Tragöödia Potomaci jõel (1982)

13. jaanuaril 1982 oli Washingtonis tavaline talveilm. Terve hommikupooliku oli sadanud lund, õhutemperatuur oli -5 ºC. Fort Lauderdale’ist saabunud Air Florida Boeing 737-222, reis 90, maandus Washingtoni lennuväljale kell 13.30 väga halbades ilmastikuoludes. Boeing pidi juba 45 minuti pärast tagasilendu alustama, kuid kell 13.38 suleti kogu lennuväli lumekoristuseks.

Kella 14 ja 14.30 vahel asusid kõik 74 reisijat, nende hulgas kolm last, taas lennukisse, kus neid ootas viieliikmeline meeskond.
Air Florida’l ja veel mõnel lennukompaniil on kõigil nende poolt kasutatavatel lennuväljadel valves n-ö täiskomplekt tehnikuid. Washingtoni lennuväljal laskis Air Florida teha mõningaid tehnohooldustöid ka American Airlines’i tehnikutel.
Tol päeval pidid American Airlines’i tehnikud pritsima Boeing 737-222 jäätõrjevahendiga. Selleks, et hilinemist tasa teha, palus lennuki kapten alustada jäätõrjet enne kella 14.30, kui lennuväli oli veel suletud. Üks tehnik tunnistas hiljem, et kui ta kella 14.20 paiku pritsimist alustas, olid Boeingu tiivad kaetud rohkem kui sentimeetri paksuse märja lumega. Ta oli jõudnud lennuki kerest vaevalt kolme meetri pikkuse osa üle pritsida, kui kapten palus tal töö katkestada, kuna lennuväli pidi ikka veel suletuks jääma. Umbes kell 14.45 jätkas tehnik oma tööd. Ta töötles lennuki vasakpoolset külge, pöörates erilist tähelepanu šarniirmehhanismidele ja tüürpindadele. Õhutemperatuur oli sel ajal -4,4 ºC. Tehnik kandis lennuki kerele jäätõrjevedelikku. Pisut enne kella kolme tuli vahetus. Tehnik hingas kergendatult ja oli rahul, et vähemalt lennuki vasak pool oli juba jääst vaba. Teine tehnik aga eksis ja jätkas jäätõrjet seguga, mis oli ette nähtud temperatuuri -2,2 ºC jaoks. Ta töötles lennuki paremat tiiba sooja vee ja spetsiaalse jäätõrjevedelikuga. Kell 15.10 sai ta oma tööga valmis. Tehnik kontrollis veel kord mootorite difuusoreid ja telikut, kuid ei märganud kusagil jäätumist. Kell 15.15 suleti lennuki uksed ja terminaali teleskooptrapp tõmmati tagasi. Tugev lumesadu aga jätkus.
Kell 15.16 palus Boeing juhtimiskeskuselt luba ruleerida stardiluba ootavate lennukite järjekorda. Kell 15.23 ka luba anti. Kaks minutit hiljem üritas võimas puksiirauto lennukit terminaali juurest ära pukseerida. Asjatult, lumest ja jääst raskeks muutunud lennuk ei tahtnud kohalt nihkuda. Üks pilootidest tegi autojuhile ettepaneku toetada pukseerimist reverseeritud lennukimootoritega. Autojuht lükkas selle ettepaneku American Airlines’i eeskirjadele viidates tagasi. Sellest hoolimata panid piloodid mootorid sisselülitatud reverseerimisseadmetega 30–90 sekundiks tööle. Lennuk ei nihkunud paigast. Kell 15.33 sõitis kohale teine, lumekettidega varustatud puksiirauto. Selleks ajaks oli lennuki kerel ja tiibadel näha lund, kuid tunnistajate sõnul oli see pigem märg kui jäätunud ning mitte väga paks. Kaks minutit hiljem suudeti lennuk lõpuks terminaali juurest minema pukseerida. Mootorid lülitati uuesti sisse ja Boeing sõitis ruleerimisrajale, et jääda järjekorras oma stardiluba ootama.
Sellest ajast, kui lennuki vasakule küljele oli kantud jäätumisvastast vahendit, oli möödunud 50 minutit. Isegi siis, kui jäätõrjevahend oleks olnud segatud õiges vahekorras, oleks lahus nii pika aja peale oma mõju kaotanud. Kuid vahendi õige kasutamine oli tähtis mitte ainult lennuki kerele ja tiibadele, vaid ka mootoritele, et nende andurid edastaksid piloodikabiini adekvaatseid näitusid. Täiesti arusaamatul põhjusel ei tehtud aga mootoritele jäätõrjet.

