Uus ohtlik vaenlane: metamfetamiin
Metamfetamiin on üks tugevamatoimelisi kesknärvisüsteemi sünteetilisi stimulaatoreid, mida on võimalik valmistada suvalises kohas, kasutades vaid väheseid lähteaineid…
Metamfetamiin on ohtlik ja väga mürgine ning tekitab tugeva sõltuvuse. Organiseeritud kuritegevus erinevates riikides kontrollib metamfetamiini tootmist suures ulatuses, kuid seda meelemürki valmistavad paljud narkarid ka ise. Kuigi politsei üritab igati selle uimasti tootmist ja turustamist takistada, ei näita miski, et uimastite tarvitamine väheneks.
Metamfetamiini (edaspidi kasutame ka suupärast lühendit meta) valmistamisest ja turustamisest saadavat tulu kogu maailmas hinnatakse 300 miljardile dollarile. Ekspertide hinnangul tarvitab kogu maailmas metat 150 miljonit inimest ja narkarid kogu maailmas tõmbavad iga päev ninna ühtekokku üks tonn metamfetamiini. Narkoringkondades nimetatakse metat ka Los Angeles glass, glass, crystal või ice. Viimane meenutab purustatud või pulbristatud klaasi, jämedat soola või jääd ja seda valmistatakse just suitsetamise jaoks. Ice’i joove on isegi tugevam kui cracki või amfetamiini oma ja see kestab kauem. Seda uimastit kas süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Metamfetamiini „laks“ mõjub umbes 8–24 tundi.
Meta muudab inimese kiiremini sõltuvaks kui alkohol või kokaiin. Ja see, kellel kord sõltuvus on tekkinud, satub allkäiguspiraalile, kust peaaegu et ei olegi enam tagasiteed. Meta on väga ohtlik uimasti, sest selle sõltuvusest suudab vabaneda kõigest 6% (!) narkomaanidest. Ainuüksi USA linnade tänavatel tegelevad meta müümisega tuhanded diilerid. Los Angelese tänavatele ilmus meta 1990. aastate keskel. Narkarid kogesid peagi, et meta on palju odavam kui crack, selle mõju aga märksa tugevam ja kestvam.
Mehhiko narkodiiler Juan Lopez meenutab: „45 000 dollari eest ostsime 6 kilogrammi metamfetamiini.“ Mehhiko ääretutes avarustes asuvates salalaborites toodetakse metat tonnide viisi. Peamisteks lähteaineteks on efedriin ja pseudoefrediin, kusjuures iga labor toodab oma spetsiifiliste nüanssidega metat. Mehhikos nimetatakse metamfetamiini ka Mehhiko jääks. Lopezi „algkapitali“, 6 kilogrammi meta turuväärtus oli pool miljonit dollarit. Diilerid toimetasid kraami üle Mehhiko-USA piiri, kasutades selleks San Ysidro piiripunkti, mis on maailma kõige tihedama liiklusega piiripunkt. Ainuüksi 2005. aastal läbis selle piiripunkti 50 miljonit inimest ja rohkem kui 17 miljonit sõiduautot.
Pole ime, et narkodiilerite hulgas on see piiripunkt eriti armastatud, sest sellise meeletu autode hulga juures pole lihtsalt reaalne neid kõiki põhjalikult läbi otsida. Sellegipoolest konfiskeeritakse igal aastal San Ysidro piiripunktis ühtekokku 36 tonni narkootikume. Kuid keegi ei oska isegi umbkaudu pakkuda, kui suur kogus siiski üle USA piiri jõuab. Narkodiilerid on aja jooksul õppinud salakaupa meisterlikult peitma. Ammugi on selgeks saadud kõik nipid, kuidas narkokoerte tundlikku nina ära petta. Piiril tuleb vahel oodata kuni 4 tundi. Seega peavad diileritel väga head närvid olema. Lopezil õnnestus kõik 6 kilogrammi metat üle piiri toimetada ja see Californias ära peita. Kraami müümiseks kulus kõigest üks päev. Äri läks järjest paremini. Hiljem müüs Lopez juba kuni 30 kg metat kuus. Ta müüs uimastit edasi USA-s tegutsevatele „suurvahendajatele“, väikediileritega Lopez tegemist ei teinud.
Narkoäris kehtib kuldne reegel: suurdiilerid ise ei tohi narkootikume tarvitada. Kes selle reegli vastu eksib, lendab ärist välja, sest pilves suurdiileri politsei vaatevälja sattumine võiks ohtu seada kogu keti. Oma karjääri tipus oli Lopezil 9 maja ja ta teenis nädalas umbes 50 000 dollarit. Lopez tegi kõik selleks, et politsei tema jälile ei jõuaks, kuid 2005. aastal ühe jälitusoperatsiooni ajal Lopez siiski tabati. Teda ähvardas eluaegne vanglakaristus. Et seda vältida, nõustus Lopez hakkama informaatoriks, kuid nüüd on tema elu veelgi suuremas ohus, sest reetmist narkoäris ei andestata. Reetur otsitakse üles ja lüüakse mättasse, kulugu selleks kuitahes palju aega ja vaeva. Lopez on aga kõigest üks sadadest USA-sse narkootikume toimetavatest suurdiileritest. Igal aastal toodetakse Mehhikos USA turu tarbeks üle 200 tonni metat, mille turuväärtuseks on 1,8 miljardit dollarit.
Teatavasti on meta valmistamiseks vaja efedriini ja pseudoefrediini, mida valmistatakse peamiselt Aasias. Indias ja Hiinas on kümmekond vabrikut, mis toodavad pseudoefrediini legaalse turu jaoks. Vahendajad astuvad üles igati ausate kaupmeestena, kuid toimetavad osa valmistoodangust narkootikumide valmistajate kätte.
Ka see on tulutoov äri, sest Aasias maksab üks kilogramm pseudoefrediini kõigest 68 dollarit, Mehhiko kartellid aga maksavad sama koguse eest kuni 10 000 dollarit. 250 tonnist metast, mis toimetatakse igal aastal USA-sse, pärineb 70% Mehhikost. Kuid erinevalt kokaiinist ja heroiinist, mida vahendavad suurdiilerid, ei pärine kogu turul ringlev metamfetamiinikogus Mehhikost. Metat valmistatakse ka USA-s ning paljudes teistes maades. 1990. aastate keskel hakkas meta Californiast ida poole levima ja on praeguseks kujunenud Ühendriikides üheks ohtlikumaks narkootikumiks.
Edukat äri metaga võimaldab ka suur mehhiklaste kogukond USAs. Ja mitte ainult. Kui varematel aegadel vajati meta tootmiseks laborit, siis nüüd on seda võimalik valmistada kasvõi sõitvas autos sõna otseses mõttes põlve otsas, kasutades selleks ainult üht plastikpudelit.
„Tootmise“ tegi pikka aega lihtsamaks ka asjaolu, et põhikomponenti, pseudoefrediini müüdi retseptivabalt igas USA apteegis. Alates 2006. aastast on USA-s järsult piiratud pseudoefrediini sisaldavate ravimite müüki. Ühe inimese kohta tohib nüüd müüa vaid 9 grammi pseudoefrediini sisaldavat ravimit kuus. Apteekrid on aga veendunud, et 80% retsepti alusel pseudoefrediini ostjatest on seotud narkoäriga.
©Peter Hagen
NB! Loe ka:
Milline narkootikum on kõige ohtlikum?
