik, aga mitte mulle. Ma tahan pudeli peolauale panna.”
* * *
Kaks purjus meest võtsid oma autosse tee ääres juhuslikku autot ootava naise. Vaevalt jõudis viimane istuda, kui auto sööstis meeletu kiirusega paigalt.
„Monsieur, öelge oma sõbrale, et ta sõidaks aeglasemalt…” palus kohkunud daam.
„Vaiksemalt! Ärge rääkige nii kõvasti, muidu ta ärkab üles ja hakkab veelgi kiiremini kihutama.”
* * *
„Kuule, naaber, miks sa oma poega kolkisid?”
„Ta oli purjus.”
„Kuid miks sa teda nii ägedalt nüpeldasid?”
„Ma olin purjus.”
* * *
„Sa oled südametu. Lähed õhtuti kõrtsi, aga mina ei saa voodis silma kinni!” noomib naine meest.
„Kas sa arvad, et mina magan end baarileti ääres välja või?”
* * *
Joobnu kobab juba pool tundi ümber samba. Viimaks pomiseb: „Kas see neetud müür ei lõpegi? Kui läheks sama teed pidi tagasi.” Pöörab ennast ümber ja hakkab jälle ümber samba käima.
Müür aga ei lõpe. Viimaks istub väsinult maha ja ohkab: „Lihtsalt elusalt sisse müüritud.”
* * *
Jahilt tagasi pöörduv mees helistab raudteejaamast naisele: „Berta, mina siin. Olengi tagasi, kohe jõuan koju.”
„Kuidas läks?”
„Normaalselt. Üldiselt pole meil nüüd kuu aega lihaga muret.”
„Sa lasksid põdra?”
„Ei, jõin palga maha.”
* * *
„Kas see on ikka tõsi, et Karla suri parimas eas liigjoomise tagajärjel?”
„Kipub vist nii olema. Igal juhul olid tema matusel nelja õllepruulimistöökoja, kuue kõrtsi ja viie viinakaupluse töötajad.”
* * *
Naine: „Pead sa igal õhtul baaris istuma?”
Mees: „Ei, ma teen seda vabatahtlikult.”
* * *
Kaks viinanina leiavad tänavalt rahakoti, milles on 25 eurot. Üks ütleb: „Ostame kolm pudelit viina ja ühe võileiva.”
„Oled sina alles õgardiks hakanud!” hurjutab teine.
* * *
Proua Oinaste tuleb sanatooriumist tagasi ja müristab mehele: „Milline häbematus sinust, et sa alles nüüd kõrtsist tagasi tuled!”
„Aga, musike, kell pole veel üheksagi.”
„Õige,” vahutab naine edasi, „kuid ma saabusin juba üleeile!”
* * *
Mööda tänavat läheb mees, kaks tühja viinapudelit kummaski käes.
„Kas lähed taarat viima?” küsib vastujuhtunud sõber.
„Ei, läksin naisega tülli ja ta ütles: „Võta oma asjad ja kao!”.”
* * *
Restoran suleti. Kaks umbjoobes lauakaaslast visatakse tänavale.
„Õhtu alles algas,” räägib üks. „Mida edasi teeme?”
„Ma teen ettepaneku,” vastab teine, „leida üks ilus noor näitsik.”
„Milleks?” imestab esimene. „Mul on kodus noor ilus naine.”
„Suurepärane!” vaimustub teine. „Tähendab, läheme sinu poole.”
* * *
Kaks joomakaaslast kohtuvad joomingujärgsel hommikul.
„Kuidas sa ennast tunned?”
„Tänan, paremini kui ma tunnen end täna õhtul.”
* * *
Kaks purjus semu lähevad öösel mööda külatänavat.
„Vaata, Ruudi, sinu maja aknast ronib varas sisse.”
„Las ronib. Naine mõtleb, et see olen mina ja annab talle sellise nahatäie, et teab, mille eest sai!”
* * *
„Kogu õhtu on teleka ekraanil ainult lõke,” kaebab mees naisele.
„Joo vähem,” sõnab naine, „teler viidi täna hommikul remonti, aga sina, vana tobu, vahid kaminat.”
* * *
Kõrtsi ees kakerdavad kaks purjus meest. Üks ütleb teisele: „Taevas on kaks kuud.”
„Vale, kolm.”
