Tütred on perekonnale suureks ohuks

Paljudes vestlusringides on üha sagedamini teemaks isa ja tütre suhted. Kas vastab tõele, et tütred tekitavad perekonnas palju probleeme? „Maaja“ kinnitab seda. Probleemid tekivad enamasti siis, kui tütar teismelise east välja jõuab ja nooreks võluvaks naiseks saab, samal ajal kui vananev ema on kliimaksini jõudnud. Paljud naised pole selleks üldse valmis, et isa tähelepanu korraga ainult tütrele kuulub.

Kas pole see aga täiesti normaalne, et isa sümpaatia eelkõige just tütardele kuulub?

„Maaja“: Miks mitte, aga ometi on emal õigus end solvatuna tunda, kui isa korraga mitte tema, vaid tütrega kinno, seltskonda või teatrisse läheb. Või kui näiteks ühise puhkuse ajal tehtud piltidel on põhiliselt aina tütar, ema vast ühel pildil kümnest.

Kas tütred võivad seetõttu perekondliku harmoonia päris tõsiselt ohtu seada?

„Maaja“: Igas tütres on varjul tõeline viitsütikuga pomm. Pange tähele – iga mees pöördub järgi vaatama ju eelkõige noorele naisele, nii et isad on oma ilusate tütarde üle enesestmõistetavalt uhked. Nõnda ongi tütrel suhteliselt kerge isa ümber sõrme mähkida – isa on õhinaga nõus täitma tema mistahes soove. Sageli on isa ka suuremeelsem ja leplikum, ta vaatab läbi sõrmede nii mõnelegi asjale, mida ema mingil juhul heaks ei kiidaks. Nõnda lööbki kolme inimese vaheline harmoonilisus kõikuma, ja mõnikord vägagi ohtlikult. Tean emasid, kes sel põhjusel on lahutusenijõudnud.

Kas isad peaksid tütardega käitumises rohkem tagasihoidlikkust ilmutama?

„Maaja“: Sel juhul oleks see tarbetu, kui isa oma tütrejumaldamises tema ema kui oma naist päris unarusse ei jäta. Sest teisest küljest on see vägagi vajalik, et isa ja tütre vahel südamlikud ja lähedased suhted valitseksid – see aitab viimasel kujuneda iseseisvaks ja enesekindlaks nooreks naiseks.

Ja emad peaksid oma tõrjutusetunde enesesse pistma, tütre heakäekäigu nimel lihtsalt vaikides kannatama?

„Maaja“: Tütre täiskasvanukssaamine pole emadele lihtne aeg. Igal juhul hakkavad nad end tundma viienda rattana vankri all. Soovitame lihtsalt mitte liiga trotslikult reageerida, vaid ise midagi oma enesetunde ja positsiooni parandamiseks teha. Kuigi paljudel naistel on sel perioodil veel töögagi probleeme – koondamised ja vallandamised, pensionile minek, – väga hästi mõjub – iseenese naiselike probleemidega tegelemine: võtke kaalust maha, tehke endale mõni uus šikk kleit, hakake õppima keeli või uut kutseala jne. Sest kõik naised on ju selle aja kättejõudmiseni põhiliselt vaid perekonnale elanud, ennast mõnikord lubamatult hooletusse jätnud.

Kas ei aja see, kui ema kõigest väest hea välja näha tahab, pingeid veelgi suuremaks?

„Maaja“: Kuidas kunagi. Aga kas olete märganud, et tänapäeval on piisavalt hea ainult see, kes on noor ja ilus? Kui mistahes reklaame silmas pidada, siis paistab, et maailmas teistsuguseid naisi enam polegi kui vaid saledad, siledad ja ilusad! Seda kinnitab ju igale emale ka tütre hoiak. Hiljuti kuulsime, kuis üks tütar oma emalt küsis: „Ema, millest see tuleb, et sina aina inetumaks muutud, aga isa on endiselt aktiivne?”

Kõlab nii, nagu püüaksid tütred lausa meelega ema ja isa vahele kiilu lüüa…

„Maaja“: Mõnikord see ongi tõepoolest nii. Vaistlikult näitab tütar isale ainult oma ideaalset poolt. Vaevalt on isa kodust läinud, kui seesama leebe kiisuke emaga kuis tahes tüli üles võtab. Tema ei taha saada niisuguseks nagu ema ja tõstab mässu viimase iga seisukoha suhtes. Tal on ükskõik, mis ema temast arvab, tema jaoks on peamine isale meeldida. Ja missugune mees end sellest meelitatuna ei tunneks?

Kokkuvõttes tähendab see seda, et poegadega on perekonnas hoopis vähem probleeme?.

„Maaja“: Mõnes mõttes küll, aga tegelikult on see näiline, ja tuleneb eelkõige sellest, et meheks sirguva (pojal on palju rohkem huvisid ja tegevust kui tütrel. Pealegi viibib ta kodus hoopis vähem kui tütar. Tütre kujunemine naiseks on hoopis keerulisem protsess kui poja mehekssaamine, sellepärast peaksid nii emad kui isad tütardega juba varakult võrdselt hea kontakti saavutama ja talle paljusid asju selgitama. Ainult nii säilitatakse kodurahu ja ennetatakse tõsised konfliktid.

©Peter Hagen