Universal Studios Los Angeleses (galerii)
Universal Studios: koletistest klassikute ja kuulsa keerleva planeedini
Los Angeleses asuv Universal Pictures (täisnimega Universal Pictures Company, Inc.) asutati 30. aprillil 1912. Selle rajas saksa päritolu immigrant Carl Laemmle, kes oli üks esimesi, kes mõistis, et filmindus võib kujuneda tööstuseks, mitte vaid uudishimuks.
Kõik olevat alanud vagunis. 1912. aastal, rongis New Yorgist Los Angelesse, pani Carl Laemmle paberile dokumendid, millega sündis Universal Pictures. See oli aeg, mil Hollywood polnud veel müüt, vaid päikseline maa-ala, kuhu kolisid filmimehed ja unistused. Laemmle ühendas mitu väiksemat stuudiot – sealhulgas Independent Moving Pictures (IMP) – ja rajas ettevõtte, mis hakkas kiiresti konkureerima selliste hiidudega nagu Paramount ja Warner Bros.
1915. aastal avati Los Angeleses Universal City – see oli esimene spetsiaalselt filmide tootmiseks loodud filmilinnak. Samal aastal avas Laemmle stuudio väravad publikule – 25 senti pilet, lõunasöök stuudiokohvikus ja võimalus näha, kuidas mängufilmid sünnivad. Need esimesed stuudiotuuri päevad panid aluse sellele, mis hiljem kujunes maailma esimeseks tõeliseks filmilõbustuspargiks.
1930. aastatel loodi Universalis esimesed koletised – ja algas hirmu- ja õudusfilmide hiilgeaeg.
Läbi aastakümnete on Universal City põlenud vähemalt viis korda. Viimase, 2008. aasta tulekahju järel selgus, et lisaks lavakujundustele hävisid ka tuhanded originaalmuusika helikandjad – fonoteek, mida peeti maailma suurimaks.
1970-ndatel rullus aga filmilindilt välja midagi, mis muutis kinotööstust jäädavalt: Steven Spielbergi Jaws (Lõuad). Filmi võtted olid kaootilised, mehaaniline hai lagunes pidevalt, ja eelarve väljus kontrolli alt. Kuid filmi edu oli magus-mürgine: Jaws sünnitas mõiste „suveblokkbuster” ja tõstis Universali taas tippu.
Kui 1990. aastal avati Floridas stuudioteemapark, tõi avapäev kaasa katkised atraktsioonid, tormi ja elektrikatkestuse – nagu stsenaarium ise oleks Universali loomeosakonnast tulnud. Ent järgnevatel kümnenditel sai just teemaparkidest stuudiole uus tuluallikas.
Digiajastu tõi kaasa järgmise laine. Spielbergi Jurassic Park (1993) andis digitaalsetele eriefektidele uue elu ja tõi stuudiole sisse üle miljardi dollari. Iroonilisel kombel oli see ajastu, mil Universal oli hilinenud animatsiooniärisse – kuni Minionid kümnend hiljem stuudio rahakassa uuele tasemele viisid.
Stuudio kuulsa keerleva maakera logoga on samuti ajalugu kirjutatud. Alates käsitsi maalitud gloobusest 1920-ndatel kuni 4K digitaalse versioonini, millele lõi muusika Jerry Goldsmith – Universali logo on muutunud ajastu baromeetriks, mis särab iga põlvkonna ees nagu filmimaailma oma planeet.
Nii seisabki Universal Studios tänaseni filmiajaloo ühel kõrgemal künkakesel – kohas, kus koletised, katastroofid ja kangelased on kõik osa saamast legendist, mis algas rongivagunis ja lõppes… tegelikult polegi veel lõppenud.
Universal Studios hakkas selle loo autorile silma võttepaviljon numbriga 53. Ameeriklastele omaselt on see ilmselt sama suurustav kui nende Los Angelese neljakohalised majanumbrid. Tõenäolisem võttepaviljonide arv jääb 30 ja 40 vahele, aga Hollywoodis pole liialdamine patt – see on osa kunstist.
Klassikaline ajastu (1920–1940)
Universali varased filmid keskendusid peamiselt odavamatele, kuid populaarsust kogunud žanritele nagu õudusfilmid ja seriaalid.
Sellel perioodil sündisid sellised filmilegendid:
Dracula (1931, Bela Lugosi)
Frankenstein (1931, Boris Karloff)
The Mummy (1932)
The Wolf Man (1941)
Need mustvalged õudusfilmid lõid koletiste kinouniversumi, mis päästis stuudio Suure Depressiooni ajal pankrotist ja kinnistas Universali nime filmiajalukku.
1950–1970: Televisiooni ja uue laine tõus
1950. aastatel hakkas Universal panustama tugevalt teleproduktsiooni – stuudio tootis sarju nagu Leave It to Beaver ja Dragnet.
1951. aastal avati Universal Studios Hollywoodi ametlik stuudiotuur, mis arenes järk-järgult täiemahuliseks lõbustuspargiks.
1970.–1980. aastatel tõi Steven Spielberg stuudiole tohutu edu:
Jaws (1975) – esimene kaasaegne „suvefilm“ (blockbuster)
E.T. the Extra-Terrestrial (1982)
Hiljem ka Jurassic Park (1993)
Muide, külastajad võivad näha ka kuulsat Bates Moteli, kus toimus filmi „Psycho” (1960) põhitegevus.
1980–2000: Globaalne laienemine
Stuudio muutus mitme ühinemise ja omanikuvahetuse tõttu osaks suurtest meediakontsernidest:
1990: ostis Matsushita Electric (Panasonic)
1995: müüdi Seagram Company Ltd.-le
2000: ühendati Vivendi Universal grupiga
2004: sai osaks NBC Universalist
2011: omandas kontrolli Comcast Corporation, kes on praegune omanik
Universal Studios aadress: 100 Universal City Plaza Universal City, CA 91608. Tel 1-800-864-8377
www.universalstudioshollywood.com
Pilet alates 95 dollarist. Aega Universal Studios teemapargi (mis on ühtlasi ka lõbustuspark) külastamiseks tuleks varuda umbes 5 tundi.
Peter Hagen