Meeste juurde tuigerdab kolmas joobnu: „Kuulge, mitu kuud taevas on?”
„See oleneb sellest, millises reas.”
* * *
„Kas see vastab tõele, et sa ajad oma keldris puskarit?”
„Mõttetus! Kuuldus pärineb kindlasti minu naabrilt, kuna ma pole talle andnud puskarit proovida.”
* * *
Sven tõuseb hommikul kohutava pohmelliga üles. Mööda seina sibab lutikas. Sven haarab peast kinni ja ütleb lutikale: „Ära trambi nii kõvasti jalgadega, lurjus!”
* * *
„Ma ei saa aru, miks sa pead igal õhtul kõrtsis istuma,” ütleb naine pahaselt mehele.
„Oh, meestel on alati, millest rääkida!”
„Või nii! Ja millest te siis räägite?”
„Noh, näiteks me ütleme proosit!”
* * *
Purjus mees tuleb koju ja kuigi näeb tükk aega vaeva, ei suuda ust lukust lahti keerata. Nii jääbki võti lukuauku ja mees vajub samasse ukse taha magama. Hommikul tahab naine välja minna, kuid ei saa ust lahti. Ta põrutab uksele.
„Kes seal on?” küsib koridoripõrandal magav mees.
„See olen mina, sinu naine.”
„Sel juhul, sa kuradi lirva, mine sinna, kus sa terve öö olid! Mina sind igatahes sisse ei lase.”
* * *
„Kas see konjak pole tõeline poeem?”
„Kindlasti, onu Peeter. Kas sul on veel üks stroof?”
* * *
„Kuule, sõber, millest see ikkagi tuleb, et kui sinuga koos jooma läheme, siis leian mina end järgmisel hommikul kainestusmajast, aga sina oled alati koju jõudnud?”
„Peab oskama piiri pidada.”
„Kuidas sa selle ära tunned?”
„Kui ma restoranis laua taha istun, siis valin saalist välja kõige inetuma naise ja pärast iga pitsi vaatan talle otsa. Kui ta hakkab ilusaks muutuma, siis ongi õige aeg joomine lõpetada.”
* * *
Kaks sõpra saabuvad komandeeringust.
„Niisugusel puhul lähme minu poole, võtame pisut!” teeb üks ettepaneku.
Avanud korteriukse, märkab küllakutsuja esikus võõraid meeste kingi.
„Mis me teeme?” küsib sõber.
„Tasa! Lähme kööki! Kolme jaoks mul viina ei jätku.”
* * *
„See on kohutav!” pahandab naine. „Tuled keset ööd koju ja ajad mind üles, aga pärast ei saa ma enam uinuda.”
„Anna mulle rohkem raha,” pomiseb mees, „ja ma tulen hommikul.”
* * *
Hilja öösel lähevad kaks purjus sõpra ühe juurde koju.
„See on minu korter,” räägib esimene. „See on esik… Seal on köök… Aga see on magamistuba. Näed voodit? See on minu voodi. Aga naine voodis on minu naine ja tema kõrval – see olen mina…”
* * *
Naine: „Ei ole midagi hirmsamat kui joomine!”
Mees: „Siiski – janu!”
* * *
Mees koju tulles: „Ah, pole kaunimat ja paremat paika, kui oma kodu.”
Naine: „Kas läksid kõrtsis kaklema?”
* * *
„Kuidas sa eile koju jõudsid?”
„Nagu välk!”
„Nii kiiresti?”
„Ei, siksakiliselt.”
* * *
Purjus mees tuigub magamistuppa, kuid ei suuda leida lülitit.
„Berta, hakka riidlema, muidu ma ei leia voodit üles.”
* * *
„Paul, miks sa ennast jälle täis jood?”
„Ma tähistan talve saabumist.”
„Kuidas nii, talv pole ju veel saabunud?”
„Kas sa siis vanasõna ei tea või? Tänasida toimetusi ära viska homse varna!”
* * *
Mees tuli joobnudpäi koju ja heitis magama. Naine viskas südametäiega talle vana palitu peale. Öösel mees ärkas, kobas kätega katet ja pahandas: „Kes põrguline küll tekile varrukad külge õmbles?”
* * *
„Iga kord, kui ma kõrtsist tulen, ei räägi naine minuga kolm päeva.”
„Kas sa käid sageli kõrtsis?”
„Ei, iga kolme päeva tagant!”
