Üksildased tunnevad tõelist südamevalu
Mitte ainult sümboolses, vaid ka puhtmeditsiinilises mõttes mõjub üksildase elu tema südamele halvasti. Statistika näitab, et üksinda elavatel inimestel on neli korda suurem risk surra südame äkkseiskumise tagajärjel. See tõestab veel kord, et inimene on karjaloom, kes vajab pidevat seltsi ja sotsiaalseid kontakte.
Seda üldtuntud tõsiasja kinnitavad järjekordselt ka kaks uurimust, mille tulemused kanti ette Münchenis toimunud Euroopa kardioloogide kongressil. Saksamaal sureb igal aastal u. 100 000 inimest äkksurma, ilma eelnevate vaevuste või haigunähtudeta. Taani teadlased analüüsisid nende Aarhusi elanike elutingimusi, keda oli tabanud äkksurm.
„Kõigi muude sotsiaalset faktorite hulgas, mis võisid äkksurma põhjustada oli üksindus esikohal,” ütles meedik Kirsten Melgaard Nielsen. Inimesed, kellel ei ole partnerit või elukaaslast, kannatavad sageli ülekaalu all, nad suitsetavad ja tarvitavad alkoholi. Peale selle käivad üksildased harvemini arsti juures ja ootamatu haigushoo ajal ei ole nad võimelised kiirabi kutsuma. Ka Šveitsis korraldatud uurimus kinnitab seoseid südamehaiguste ja sotsiaalsete faktorite vahel.
„Sotsiaalsed kontaktid on äärmiselt tähtsad südamehaiguste all kannatavatele inimestele,” ütles Baseli ülikooli teadur Romy Mahrer-Imhof. „Armastusel ja teineteise toetamisel on koguni positiivne mõju haiguse kulule. Armastav ja hoolitsev partner ei ole haigele mitte ainult toeks, vaid ta märkab kohe ka muutusi haige seisundis ning oskab neile kiiresti ja adekvaatselt reageerida.
Haigusest paranemisele aitavad kaasa ka psüühilised tegurid. „Kellel on tore abikaasa või elukaaslane, tunneb ennast turvaliselt ja ta saab oma hirmudega paremini hakkama,” ütles Mahrer-Imhoh. Hirmudest vabanemine on aga üks olulisemaid eeldusi haigusest parenemisel.
Üksikud inimesed kannatavad üksinduse pärast
Saksamaal küsitleti 5000 üksinda elavat inimest. Selgus, et üks kolmandik neist kannatab väga üksinduse pärast. Kõige rohkem tunnevad kaaslasest puudust mehed. Pea kolmandik üksikutest meestest ei soovi midagi muud kui hoolitsevat partnerit enda kõrvale. Kõige rohkem kannatavad üksinduse all vanemad kui 50-aastased mehed, kuid samas avaldavad nad internetis kõige vähem tutvumiskuulutusi. Meeste puhul on tüüpiline, et nad püüavad tutvust sobitada kas sisseoste tehes või õhtuti baarides-restoranides. On rusikareegel, et mida vanemaks mees saab, seda rohkem ta üksinduse all kannatab. Naiste puhul on hoopis teisiti. Kui teismelistest tüdrukutest leidis tervelt üks kolmandik, et üksindus on väga halb, siis ainult üks kuuendik üle 50-aastastest naistest leidis, et üksindus on neile rängaks koormaks.
Kui inimene kedagi otsib, siis enamasti partnerit kogu eluks. Sagedasest partnerivahetamisest ei pea sakslased lugu, vaheldust hindas vaid 2% vastanutest. Vastupidi, kaks kolmandikku sakslastest hindavad kõrgelt püsisuhet. Selles suhtes on mehed ja naised peaaegu ühel meelel. Erinevused suhtumises on seotud peamiselt vanusega. Mida vanemaks üksik inimene jääb, seda konservatiivsemaks muutub ta partneri vahetamise suhtes. Kõige meelsamini ihaldavad vaheldust alla 20-aastased naised (6%). Välismaalasest partneri suhtes on saksa naised väga konservatiivsed. Üks kolmandik saksa naistest ei kujuta ette abiellumist välismaalasega. Mehed on selles küsimuses tolerantsemad. Ainult üks kuuendik meestest ei ole nõus mingi hinna eest välismaalasega abielluma. Mis puutub aga saksa meeste maitsesse, siis ainult 1% meestest hindab naise eksootilist välimust.
