Perekond Beane
15. sajandi alguses jäid paljud Šotimaa edelaosas asuvas Galloway piirkonnas reisinud inimesed teadmata kadunuks. Külades hakkasid levima kuulujutud, et sealkandis tegutseb libahunt. Kui inimeste kadumised sagenesid, saatis Šoti kuningas James I sõdurid asja uurima. Võeti kinni mitu inimest, keda seostati reisijate kadumisega ja kes paljalt kahtluse põhjal oksa tõmmati. Siiski süütult, nagu peagi selgus, sest reisijate salapärased kadumised jätkusid.
1435. aastal oli grupp reisijaid tunnistajaks, kuidas kari metslase välimusega inimesi tungis kallale kahele reisijale – mehele ja naisele. Mõned ründajad tungisid nagu metsloomad naisele kallale ja lõikasid ta lõhki, samal ajal kui mees ennast ülejäänud karja vastu kaitses.
Peagi saadi ka saladuse jälile, miks inimesed Galloway kandis kadusid. Selgus, et kõik oli perekond Beane’i kätetöö. Kuningas saatis kohapeale rühma sõdureid koos verekoertega, et mõrvarliku bande tegutsemisele lõpp teha. Pika otsimise peale leidsid sõdurid lõpuks rannakaljudes koopa, kus elutses Sawney Beane koos 47 pereliikmega. Koopasse astunud, haaras sõdureid õud. Laes rippusid meeste, naiste ja laste kehaosad, mis olid sinna suitsutamiseks üles pandud.
Sawney Beane oli Edinburghi lähedalt East Lothiani maakonnast pärit talupoja poeg. Kaasaegsete kirjelduse järgi laisk ja kuri mees lahkus varakult oma isakodust ja kolis koos ühe noore naisega Gallowey kanti. Seal hakkas paar elama mitmesaja meetri pikkuses koopas, mille suue jäi rannakaljude varju. Kaks korda päevas kattis tõusuvesi sissepääsu täielikult, nii et koopa sissepääsu oli võõrastel raske avastada.
25 aastat elas paar koopas ja neile sündis kuus tütart ja kaheksa poega. Verepilastuse tagajärjel nägi ilmavalgust ka 32 lapselast.
Veerand sajandit röövis ja tappis see pere mägiteel reisinud inimesi, toitudes nii inimeste kui ka loomade lihast. Rünnaku ajal oli igal pereliikmel oma kindel ülesanne. Et end mitte ohtu seda, ei rünnatud kunagi rohkem kui kuut jalgsi rändavat meest või kahte ratsanikku.
Sõdurid leidsid koopast mitu kastitäit röövitud väärtasju, mille põhjal võis umbkaudselt hinnata ohvrite arvu. Tolleaegsete allikate põhjal oli neid üle tuhande! Pärast seda, kui kuningas James I oli 1435. aastal kuulutanud perekonna metsloomadeks, hukati nad Leithis ilma kohtuta. Meestel löödi kirvega käed-jalad küljest, kusjuures naised pidid meeste hukkamist pealt vaatama. Pärast seda põletati naised kolmes grupis tuleriidal.
Peter Hagen