* * *
„Eile olid sa nii purjus, et roomasid neljakäpakil koju. Täna sa seisad vaevu jalul! Kui kaua see veel kestab?”
„Näed ju ise, et hakkan ennast parandama!”
* * *
„Kuidas teile minu Reinvein maitseb?”
„Nüüd hakkan ma taipama, miks Reini jõge viimasel ajal kloaagiks kutsutakse!”
* * *
„Kui ma lähen naisega külla, joon ma väga vähe.”
„Kas naine ei luba?”
„Üldsegi mitte! Ma lihtsalt jõin ennast ükskord nii täis, et mulle näis, nagu oleks mul kaks naist. Niisugust õudust ei ole ma kunagi kogenud!”
* * *
„Mida on kergem unustada, kas veini või naist?”
„See sõltub vanusest… veini vanusest.”
* * *
Naine riidleb mehega: „Eile tulid sa purjus peaga koju.”
„Mina olin purjus? Kes sulle niisugust rumalust rääkis?”
„Sa ju ise tunnistasid!”
„Issand! Mida inimene purjus peaga ei lobise!”
* * *
„Sa ei kujuta ette, John, ma nägin eile virmalisi. Kas sina ei näinud?”
„Ei, ma olin kaine.”
* * *
Tublisti joobes mees läheb koos naisega seltskondlikult olengult koju.
„Kas sa oled väsinud?” küsib mees.
„Kohutavalt väsinud, kallis!”
„Jumal tänatud!”
* * *
Mees tuleb tuikudes hilja õhtul kõrtsist koju ja näeb, kuidas tema sõber magamistoast välja hiilib.
„Kurat võtaks! Sina tolgendad siin, aga meil oli kaardilauas kolmas käsi puudu!”
* * *
„Pildistage mind kangelase poosis,” ütleb punase ninaga klient fotograafile.
„Kuidas ma pean seda tegema?”
„Pange minu kõrvale lauale viinapudel ja ma keeran sellele põlglikult selja.”
* * *
„Täna öösel sündis meil vasikas,” räägib väike Ants oma sõbrale.
„Ja kuidas ta välja näeb?”
„Nagu meie isa pärast palgapäeva: seisab värisevatel jalgadel, toetub vastu seina ja teeb „muuu”.”
* * *
Kaks poisikest seisavad külavanema tare juures. Üks neist hüüab: „Onu Mikita! Onu Mikita!”
„Mis seal lahti on?” hõikab külavanem tähtsalt.
„Griša Stepanišin ei uskunud, et teie nina on viinast punane. Las ta nüüd ise vaatab!”
* * *
„Ema, sa ütlesid, et sulle meeldivad hobused sellepärast, et neil on neli jalga?”
„Tänu sellele on nad väga tugevad, vastupidavad ja suudavad suuri koormaid vedada.”
„Aga miks sa siis isaga riidled, kui ta neljakäpakil koju tuleb?”
* * *
Kaks meest omavahel. Üks räägib teisele: „Tulen ühel õhtul koju, naine on voodis, aga silmad teisel sellised kavalad-kavalad. Vaatasin igaks juhuks voodi alla – no muidugi – seal oli armuke!”
„Või veel!” lausub teine. „Tulin mina eile õhtul koju, naine oli armukesega voodis, aga mõlemal silmad sellised kavalad-kavalad. Vaatasin voodi alla – seda oligi arvata: kogu puskari olid ära joonud!”
* * *
Metroo väljapääsu juures tolgendab keegi purjus mees ja pärib väljujatelt: „Öelge, kas seal all on soe?”
„Soe, soe,” vastatakse.
„Aga valge?”
„Valge nagu päeval.”
„Kas õhk on puhas?”
„Mis, kas te olete turist või?”
„Oh ei, mis te nüüd, ma olen siin linnas kogu aeg elanud, ainult et mind ei lasta kunagi sinna alla.”
* * *
„Juku, sinu ema lebab terved päevad voodis. On ta sul haige?”
„Ei, ta lihtsalt kardab, et isa joob voodi maha.”
* * *
„Isa, anna mulle veini, ma tahaksin oma joonistatud kärbseseene punaseks värvida,” palub Vovotška.
„Veiniga, lapsuke, ei saa värvida.”
„Aga miks siis vanaema alati ütleb, et sinu nina on veinist punane?”