Tugevast lumesajust tingitud hilinemiste tõttu ootasid järjekorras stardiluba tervelt 16 lennukit. Kell 15.38 anti reisile 90 korraldus DC-9 järel koht sisse võtta. Kulus veel 20 minutit, enne kui DC-9 sai stardiloa. Boeingu meeskond ruleeris oma lennuki meelega DC-9-le võimalikult lähemale, et tolle mootorite kuumad heitgaasid sulataksid lennukile sadanud lund. Kuid meeskond ei mõelnud sellele, et ühes kohas sulanud lumi võis mõnes teises kohas uuesti külmuda.
Nüüd anti lõpuks ka reisile 90 stardiluba. Teine piloot võttis juhtimise enda kätte. Enne starti on tähtsaim moment mootorite kontroll. Paraku olid aga vastavad andurid jää poolt blokeeritud ning mõõteriistad armatuurlaual näitasid tegelikkusest suuremat reaktiivtõuget. Kapten avaldas kahel korral kahtlust, et reaktiivtõuge on väiksem, kui mõõteriistad näitavad. Kümmekond sekundit enne kella 16 lülitati mootorid täisvõimsusele ning Boeing alustas hoovõttu. 36 sekundit hiljem sai lennuk rattad maast lahti, tõusis 60–90 m kõrgusele, kuid hakkas mõni hetk hiljem kõrgust kaotama. Kell 16 hüüatas teine piloot: „Larry! Me kukume alla, Larry!” – „Ma tean,” vastast kapten. Mõni sekund hiljem toimus katastroof. Lennuk purustas 14. tänava sillal kuus sõiduautot ja ühe veoauto ning kukkus seejärel, nina ees, jäätunud Potomaci jõkke. Traagiliselt lõppenud lend oli kestnud kõigest 30 sekundit. Lennukis olnud 79 inimesest hukkus 74. Sõiduautodes sai surma neli inimest. Neli reisijat ja üks stjuardess õnnestus jäistest voogudest päästa. Kahjuks ei õnnestunud viiendat ellujäänut päästa – ta uppus. Kõik viis asusid reisikabiini tagaosas, mis jäi osaliselt veest välja, ning nad pääsesid ainult tänu kere lõhenemisele. Hiljem toodi jõest välja kõik hukkunud ja lahkamine näitas, et enamik ohvreid oli surnud traumade tagajärjel.
Uurimiskomisjon leidis, et üks olulisemaid katastroofi põhjusi oli asjaolu, et meeskond ei lülitanud sisse mootorite jäätõrjesüsteemi. Piloodid teadsid ka, et tiibadele on taas lund kogunenud. Terminaali juurde tagasiruleerimine ja uue jäätõrje tegemine oleks aga tähendanud ju tohutut ajakulu. Seega oli inimteguri osa selles õnnetuses väga suur.
Lennuki tiibade jäätumine muudab nende profiili ja suurendab õhutakistust, seega pole jäätunud tiibadega lennuk lennuvõimeline. Uurimiskomisjon tuvastas, et õnnetuses mängis rolli ka asjaolu, et mõlemad piloodid olid oma töökogemused saanud lõunas, kus kliimatingimused polnud põhja omadega võrreldavad. Lennukompanii American Airlines tehnikutel aga puudus vajalik info, et osata arvestada nende jäätõrjenõudmistega, mis kehtisid Boeing 737 tüüpi lennukite kohta.

NB! Vaata ka YouTube: Disaster in The Potomac | Air Florida Flight 90

Tunnuspildil: Kuna politseikopteril puudus vajalik varustus, kujunes päästeoperatsioon väga vaevaliseks.

©Peter Hagen